4x4.ee

Olen lasknud vahetada elemente nii Makita kui ka Panasonic PRO akudrellidel firmas RENOVAR. Väga hästi peavad vastu.Soovitan sealt abi küsida ja alati abivalmis seltskond

Laste raadioteel juhitava auto aku lasime taastada Renovaaris, sai asjalik.

Nõuka ajal ei olnud midagi suurt saada, selle pärast tehti ise väga palju igasugust imelist remonti, kaasa arvatud piduri ja siduri katete neetimist ja akude renoveerimist. Inimestel raha oli aga poes EI olnud sittagi.

Praegusel ajal tehakse "rooliotsi ja šarniire" lihtsalt ümber, sest tehase toodang ei kesta meie oludes. Mõttekam ja odavam on mõni asi ümber teha kui iga aasta uusi juppe alla kruvida.

Muide Iba, vaata mõne akudrelli aku sisse, imestad isegi millised akud seal tegelikult on. Need samad kuradi AAA või AA pulgad, mida me oma IPodidesse ja digifotokatesse topime. Keegi ei olegi rääkinud midagi klassikalise happeaku remondist. Sinu loogika järgi peaks fotoka ka iga kord metsa viskama kui aku ei toimi enam.

Vii ennast ikka ennem asjaga kurssi kui siin lonti põristama hakkad.

ibra kirjutas:

davidsoniharald kirjutas:Laste raadioteel juhitava auto aku lasime taastada Renovaaris, sai asjalik.

Nõuka ajal ei olnud midagi suurt saada, selle pärast tehti ise väga palju igasugust imelist remonti, kaasa arvatud piduri ja siduri katete neetimist ja akude renoveerimist. Inimestel raha oli aga poes EI olnud sittagi.

Praegusel ajal tehakse "rooliotsi ja šarniire" lihtsalt ümber, sest tehase toodang ei kesta meie oludes. Mõttekam ja odavam on mõni asi ümber teha kui iga aasta uusi juppe alla kruvida.

Muide Iba, vaata mõne akudrelli aku sisse, imestad isegi millised akud seal tegelikult on. Need samad kuradi AAA või AA pulgad, mida me oma IPodidesse ja digifotoktesse topime. Keegi ei olegi rääkinud midagi klassikalise happeaku remondist. Sinu loogika järgi peaks fotoka ka iga kord metsa viskama kui aku ei toimi enam.

Vii ennast ikka ennem asjaga kurssi kui siin lonti põristama hakkad.

Pea nüüd mees piiri ,mõtle ikka enne ,kui midagi suust välja ajad.Polnud nõuka ajal mingisugust akude defitsiiti.Akusi remonditi ja renoveeriti sellepärast et ka odavam oleks . Igas suuremas automajandis oli oma akumees,kes neid remontis.Akumehele viisid ühe uue 132 AH aku ja ta tegi sellest sulle ühe 55 AH aku ja ülejäänud plaadid jäid talle töö eest. Selle veoka aku hoidsid kokku kuskilt mujalt ja nii see elu käis.Praeguseid trelli akude elemente olen samuti vahetanud paaril akul ,olid tasuta käes .Seal pole midagi keerulist iga mees saab sellega hakkama ,kes tinutuskolbi käes oskab hoida. Küsimus on selles missuguse hinnaga sa nad kätte saad.Pole nad midagi AAA või AA pulgad .Jah, fotoka peab ka minema viskama ,kui ta enam ei toimi.Kunagi olid meil siin ühekordsed fotokad,tegid oma pildid ära ja viskasid minema.Tigi oli siis veel lapsekingades. Ma ei tea kas sa oled neid kasutanud või mitte aga mina olen.Mine nurga taha ja arene ning needi plekke kokku.

Nuunuu.
Moded võiks selle pläma vahelt ära rehitseda, paratamatult jagunevad inimesed kaheks, ühed tühjendavad autol tuhatoosi ja teised (kes on oma arengutasemega juba tippu jõudnud) viivad täissaanud tuhatoosiga auto romulasse. Ja mõlemale tundub oma teguviis ainuõigena.
Jatkaks akuelementide vahetuskohtade tutvustamist/kommenteerimist?

Kus see renovaar seal tondil asub?
Akus elementide vahetamine ja happeaku ehitamine on ikka kaks täiesti erinevat asja. Üks asi on odavus, teine see, et kõiki uusi originaalakusid ei ole nii lihtne leida.

ibra kirjutas:Akude renoveerimine on sama mõtetu tegevus ,nagu tahmakassettide täitmine,pastakatuubide täitmine ja kantosside paikamine.

Igal ühel on õigus omale arvamusele, tihti on see arvamus vale ja ehe pulli sitt, aga see on ju ainult arvamus.

Hilti ja Remsa riistade akude taastamise ja originaali hinnavahe võib alati mingi kõva mees minu eest kinni maksta, mul pole selle vastu midagi.

ibra kirjutas:

davidsoniharald kirjutas:Laste raadioteel juhitava auto aku lasime taastada Renovaaris, sai asjalik.

Nõuka ajal ei olnud midagi suurt saada, selle pärast tehti ise väga palju igasugust imelist remonti, kaasa arvatud piduri ja siduri katete neetimist ja akude renoveerimist. Inimestel raha oli aga poes EI olnud sittagi.

Praegusel ajal tehakse "rooliotsi ja šarniire" lihtsalt ümber, sest tehase toodang ei kesta meie oludes. Mõttekam ja odavam on mõni asi ümber teha kui iga aasta uusi juppe alla kruvida.

Muide Iba, vaata mõne akudrelli aku sisse, imestad isegi millised akud seal tegelikult on. Need samad kuradi AAA või AA pulgad, mida me oma IPodidesse ja digifotoktesse topime. Keegi ei olegi rääkinud midagi klassikalise happeaku remondist. Sinu loogika järgi peaks fotoka ka iga kord metsa viskama kui aku ei toimi enam.

Vii ennast ikka ennem asjaga kurssi kui siin lonti põristama hakkad.

Pea nüüd mees piiri ,mõtle ikka enne ,kui midagi suust välja ajad.Polnud nõuka ajal mingisugust akude defitsiiti.Akusi remonditi ja renoveeriti sellepärast et ka odavam oleks . Igas suuremas automajandis oli oma akumees,kes neid remontis.Akumehele viisid ühe uue 132 AH aku ja ta tegi sellest sulle ühe 55 AH aku ja ülejäänud plaadid jäid talle töö eest. Selle veoka aku hoidsid kokku kuskilt mujalt ja nii see elu käis.Praeguseid trelli akude elemente olen samuti vahetanud paaril akul ,olid tasuta käes .Seal pole midagi keerulist iga mees saab sellega hakkama ,kes tinutuskolbi käes oskab hoida. Küsimus on selles missuguse hinnaga sa nad kätte saad.Pole nad midagi AAA või AA pulgad .Jah, fotoka peab ka minema viskama ,kui ta enam ei toimi.Kunagi olid meil siin ühekordsed fotokad,tegid oma pildid ära ja viskasid minema.Tigi oli siis veel lapsekingades. Ma ei tea kas sa oled neid kasutanud või mitte aga mina olen.Mine nurga taha ja arene ning needi plekke kokku.

Sinu vaenulik, valelik ja BS postitus läheb kustutamisele.

ibra kirjutas:...
Polnud nõuka ajal mingisugust akude defitsiiti.Akusi remonditi ja renoveeriti sellepärast et ka odavam oleks...

Kahjuks jäi mul see kuldne postitus nägemata, aga ilus lugeda ikkagi?
Üritan ma nüüd meenutada, mida p...t me siis sõitsime kunagi 2x500 km maha, minnes vanad akud kastis ja tagasi tulles 2 (loe: kaks) 75Ah Gaz53-le sobivat akut kastis?
Tõenäoselt olime lihtsalt eluvõõrad ja ei läinud poodi, et sealt tohutust valikust endale uued ja sobivad osta?
Olid ajad, kui LADA nukkvõll ja 65Ah aku olid kõvemad valuutad, kui $ või 1/2 liitrit.

tervitustega
a, endine KEKi varustaja.

Tänud neile, kes asjalikku nõu andsid - teemaks oli elementide vahetus - mitte renoveerimine.

Endal tegemist Würthi akulöökdrelliga ja akud 18v ja 1,9Ah akudega. Uus aku oleks soodukaga ca 1700 eeku esinduses. Renovaaris väga asjalikud nõuanded ja hinnakiri sellelt lingilt:
http://www2.renovaar.ee/userfiles/K%C3% ... %C3%96.pdf

Renovarist info: et Sanyo ja Panasonicu akuelemendid ei ole sugugi halvemad kui originaalid. Highstari omad on hinnalt odavamad ja mitte nii vastupidavad, aga kodutingimustes ja oma otstarbeks aegajalt kasutada käivad küll. Kavatsen proovida Highstari omasid, kuna ei keera igapäev kruvisid.

al kirjutas:

ibra kirjutas:...
Polnud nõuka ajal mingisugust akude defitsiiti.Akusi remonditi ja renoveeriti sellepärast et ka odavam oleks...

Kahjuks jäi mul see kuldne postitus nägemata, aga ilus lugeda ikkagi?
Üritan ma nüüd meenutada, mida p...t me siis sõitsime kunagi 2x500 km maha, minnes vanad akud kastis ja tagasi tulles 2 (loe: kaks) 75Ah Gaz53-le sobivat akut kastis?
Tõenäoselt olime lihtsalt eluvõõrad ja ei läinud poodi, et sealt tohutust valikust endale uued ja sobivad osta?
Olid ajad, kui LADA nukkvõll ja 65Ah aku olid kõvemad valuutad, kui $ või 1/2 liitrit.

tervitustega
a, endine KEKi varustaja.

Loe nüüd siis ,teemaväline jutt.Nõukogude aeg oli väga pikka aega aga kiputakse mäletama ainult seda aega kui kõik läks väga defkaks st.80-ndate lõppu ja 90-ndate algust.Nõuk. ajal olid olemas fondid ja limiidid ja neist kõik oleneski.Defitsiit oli kunstlikult tekitatud ,kõik tahtsid lisa teenida,sest palgad olid väikesed.Ega see aeg nüüd külluslik ka ei olnud aga praegu on seda Hiina kaupa paksult täis ja samamoodi on defitsiit korraliku kauba järele.Akude kvaliteet oli väga hea ,mõnel juhul käis aku ligi 7aastat.Liikus palju ka Jugoslaavia ja teisi sotsmaa akusid .Akudrelle polnud ja nende elemente seega ei saadudki vahetada.Tänu suurele Hiina riigile on meil seda nn. kaupa palju ja kogu aeg peab seda pahna remontima ja uuega asendama, näiteks drelliakud.Ma ei tea ,kas mõni mees ratta laagreid ja mobiiliakusi ka remondib aga tendents on sinna poole.Kui ma mainin et aku elemendi vahetus ei ole mulle tasku(ei ole nii rikas et osta odavaid asju) järgi siis tuleb mingi pika kasutajanimega vend ja hakkab mind mutta tampima.Nõukogude ajal tahtis iga mees ka oma autot ja muid asju ise remontida , praegu kipub see asi jälle sinnakanti minema - seega ei erine see aeg eriti nõuka ajast. KEK-i varustaja olid sa viimases lõpus,kui faktiliselt ei olnud bentsugi ,aga varasemal ajal lasti diislit maha ja kasteti teed et ei tolmaks .Väga rikas riik oli,aga varastati paljaks .See on lihtsalt minu arvamus(meil on ju demokraatia) ja see jutt ei tohiks olla vaenulik ja rahvuste vahel viha õhutav ning võib-olla mode jätab selle isegi alles.

krunnn kirjutas:Tänud neile, kes asjalikku nõu andsid - teemaks oli elementide vahetus - mitte renoveerimine.

Endal tegemist Würthi akulöökdrelliga ja akud 18v ja 1,9Ah akudega. Uus aku oleks soodukaga ca 1700 eeku esinduses. Renovaaris väga asjalikud nõuanded ja hinnakiri sellelt lingilt:
http://www2.renovaar.ee/userfiles/K%C3% ... %C3%96.pdf

Renovarist info: et Sanyo ja Panasonicu akuelemendid ei ole sugugi halvemad kui originaalid. Highstari omad on hinnalt odavamad ja mitte nii vastupidavad, aga kodutingimustes ja oma otstarbeks aegajalt kasutada käivad küll. Kavatsen proovida Highstari omasid, kuna ei keera igapäev kruvisid.

Aku elementidest ei tea, aga Sanyo ja Panasonicu akupatareisid peetakse ühtedeks parimateks.

ibra kirjutas:Vene ajal ka renoveeriti autode akusid ja laoti sisse uusi plaate Sai isegi lastud paar akut teha aga ei tasund ära ,aku eluiga liiga väike .Nüüdisajal on sellest aru saadud ja sellist kebelungi enam ei tehta .Kõik need rooliotste renoveerimised ,piduriklotside neetimised ja liimimised ,kojameeste kummi vahetamised on mõttetud tegemised .Kui seda vene aegset kantossi paikamist poleks olnud ,poleks ka siin foorumis mõningaid teravaid kommentaare minu aadressil.Nii mõnigi mees oleks jäänud sinna kummi sisse.

Hr.Sidorov võttis oma küsimusega küll kõik ilusastiti kokku aga lisan ka paar rida.

Kust pärinevad Sinu teadmised vene ajast ja akudest ei tea aga võin kinnitada,et neid ei taastatud lõbu pärast vaid ainult sellepärast,et poest tavainimene akut osta ei saanud.Tõsi,kellel oli korraliku meistri tehtud akuga kogemus olemas lasi seda uuesti teha.Kui sul isegi õnnestus saada tehase vene aku ei teadnud sa kunagi kas see oli tehtud kvartali lõpus või pärast palgapäeva.
Töötasin kümme aastat ühes ettevõttes sellise meistriga,kes tegi ülikorralikku tööd ja järjekord tema ukse taga ei lõppenud kunagi.Olen näinud seda tööprotsessi otsast lõpuni.See ei olnud vana taastamine vaid tehti uus aku ja käsitöö on teatavasti ka tänapäeval tihti kvaliteetsem,kui tehase toodang.Ainuke probleem oli plaatide hankimine,alati ei kukkunud transpordi käigus piisavalt uute akude korpusi puruks.

Disklaimer: kuna originaalpostitus oli kustutatud, siis kiskusin tsitaadi teise tsitaadi seest välja ja pole 100% kindel, et õige nime külge sai aga...

ibra kirjutas:Praeguseid trelli akude elemente olen samuti vahetanud paaril akul ,olid tasuta käes .Seal pole midagi keerulist iga mees saab sellega hakkama ,kes tinutuskolbi käes oskab hoida.

Akuelemente TINUTADA küll ei tohiks, kuna selle käigus kuumeneb elemendi korpus laialt üles ja rikub elemendi ära. Siis pole ime, et mõni mees peab elementide vahetust mõttetuks.
Klemmid lastakse aku külge punktkeevitusega

vtl kirjutas:Disklaimer: kuna originaalpostitus oli kustutatud, siis kiskusin tsitaadi teise tsitaadi seest välja ja pole 100% kindel, et õige nime külge sai aga...

ibra kirjutas:Praeguseid trelli akude elemente olen samuti vahetanud paaril akul ,olid tasuta käes .Seal pole midagi keerulist iga mees saab sellega hakkama ,kes tinutuskolbi käes oskab hoida.

Akuelemente TINUTADA küll ei tohiks, kuna selle käigus kuumeneb elemendi korpus laialt üles ja rikub elemendi ära. Siis pole ime, et mõni mees peab elementide vahetust mõttetuks.
Klemmid lastakse aku külge punktkeevitusega

Kes see ütles et ei tohi tinutada? Jama,palju õrnemad asjad tinutatakse ja mitte midagi ei juhtu.Asi pole mitte rikkumises aga tehnoloogia on selline ning tinutus võib lihtsalt lahti sulada.Kõik see elektroonika on tinutatud ,aga teatud õrnu detaile eriti ei ole soovitav kolviga kaua kuumutada.Kas sa oled näinud ,kuidas kuumapuhuriga läpaka emaplaadil külmjoodiseid parandatakse ,neid kuhu kolviga juurde ei saa ja mida saa ei näe?Terve see elu aetakse kuumaks ja kogu see tina sulab nende loetamatute jalgade juures..Palju õrnem asi ja saab korda ning pole mingit rikkumist.

Sidorov kirjutas:ibra, ütle miks sa pead igas pulmas peig ja matusel kadunuke olema?

Sellepärast et mul on oma arvamus ja ma arvan et ka kogemus ning ma ei kiida iga mehe juttu tagant järgi ,kuigi mõni pika kasutajanimega mees seda ei salli.

ibra kirjutas:Kes see ütles et ei tohi tinutada? Jama,palju õrnemad asjad tinutatakse ja mitte midagi ei juhtu.Asi pole mitte rikkumises aga tehnoloogia on selline ning tinutus võib lihtsalt lahti sulada.Kõik see elektroonika on tinutatud ,aga teatud õrnu detaile eriti ei ole soovitav kolviga kaua kuumutada.Kas sa oled näinud ,kuidas kuumapuhuriga läpaka emaplaadil külmjoodiseid parandatakse ,neid kuhu kolviga juurde ei saa ja mida saa ei näe?Terve see elu aetakse kuumaks ja kogu see tina sulab nende loetamatute jalgade juures..Palju õrnem asi ja saab korda ning pole mingit rikkumist.

Ära nüüd õpeta isa n*kkuma ega elektroonikut tinutama.

Õrnade elektroonikakomponentide jootmisel on võtmeküsimus temperatuur ja aeg, kui kaua seda kuumutada tohib. Kuumapuhuriga külmjootega lapaka plaati küpsetades võib ehku peale korda saada või ka totaalselt ära rikkuda. Mõlemat tehtud.

Kes ütles, et akut ei tohi tinutada? Akuspetsialistid. Aku kardab kõrget temperatuuri teatavasti, mis võib ta jäädavalt rikkuda.

Akuelemendi külge juhtme tinutamine erineb õrna elektroonikakomponendi jootmisest selle poolest, et elemendi suhteliselt suure massi ja pindalaga korpus juhib sooja eemale ning tina ei jää kinni. Kui jootekohta nii kaua kuumutada, et tina jootekohale kinni sulaks, kuumeneb kogu element selle käigus üle ja elemendi sees olev keemia degradeerub. Halvimal juhul võib aku ka lõhkeda.
PS. Kui elemendi küljes on juba punktiga lastud "kõrvad", siis nende klemmide külge võib küll juhtmeid tinutada. Hea oleks veel näpitsate või pintsettidega klemmi ja aku vahelt kinni hoida, et soojust akust eemale juhtida.