2. leht 2-st

Postitatud: K Dets 15, 2010 4:59 pm
Postitas erik
ibra kirjutas:
uputaja kirjutas:Massi harjade kinnitused tuleb panna polt-mutter liitega. Selline pilt meenutab kõva piinamist ja tühjemapoolset akut.
Tühjemapoolne aku ei kõrveta vintsi mootorit,kui see oleks nii, siis sel juhul oleksid talvel kõigil autodel starterid läbi kärsatatud.Starterid kärssavad läbi üldjuhul heast akust ja pikast käiamisest.
Ei saa starterit ja vintsi mootorit nii lihtsalt kõrvutada. Ülekandesuhted ja tarvitatavad voolud on ikka pisut erinevad. Pinge langedes tõuseb voolutoarve, sellest ka temperatuur, sealt edasi, on pildil juba näha. Asjad hakkavad sulama. Miks pinge langes? Kas liiga suur koormus, halb ühendus, praak?

Suurim vahe starteril ja vintsil on see, et kui starter ei jaksa, siis ta ei käi enam ringi ja pingelang on nii suur, et kaob ka vool. Vintsi mootor käib ka siis ringi ja tõmbab, kui pinge on väga madal, küll aga suureneb vool ja sellest ka temperatuur ühendustel.

Postitatud: K Dets 15, 2010 6:07 pm
Postitas uputaja
erik kirjutas:
ibra kirjutas:
uputaja kirjutas:Massi harjade kinnitused tuleb panna polt-mutter liitega. Selline pilt meenutab kõva piinamist ja tühjemapoolset akut.
Tühjemapoolne aku ei kõrveta vintsi mootorit,kui see oleks nii, siis sel juhul oleksid talvel kõigil autodel starterid läbi kärsatatud.Starterid kärssavad läbi üldjuhul heast akust ja pikast käiamisest.
Ibrale jälle 10 punkti 8) Vahest tasub maasturiga metsas käia ja siis nokk lahti teha.

Postitatud: N Dets 16, 2010 9:27 pm
Postitas tanel
erik kirjutas:Ei saa starterit ja vintsi mootorit nii lihtsalt kõrvutada. Ülekandesuhted ja tarvitatavad voolud on ikka pisut erinevad. Pinge langedes tõuseb voolutoarve, sellest ka temperatuur, sealt edasi, on pildil juba näha. Asjad hakkavad sulama.
Krt, ootan ja ootan aga keegi professionaal sõna ei võta. Ei saa siiski vaiki olla...
IMO on Sul eeldus ja tagajärg vahetuses või lihtsustatud käsitlus. Sellest kui ahela otstel pinge langeb küll ükski vool kasvama ei hakka iseenesest. Võinoh, sõltub, kas võtame arvesse ainult aktiiv- või ka reaktiivkomponente.
Pole enam vanu kaustikuid ja konspekte alles ja googeldama ja wikima ei viitsi ka minna, aga puusalt tulistades on minu arusaamist mööda stsenaarium pigem selline, et kuskil "hujovõi kontaktis" vmt ahela osas tekib pingelangus (ilmneb üleliigne ja piisavalt suur takistus mis on sealjuures ise piisavalt väikese võimsustaluvusega teda läbiva voolu ja tema otstel oleva pinge suhtes), vintsimootor ja seesamunegi kontakt on jadaühenduses (või on see kontaktikas lausa mootoris sees). Seda ahelat läbiv vool tekitab ebasobivas kohas (hujovõi kontakt) pingelangu mis avaldub otseselt seal eraldunud võimsuse ja soojusena (samunegi kontakt või ahela jupp läheb soojaks, mootori poolt vaadatuna kaduma läinud voldid koos alles jäänud ampritega kütavad seda). Nüüd, kui vintsimootori otstele jääv pinge on piisavalt väike selle jama tulemusena, ei jaksata isegi vaatamata reduktorile vintsimootorit eriti hästi ringi ajada ning kuna mootoris reaktiivvõimsus enam tööd ei tee (või teeb liiga vähe), hakkab mootor omakorda sisuliselt (mida vähem ringi käib, seda rohkem) lühiskoormuseks järele jäänud pingele oma klemmidel, ehk jääb ainult aktiivtakistus. Mis ei ole elektrimootori vaskmähisel eriti mainimisväärne. Ehk siis tulemusena läheb ka mähis omakorda sivem kui muidu soojemaks kui muidu ja vool kasvab nii "kontaktikas" kui mootoris kuni ahela aktiivtakistusele vastavaks (kui mootor päris seisab) ja on seal seni kuni ahela nõrgim lüli saba paneb ja maha kärssab.
(Võimalikud on ka vahevariandid, et mootor natuke veel käib ringi ja mingi osa läheb reaktiivvõimsuseks, iseasi palju see päästab.)

Ärge jalaga pekske. Elektrotehnikat ja reaktiivkoormusi jms sai viimati keskas põhjalikumalt nuusutatud, skolko let i zim...
Ammendav seletus elektrotehnika spetsi poolt oleks tore.

EDIT: lihtsustatud käsitlus hetkel, aku on praegu ideaalne pingeallikas siin mängult. Vabalt võib juhtuda et reaalsest, piisavalt pekkis akust enam piisavalt ampreid välja ei pigistagi mõistliku aja jooksul millegi maha põletamiseks. :)
Ja sama stsenaarium mikroskoopilises variandis rakendub ka täiesti normaalse töö juures. Mõelge, miks soovitatakse võimalikult jämmeid vintsikaableid...

Postitatud: N Dets 16, 2010 11:04 pm
Postitas erik
tanel kirjutas:
erik kirjutas:Ei saa starterit ja vintsi mootorit nii lihtsalt kõrvutada. Ülekandesuhted ja tarvitatavad voolud on ikka pisut erinevad. Pinge langedes tõuseb voolutoarve, sellest ka temperatuur, sealt edasi, on pildil juba näha. Asjad hakkavad sulama.
Krt, ootan ja ootan aga keegi professionaal sõna ei võta. Ei saa siiski vaiki olla...
IMO on Sul eeldus ja tagajärg vahetuses või lihtsustatud käsitlus. Sellest kui ahela otstel pinge langeb küll ükski vool kasvama ei hakka iseenesest. Võinoh, sõltub, kas võtame arvesse ainult aktiiv- või ka reaktiivkomponente.
Pole enam vanu kaustikuid ja konspekte alles ja googeldama ja wikima ei viitsi ka minna, aga puusalt tulistades on minu arusaamist mööda stsenaarium pigem selline, et kuskil "hujovõi kontaktis" vmt ahela osas tekib pingelangus (ilmneb üleliigne ja piisavalt suur takistus mis on sealjuures ise piisavalt väikese võimsustaluvusega teda läbiva voolu ja tema otstel oleva pinge suhtes), vintsimootor ja seesamunegi kontakt on jadaühenduses (või on see kontaktikas lausa mootoris sees). Seda ahelat läbiv vool tekitab ebasobivas kohas (hujovõi kontakt) pingelangu mis avaldub otseselt seal eraldunud võimsuse ja soojusena (samunegi kontakt või ahela jupp läheb soojaks, mootori poolt vaadatuna kaduma läinud voldid koos alles jäänud ampritega kütavad seda). Nüüd, kui vintsimootori otstele jääv pinge on piisavalt väike selle jama tulemusena, ei jaksata isegi vaatamata reduktorile vintsimootorit eriti hästi ringi ajada ning kuna mootoris reaktiivvõimsus enam tööd ei tee (või teeb liiga vähe), hakkab mootor omakorda sisuliselt (mida vähem ringi käib, seda rohkem) lühiskoormuseks järele jäänud pingele oma klemmidel, ehk jääb ainult aktiivtakistus. Mis ei ole elektrimootori vaskmähisel eriti mainimisväärne. Ehk siis tulemusena läheb ka mähis omakorda sivem kui muidu soojemaks kui muidu ja vool kasvab nii "kontaktikas" kui mootoris kuni ahela aktiivtakistusele vastavaks (kui mootor päris seisab) ja on seal seni kuni ahela nõrgim lüli saba paneb ja maha kärssab.
(Võimalikud on ka vahevariandid, et mootor natuke veel käib ringi ja mingi osa läheb reaktiivvõimsuseks, iseasi palju see päästab.)

Ärge jalaga pekske. Elektrotehnikat ja reaktiivkoormusi jms sai viimati keskas põhjalikumalt nuusutatud, skolko let i zim...
Ammendav seletus elektrotehnika spetsi poolt oleks tore.

EDIT: lihtsustatud käsitlus hetkel, aku on praegu ideaalne pingeallikas siin mängult. Vabalt võib juhtuda et reaalsest, piisavalt pekkis akust enam piisavalt ampreid välja ei pigistagi mõistliku aja jooksul millegi maha põletamiseks. :)
Ja sama stsenaarium mikroskoopilises variandis rakendub ka täiesti normaalse töö juures. Mõelge, miks soovitatakse võimalikult jämmeid vintsikaableid...
Ära targuta. Põhjus, miks starter talvel autot käima ei tõmba on tühjenev - tühi aku (õues on külm). Põhjus, miks vints tavaliselt maha põleb on pingelang, tingituna suurest koormusest, põhjuseks mis iganes...

Postitatud: R Dets 17, 2010 9:53 am
Postitas tanel
erik kirjutas:Ära targuta. Põhjus, miks starter talvel autot käima ei tõmba on tühjenev - tühi aku (õues on külm). Põhjus, miks vints tavaliselt maha põleb on pingelang, tingituna suurest koormusest, põhjuseks mis iganes...

--------------
Asju ehitatakse korralikult ja teemasse lähenetakse süviti!
Vabandust. :oops:

Postitatud: E Jaan 24, 2011 8:16 pm
Postitas helar
On vahepeal olnud aega tegeleda:
Primaarne põhjus: halb mass . Silmaga jäme juhe tundus täisa Ok kuid sikutama hakates pudenes laiali...
Tänud tagantjärele ka Erikule konstruktiivse vestluse eest.

Mõned pildid vintsi piinamisest...

Pilt


Pilt

Pilt

Pilt


Viimane pilt on tehtud juba peale seda kui suurem jääkamakahunnik oli "teelt" labidaga eemaldatud.Vahepeal ulatus see mudru juba esituledeni. Vahepeal tundus ,et olen jäälõhkuja "Tarmo " kapten :yupikaye
Kokkuvõtteks: Ükskõik kui suure tõmbejõuga vins on , hoidke ikka plokk autos. Läks veel hästi- isegi Lehtses sai sellise ägeda massikaabliga vintsitud...

Postitatud: P Jaan 30, 2011 2:12 am
Postitas kotkloom
Nende piltide peale tuli endal ka meeletu vintsimise isu peale, peab vist tervisevetele kulgema :driving