Oled huviline ja alles avastad enda jaoks 4x4 maailma või oled juba tõsine remondimees ning soovid jagada oma teadmisi siis siin saab küsida abi ja ka vastata tehnilist laadi küsimustele.
samodelkin kirjutas:No jutustan mina siis ka põhjalikumalt.
Üks põhjus, miks on varras ära võetud, võib olla avarii - teda ei õnnestu enam alla panna, sild viltu, või miski muu kõver ja ära paindunud...
Stabika varras hoiab silla kere suhtes, või ka vastupidi, loomulikus asendis. Et siis otse ja keskel. Seda iseäranis kurvides ja ka maastikul. Kui see sild seal vabalt "ujuda" saab, siis hakkavad murduma/lagunema sillakinnitused ja nii saad veel hulga raha juurde kulutada.
Edasi - kuna kardaaniristid ja võimalik, et kardaani kandelaager satuvad ka aeg-ajalt ebaloomuliku nurga alla, siis hakkavad ka need lagunema. Saad veel hulga raha kulutada...
Kas see varras ikka on nii kallis?
Osadel autodel seda varrast, jah, ei ole, sest nende sillad on nii kinntatud, et nad "ujuma" ei pääse, kui aga konstruktsioonis on see varras olemas, siis on tal just see "ujumise" vältimise otstarve. Ja talvel on, muide, väga paha selle "ujuvaga" sõita.
Mina oma kogemustest rohkem lisada ei mõista. Ehk on veel mõni targem abiline?
Stabilisaator on torsioonvedru, mis üritab hoida mõlema poole rattaid kerest ja/või raamist ühel kaugusel e. väljendub selle puudumine VAID auto suuremas kreenimise kurvides ja kallakutel. Kuna kurvis on kalduvus enne libisema hakata tagaratastel, hoitakse kurvis mõlemad tagarattad kauem maas kui esimesed, e. tagumine stabilisaator on nõrgem kui esimene (sellel on ka teisi põhjuseid). Seega võib tagumise stabilisaatori puudumisel olla üks tagajärg- katus aga vaevalt ajusid omav inimene selle pommi nii ekstreemselt kurvi viib. Ja kui viibki, ei suuda stabilisaator ka olukorda päästa. See ujumise, nurkade jms. jutt ilmselt diagonaalvarda (või misiganes ta nimi on) puudumise kohta, lehtvedrude korral sellist vidinat ei kasutata ja Nival (tegelikult kogu VAZ toodangul) on selle kerekinnitus nagu "kaitse", veidi suuremate külgjõudude korral murdub juure pealt maha.
Pole pääsu, peab ammendava tõe letti panema.
Totu, lehtvedrudel kasutatakse ka diagonaalvarrast ja väga tihti, üks näide paljudest on Wrangler YJ ja seda veel nii esisillal, kui tagasillal.
Nival ei saa diagonaalvarrast üldse eemaldada, niva tagasild on 4 link sild, millel on 5`es link (e. diagonaal) ülioluline.
Stabilisaator ei suuda mitte kuidagi rattaid kauem maas hoida, vastupidi, stabilisaator on üks peamine põhjus, miks kurvis oleval autol sisekurvi poolne ratas õhku tõuseb. Mõtle ka natuke...
Üle üldse aitab kere kaldumise vastu kõige enam raskuskese
Siis vedrustuse jäikus
Siis vedrustuse geomeetria
Alles siis tuleb mängu stabilisaator, mis tegelikul on oma olemuselt plaaster katkisele näpule.
Viimati muutis erik, N Juul 15, 2010 4:30 pm, muudetud 2 korda kokku.
Asju ehitatakse korralikult ja teemasse lähenetakse süviti!
Asi selge! Minu viga, et ma teemaalgataja küsimusest just niimoodi aru sain. Endal pole 30a staai jooksul olnud õnne omada ühtki autot, millel sellised külgkalde stabilisaatorid küljes oleksid. Seetõttu julgen ka mina kahelda nende otstarbekuses. Kui ka ilma saab.
Siiski võib arvata, et sellise auto vedrustus on projekteeritud nii pehme, et sellega manööverdamine kurvides võib üsna ebamugavaks osutuda. Aga sellise asjaoluga saab arvestada.
Tähelepanu võiks ka pöörata Määrusele nr 50, ehk /...vastavusest valmistajatehase nõutele.../ Et siis kas tasub ilma nende stabikateta ülevaatusele minna.
Ja veel võib ju mõelda sellele, et kui ikka katusele õnnestub maanduda, siis mida arvab nende eemaldatud stabikate kohta kindlustuse ekspert...
Endiselt jään aga seisukohale, et p õ i k s t a b i l i s a a t o r i eemaldamine üks ebaterve mõte on! Seda siis nendele, kellel selline asjandus olemas on.
Minul murdus ära kinnituskobakas kere küljest ja edasine on juba eelpool kirjas...
Nõus erikuga, väljendusin veidi segaselt e. tagumine stabikas on nõrgem kui esimene, et mõlemad rattad kauem maas püsiksid. selle puudumisel püsivad nad veel kauem maas aga kere stabiilsus väheneb e. auto raskuskese kaldub rohkem väliskurvi poole, see suurendab omakorda kreeni jne. Selleks teevad majatäied inseneere põhikohaga tööd et saavutada mõistlikke kompromisse. Tehaselahendus ei ole liiga hea üheski olukorras aga kannatab sõita nii metsas kui asfaldil. Ennekõike viimasel, kuna seal kipub fataalseid insidente sagedamini juhtuma ja selle vältimisele pannakse suuremat rõhku. Lehtvedru ja diagonaalvarda koostööd ei välista ka, tegelikult mõtlesin "üldjuhul".
Pika käiguga, pehme vedrustuse korral on stabilisaator(id) pigem "kips luumurrul", seda siis maanteesõidul. Suhteliselt jäiga lehtvedruga võiks jah stabikat plaastriks nimetada. Flexi pärsib igasugune stabilisaator igal juhul.
Ilma diagonaalvardata saab kulgeda aga "ebamugav" on selle kohta leebelt õeldud. Ei tea kedagi kes selle oleks eemaldanud aga iseemaldumise juhuseid küll.
Sellist asja nagu sina nimetad põikstabilisaatoriks, pole olemas. See on diagonaalvarras e. banhardvarras. Stabilisaator on stabilisaator, nagu totu kirjutas, torsioon e. väände vedru.
Asju ehitatakse korralikult ja teemasse lähenetakse süviti!
Tere jälle. Pikk päev tööd tehtud... ja nüüd esimene külm... lahti.Aga vaatan et teema vahepeal tulist käsitlust leidnud.Sellel autol jah see tagavedrustus tavaline kiigege lehepakk millel alla lisatud lisaleht kummipuhvriga mis peaks leevendama silla keeramist oma telje ümber kohaltvõtmisel või pidurdamisel kuna vedrupakk annab niipalju järgi. See süsteem muidugi väga efektiivselt ei toimi ja mõningat ujumist on märgata eriti ebatasasel teel(piinlik kasutada seda väljendit) noh väljendub see selles et peab rooliga natuke kaasa aitama ja võib see olla ka stabika puudumisest muidugi ega stabikas ei väldi silla keeramist selleks peaksid olema muud abinõud. Kui jänkist tellida komplektne uus stabikas, see teeb mingi 200,- taala ostuhind pluss siiasaatmine. Ülevaatuse sellid asja puudumisele tähelepanu ei pöörand. Nagu ma arutelust välja lugesin stabikast on abi maanteel aga metsas võib hoopiski karuteene teha. Vedrustus muidu selline jäigemapoolne aga mitte kõva ilmselt tänu auto kaalule.
Ford Excursion 6,0 Limited
armatuuri süttib aegajalt "LOW RANGE"
samodelkin kirjutas:Endiselt jään aga seisukohale, et p õ i k s t a b i l i s a a t o r i eemaldamine üks ebaterve mõte on! Seda siis nendele, kellel selline asjandus olemas on.
Minul murdus ära kinnituskobakas kere küljest ja edasine on juba eelpool kirjas...
Tra no peab ka ikka ajukuju olema, et
erik kirjutas:diagonaalvarras e. banhardvarras.
alt eemaldada ja eeldada, et nii saama hää (Panhard - P'iga tegelikult)
samodelkin kirjutas:Paralleelvarras on esisillal, see, mis on tarvilik mõlema ratta pööramiseks. Tagasillal on see ikkagi põikstabilisaator. Või ma jälle eksin? Nival on see põikstabilisaator täitsa olemas
Pole see mingi põikstabilisaator pesuehtne panhard ehk track bar, eestlastele levinud siis diagonaalvarras.
Ja tõsi ta on, et paralleelvarras käib esisillale ja on nähtud seda ka tagasillal. Parallel rod (Locomotive Eng.), a metal rod that connects the crank pins of two or more driving wheels
Siia foorumisse võiks teha mingi 4x4 sõnastiku, kus erinevate varraste inglise ja eesti keelsed nimed lõpuks selgeks saaks vaieldud. Pikk teema ja kokkuvõttes selgus ikka, et üks räägib rusikaid rindu tagudes aiast ja teine august selle sees.
Panhardi äravõtmine võib lõppeda keerdvedrude pesast lahkumisega ja/või nende purunemisega, amordikinnituste murdumisega jne. ühesõnaga korraliku matsuga sirge tee peal. Et julgeda sellise autoga sõita, peavad küll titaanist munad olema
Lehtvedru puhul pole diag.varras nii kriitiline, osadel see on ju originaalis ja osadel mitte.
samodelkin kirjutas:Paralleelvarras on esisillal, see, mis on tarvilik mõlema ratta pööramiseks. Tagasillal on see ikkagi põikstabilisaator. Või ma jälle eksin? Nival on see põikstabilisaator täitsa olemas
Pole see mingi põikstabilisaator pesuehtne panhard ehk track bar, eestlastele levinud siis diagonaalvarras.
Ja tõsi ta on, et paralleelvarras käib esisillale ja on nähtud seda ka tagasillal. Parallel rod (Locomotive Eng.), a metal rod that connects the crank pins of two or more driving wheels
Siia foorumisse võiks teha mingi 4x4 sõnastiku, kus erinevate varraste inglise ja eesti keelsed nimed lõpuks selgeks saaks vaieldud. Pikk teema ja kokkuvõttes selgus ikka, et üks räägib rusikaid rindu tagudes aiast ja teine august selle sees.
Panhardi äravõtmine võib lõppeda keerdvedrude pesast lahkumisega ja/või nende purunemisega, amordikinnituste murdumisega jne. ühesõnaga korraliku matsuga sirge tee peal. Et julgeda sellise autoga sõita, peavad küll titaanist munad olema
Lehtvedru puhul pole diag.varras nii kriitiline, osadel see on ju originaalis ja osadel mitte.
Selline sõnastik võiks olla küll kus kõik need asjad oleks selgelt välja seletatud. Kuigi siin foorumis võiksid kõik need asjad hoopis eesti keeles olla, mitte et üks kirjtab eesti keeles, siis teine inglise keeles. See tekitabki aiast ja aia august rääkimist rohkem.
Väga vabandan aga sõna /panhard/ on mulle selles tähenduses küll täiesti võõras!
Minu jaoks on see seni tähistanud üht vanemaaegset automarki. http://en.wikipedia.org/wiki/Panhard
Googeldamine annab ka ikka ainult selle automargi kohast infot...
Sõnaseletused oleks küll teretulnud, sest siis, kui mina autokoolis käisin (1980) oli asi eestikeelne, otsetõlkega vene keelest. Õpikud välja antud '70-tel.
Siis võiks selles sõnaseletuses ka venekeelne vaste olla, sest usun, et paljud on tolleaegse terminoloogiaga harjunud.
Või on siin kõik ainult noored mehed, kellel inglise keel suus?
samodelkin kirjutas:Väga vabandan aga sõna /panhard/ on mulle selles tähenduses küll täiesti võõras!
Minu jaoks on see seni tähistanud üht vanemaaegset automarki. http://en.wikipedia.org/wiki/Panhard
Googeldamine annab ka ikka ainult selle automargi kohast infot...
Sõnaseletused oleks küll teretulnud, sest siis, kui mina autokoolis käisin (1980) oli asi eestikeelne, otsetõlkega vene keelest. Õpikud välja antud '70-tel.
Siis võiks selles sõnaseletuses ka venekeelne vaste olla, sest usun, et paljud on tolleaegse terminoloogiaga harjunud.
Või on siin kõik ainult noored mehed, kellel inglise keel suus?
Kirjuta otsingusse õige nimetus "Panhard rod", siis peaksid saama õiged tulemused nimetatud vardale.
Kui probleemi on võimalik sõnastada, on seda võimalik ka lahendada.
tere jälle.See mind huvitand asi peaks ing.k. olema "sway bar" eiole ise küll kahjuks mingi inglis keele asjatundja...millest on vahest tuline kahju. Aga siis tuleb küsida ja siin foorumis on jutukas seltskond kes paistab heameelega oma kogemusi jagama. See stabika asi hakkas vaevama niikui selle pärast et kavatsen autole sellise tagasihoidliku 5cm tõste teha ja mõtlesin seda teha vedrudele allapanekuga ja kuna ise sõidan suht vähe suuremjagu see õrnem pool rooli keeramas ja ei tahaks talle ebameeldivusi valmistada. Aga eks ta muidugi seegi et inimene harjub kõigega isegi poomisega pidi harjuma ...tundub siiski et selle stabika puudumine ei ole väga murelik asi, ei ole küll teda selle vardaga proovind mis moodi siis käitub. Praegune mnt on suht stabiilne isegi kurvilise teega, noh metsas on ka üsna loogilise käitumisega midagi eriti üllatavat pole vasta tulnud...niikui siin juba mainisin siis päris soos ei ole käind aga üsna pahas paigas küll aga vist vedas igatahes auto katusel oli ca paarkümmend sentti pori aga auto eriti mossis selle tee või metsaaluse peale ei olnud
Ford Excursion 6,0 Limited
armatuuri süttib aegajalt "LOW RANGE"
samodelkin kirjutas:Väga vabandan aga sõna /panhard/ on mulle selles tähenduses küll täiesti võõras!
Minu jaoks on see seni tähistanud üht vanemaaegset automarki. http://en.wikipedia.org/wiki/Panhard
...siis peaksid ka teadma, et kõnealust varrast (panhard rodi) kasutatigi sellel prantslaste imesünnitisel esimest korda. Sealt sai ka antud detail omale nime.
Vabandused muidugi, et ma nime korralikult välja ei kirjutanud!
Tänud! Nüüd sain teada!
/?????????? ?????? ?????? ????????/, mis siis omal ajal tõlgiti maakeelde, kui /tagasilla põikstabilisaatori varras/ ja mis nüüdseks on /panhard'iks/ osutunud...
Tekib küsimus, et kui me tol kaugel ja pikal vene ajal ei kasutanud tõlkimata venekeelset terminoloogiat, siis kas ja miks peaksime nüüd oma riigis, kus pealegi kehtib miski keeleseadus, hakkama kasutama tõlkimata ja tõlkimatut inglise (vm) keelset terminoloogiat?
Nüüd võite jälle minuga tõreleda, et see postitus, antud algse teemaga, sugugi kokku ei lähe...
Kirillitsa tekst ei tulegi läbi?
Viimati muutis samodelkin, P Juul 18, 2010 12:13 pm, muudetud 2 korda kokku.