4x4.ee

Kui keegi tahab tõesti hooldusvaba katlakütmist, siis minu mõistus ja vähene kogemus ütleb, et selleks üks variant õliküte. Ehk nagu katlahooldaja ütles - sügisel hooldus ära teha, õli mahutisse, uks lukku ja kevadel lähed lülitad katla välja, eeldusel et olemas andurid-regulaatorid mis otsustavad kui palju kütta ja milla. Asi jumalast õige, ainult et kütteõli vähemalt minu mõistuse jaoks masendavalt kallis. Kaalun ka pelletipõleti paigaldamist tulevikus(puu ja analoogsed oleks tsaariaega tagasiminek ja maakütteks puudub maaala), aga nagu ise juba olen korduvalt ohanud - kui oled kerge eluga harjunud, siis tundub isegi kord nädalas tuhka välja viia suur probleem ja graanulit tuleb ka ju lisada aeg-ajalt mahutisse.

Madis kirjutas: Aga millega või kuidas sa seda õhuhulka määrad?
Mina häälestasin oma katla gaasianalüsaatoriga.

Kas sa ostsid selle sisse teenusena või on sul olemas oma kogemus, mis peab olema õhuhulk, ning mis on soovitatavad parameetrid ?


Teema on küll offtopic veidi, kuid väga huvipakkuv, eriti praegusel külmal ajal. Seega igasugune inff teretulnud

Arvestades seda kui agressivselt igasugu pelletite müügi spam'i postkastidesse laekub ... ükskõik mis muu küttelahendus on on palju parem

K.Kotkas kirjutas:Kas sa ostsid selle sisse teenusena või on sul olemas oma kogemus, mis peab olema õhuhulk, ning mis on soovitatavad parameetrid ?

Ostsin teenuse. Hinda ma ei oska öelda, sest mulle tehti äitähhi eest, sest tegu inimesega, kes paigaldas kogu küttesüsteemi ja ka põleti koos mudruga. Peale selle oli ta kunagi "pruudi vend"
Aga helistage - 5050563 Margus , eks ta ise räägib, mis maksab see teenus. Tean et see vidin maksab liiga palju ja tahab see teatud kordade järel uuesti taatlemist/häälestamist, mida tehakse vaid soomes. Igal juhul küttekulu on mul peale häälestamiset oluliselt väiksem, kui oli seda eelmisel aastal olematu talve juures.

Pärast aastakümneid kivisöe ühest uksest sisse ja teisest välja vedamist sai ka paigaldatud omale pelletiküte. Soe maksab nüüd küll rohkem, kuid asi on seda väärt. Miks väärt on, sellest juba eelpool juttu olnud. Lisaksin vaid niipalju, et lasin paigaldada ahju, millel vajaduse korral vahetan ukse ära ja saan kütta ka puude või mis iganes tahkekütusega, aga olgem ausad, ega ei viitsi enam muuga kütta küll ja maja kogu aeg soe. Kasutanud nüüdseks kaks aastat.

Kas on ka teravilja ja hakkega kütjaid siin?

Kütan juba kolmandat aastat hakkega ja olen proovinud ka teravilja ja saepuruga! Maja on täiesti soojustamata ja köetavat pinda ca 350m2!Keskmise kvaliteediga haket läheb tänavu umbes 10-12m3,aga eelmine talv ca 8m3 kuus.Puidutöökojast jagati tasuta saepuru aga väga tülikas koju vedada ja tolmab meeletult.Kütteväärtus saepurul väga hea,kuna see ju kuiv kase tolm!Hakkepuit on omal käes tasuta ja seepärast pole soojustamisega ka väga punnitanud.Hakkepuidu puuduseks on kõva müra ,kui väheke laiem laast jääb teovahele ja seda mööda toruseina lohistab(suuremad tükid panevad vahel teo kinni ka). Mured lahenevad kui hakke kvaliteet on hea,järgmiseks talveks proovin teha peenemat puru! Tuhka veab vällja tuha tigu aga sellest hoolimata tuleb katelt 3-4 päeva tagant harjata. Katlamajast käin läbi iga päev aga juhtub ka ,et ei tule nädal aega midagi puutuda(99% vigadest põhjustab hakke madal kvaliteet).

Aga kui selline a la 200 ruutu maja, keskmise soojapidavusega, mis pelletikogus praeguse talve ja eelnevate kergete talvede puhul kuus kulub. Eeldusel et majas ikke 20-24 kraadi sooja sees.

Mul õnnestus näha sellist haluküttega katelt mis oli täis automaatne. Eest oli katel nagu katel ikka. Aga taga oli tal metallist puuderuum. Ketisüsteem vedas puud koldesse. Koldes tekitati halust puugaas ja see põles. Muidugi tuhka pidi aeg-ajalt välja võtma. Ma ei mäleta kui tihti. Aga üle mõistuse tihti seda ei olnud. Halge ütles, et kehvema soojustuse ja külmemate ilmade korral laod sisse üle nädala. Tuld juhtis automaatika. Eelis pelleti või hakkepuiduga kütmisel on kindlasti küttematerjali madal hind. Tundus, et ta tarvitaskuni ca 1 m3 puid kuus. Muide ta soojendas ka tarbevett. Igati mõistlik lahendus minu meelest.

augukaevaja kirjutas:Mul õnnestus näha sellist haluküttega katelt mis oli täis automaatne. Eest oli katel nagu katel ikka. Aga taga oli tal metallist puuderuum. Ketisüsteem vedas puud koldesse. Koldes tekitati halust puugaas ja see põles. Muidugi tuhka pidi aeg-ajalt välja võtma. Ma ei mäleta kui tihti. Aga üle mõistuse tihti seda ei olnud. Halge ütles, et kehvema soojustuse ja külmemate ilmade korral laod sisse üle nädala. Tuld juhtis automaatika. Eelis pelleti või hakkepuiduga kütmisel on kindlasti küttematerjali madal hind. Tundus, et ta tarvitaskuni ca 1 m3 puid kuus. Muide ta soojendas ka tarbevett. Igati mõistlik lahendus minu meelest.

Ega sa oska öelda mis firma seadme/süsteemiga tegemist oli?

Tegin mõned rehkendused, mis äkki pakuvad huvi neile, kes kütteliiki valida soovivad.
Valitsuse määruse kohaselt ei tohi uue rajatava elamu energiatõhususarv ületama 150kW*h/(m2*a) ehk siis energiakulu hoone ruutmeetri kohta.
Selles nr sisaldub igasugu asju, aga suurem osa on kütte ja ventilatsiooni ning sooja vee kütmise energiavajadus.

Jagades selle nr 150kW*h/(m2*a) kütuse kütteväärtusega ja katla kasuteguriga, saame kütusekulu aastas ruutmeetri kohta.

3 näidet:

Halupuit 1300kW*h/m3
Katla kasutegur 0,75
Halupuu vajadus = 150/(1300*0,75)=0,154m3/a
Ostes küttepuit hinnaga 600kr/m3, kulub kütteks aastas 92kr/m2

Pellet 4,6kW*h/kg
Katla kasutegur 0,85
Pelleti vajadus = 150/(4,6*0,85) = 38,4kg/a
Ostes pelleteid hinnaga 2500kr/t, kulub kütteks aastas 96kr/m2

Kerge kütteõli 10kW*h/l
Katla kasutegur 0,85
Õli vajadus 150/(10*0,85) = 17,6l/a
Ostes kütus hinnaga 12kr/l, kulub kütteks aastas 211kr/m2

Energiaaudiitorist sõbra väitel olla enamuse renoveeritud või kümmekond aastat tagasi ehitatud moodsamate elamute energiavajadus hoopis 200kW*h/(m2*a), seega sellise majas elavad võivad siis eeltoodud kuludele umbes 1/3 juurde liita ja ökomajade plaanijad sama suurusjärgu maha arvutada.

minu eelmised kaks aastat pelletiga tulid küll sellest numbrist soodsamad, seega olen vist majaga rahul.
aga eks jaanuari kulu tuleb nagu tuleb, ilmataadi vastu ei saa.

150 on miinumnõue, sellest kehvema tulemusega hoone ei tohiks saada ehitusluba.
Selle 150 sisse peavad tegelikult mahtuma näiteks ka pumpade, ventilaatorite või pelletiteo mootori elektrikulu. Mis isenesest ei ole suure osatähtsusega.
Aga juhul kui Sa tarbevett teed elektriboileriga või ventilatsiooniõhku kütad elektrikalorifeeriga - need kWh peaksid ka sisalduma selle 150 sees, siis selle kulu osatähtsus oleks märgatav..
Üldjuhul hoone, mille ventilatsioonisüsteem ei ole vent.agregaadiga lahendatud, siis seda 150 aga ei saavuta.

Panen siia pildi sellest katlast millest rääkisin.


Selle ahju puhul on veel üks tugev eelis, mida pelletite puhul ja tavapuidu puhul ei ole. Selle põletustehnoloogia puhul puudub vajadus korstna pühkimise järele ning eega ka oht maja süttimisele tahma süttimise läbi puudub. Järelpõlemine välistab kahjuliku CO tekke. Põlemine on peaaegu täielik.Seega ei ole see vaid hea ahi vaid ka rohelise mõtteviisi produkt. Naabrid ei tunne mingit suitsulõhna kui keskküte pidevalt töötab.
Kui LoJack-il või kellegil teisel kindel huvi siis PS või mail teel saadan inimese andmed kes sellega rohkem kursis ja seotud.
Lisan veel siia ka huvilistele tootjapoolse tutvustuse, mis on tõlgitud eesti keelde.
Automaatne haluküttekatel / uskumatu idee võlu

Keskkonnahoid
Puit on ideaalne salvestatud päikeseenergia vorm. Puit meie metsadest annab väärtusliku panuse meie energiavarustusse. Küttepuude osa moodustab tänapäeval üsna väikese osa meie igapäevasest energiatarbimisest, kuid seda osa peab oluliselt tõstma. Selle kütteliigi kasutamise suurendamise läbi hakkame me rohkem väärtustama ka meie metsi. See aitab meie metsi paremini majandada.
Korralikult hooldatud ja terve mets mõjub kui suur filter. Ta puhastab õhku, neelab müra ja reguleerib kliimat. Puit on ideaalne energiasalvesti, ta on puhas ja teda on mugav hoiustada. Puitu raiutakse vaid sel juhul kui selleks vajadus tekib.

Küttekulud
Täna oleme me õlitoodete veel madalate hindade tõttu valesse kindlustundesse kallutatud. Küttepuude hind kõigub madalamete ja kõrgemate õlihindade vahepeal.
Kuid kütteõli hindu on tulevikuks väga raske prognoosida. Kõik märgid näitavad, et lähemas tulevikus ähvardab meid palju kõrgem kütteõli hind. Seejuures on USA ja Euroopa oma õlireservid varsti ära kasutanud ja nad muutuvad täielikult sõltuvaks Araabiamaade ja Venemaa õlitarnetest. Sellega muudetakse õli ostuturg müügituruks, mis omakorda muudab varustuskindluse ebakorrapäraseks ning hinnad kontrollimatuks. Lokaalne küttepuiduturg pakub samas varustuskindlust mõistlike hindade ja koguste juures. Puit uueneb kiiremini kui mistahes teine tuntud küttematerjal. Üks puu muutub raieküpseks 80 -90 aastaga. Süsi moodustub 300-400 miljoni aasta jooksul. Kütteõli puhul on see aeg veelgi pikem. Tänaseks veel kasutamata naftareserve tuleks kindlasti nutikamalt kasutada kui kütteks. Sihikindel
küttepuude kasutamine küttematerjalina on äärmiselt mõttekas.

Põlemistehnoloogiad
Mitte kõik puidupõletamise tehnoloogiad ei ole keskkonnasõbralikud. Puidu suits ei ole kuigi meeldiva lõhnaga, mis omakorda viitab puidu mittetäielikule põlemisele. Selleks, et puidupõletamine tõeliselt keskkonnasõbralikult toimuks on katla juures vaja kasutada intelligentseid ja konstruktiivseid meetmeid. Mürgiste põlemisjäätmete vältimine peab saama emaseks nõudeks modernsete katelde puhul. See nõue kehtib ühtemoodi nii õli-, gaasi- kui ka tahkekütusekatelde puhul. Põlemisprotsess mõjutab kütteainetest põhjustatud saasteaineid nagu vääveldioksiid, fluorvesinik ja raskemetallid vaid minimaalselt. Need saasteained esinevad puidus vaid piiratud hulgal. Kuid põlemise endaga seotud saasteainete tekkel aga on võimalik käituda teistmoodi. Põlemisega seotud saasteaineid nagu süsivesinikku HC, süsinikoksiidi CO, tahma ja lämmastikoksiide No saab põlemisruumi geomeetria läbi, küttepinna kujundamise läbi ja kaheastmelise põlemisprotsessi läbi (see koosneb eelgaasistamise ja järelpõlemise protsessidest) tugevalt vähendada.
Kes meie keskkonda hävitavad, hävitavad ka meie tervist, sest me hingame seda sisse, mida me õhku paiskame.









Nõndaviisi toimib puidu gaasistamine
Mitte iga katel ei ole puidu gaasistaja. Samuti ei ole puidu gaasistamisel midagi pistmist õhu juurdepuhumisega küttekatlasse. Puidugaasistamiseks nimetatakse puude põletamise protsessi mille juures vabanev põlemistemperatuur ületab oluliselt 600 kraadi.
Puit sisaldab umbes 85% ulatuses lenduvaid ühendeid mis põlemisel gaaside kujul
hajuvad. Vaid 14% sellest jääb alles puidusüsina ja umbes 1% tuhana.
Puit põleb III faasis. I faasis toimub puidu täielik kuivatamine. II faasis põlevad gaasikujulised osakesed. Alles III faasis põlevad hõõgproduktid ja puidu gaasistamise jäägina tekkinud puidusüsi.
Kuni 200 kraadise temperatuuri juures toimub puidu kuivatamine, sest ka õhukuiv puit sisaldab 15-20% vett. 200 kuni 600 kraadi juures puit laguneb ja jaguneb erinevateks keemilisteks aineteks mis nüüd vedelast olekust gaasistuvad. Kui need ühendid leegis oksüdeeruvad, hakkabki soojus vabanema. Seda põlemisastet nimetatakse pürolüüsiks.
Alles temperatuuri juures üle 600 kraadi põlevad ära raskelt põlevad gaasid mille järel moodustub puusöest hõõgpadi. Koos 900 kuni 1000 kraadi kuuma hõõguvgaasiga toodetakse vajalikku kuumust sisemise puuidumassi lagundamiseks.
Seesama jada moodustabki puidu gaasistamise.

Et põlemist veelgi tõhusamaks muuta, suunatakse gaasistamisel täielikult mittepõlenud gaasid tsüklonpõlemiskambrisse kuhu segatakse juurde sekundaarset eelsoojendatud õhku. Nüüd saab gaasi süüdata ja täielikult ära põletada. Selline põlemiskamber koosneb kuumuskindlatest shamottkividest. Enne põlemiskambrisse sisenemist segatakse hõõgumise tulemusel eraldunud gaasidele juurde sekundaarõhku. Seeläbi saavutatakse edasine isereguleeruvus nõnda, et mida kuumemalt tuli põleb, seda rohkem sekundaarõhku automaatselt juurde imetakse.

Nii siis, põlemisruumi geomeetria läbi, küttepinna kujundamise läbi ja kaheastmelise põlemisprotsessi läbi, mis koosneb eelgaasistamise ja järelpõlemise protsessidest, saab mürgise süsinikoksiidi tekkimist vältida nig järgi jäävad veel vaid mõningad vähesed lämmastikoksiidid ja süsivesinikud.
Nendes kateldes võib põletada igasuguse kvaliteediga erinevat puitmaterjali, ilma et sellega kaasneks nähtava suitsu teket korstnas.


Täielik põlemine keraamilisel kärgrestil
Kivi on vanim ja katsetatuim materjal, mis tulekolde ehitamiseks sobib. Mitte ühelgi teisel restil ei toimu põlemine nii täielikult kui keraamilisel restil. Et aga keraamilist resti kasutusele võtta, mis kõiki kuuma kiviplaadi eeliseid omab ning kõigile vajalikele mehaanilistele nõuetele vastab, tuli kärgraam ehitada kõrglegeeritud terasest ning tugevad, üksteise külge lükitud restide segmendid sinna sisse paigutada. Restraami kärgkonstruktsioon garanteerib, et keraamikasegmendid ka siis katkiminemise eest kaitstud on, kui puuhalud hooletult ja jõuliselt restile kukuvad.
Keraamilised vahekivid on varustatud õhu juurdevooluavadega. See võimaldab eesmärgipäraselt sissetulvavat külma primaarõhku otse hõõgpatja suunata, kus see optimaalse põlemise jaoks kõige soodsam on. Kuna kärjekujuline keraamiline rest on arendatud primaarõhu juurdetoojaks ning ta on varustatud ka õhu juurdevooluavadega, siis tõstab see katla tõhususastet. Vahetades õhuavadega keraamilised kivid õhuavadeta kivide vastu katlas, saate kasutada ka teisi erinevaid küttematerjale katla tööshoidmiseks.
Üks osa sissetulvavast primaarõhust liigub külgesidpidi läbi vahekivide õhu juurdepääsuavade üle hõõgpadja ning soodustab gaasistumist. Nii saadakse emissioonivaene gaasisegu mis järgnevalt põlemiskambrisse suunatakse et see seal täielikult ära põletada. Suure koosteresti jagunemine väikesteks osarestideks välistab keraamiliste detailide purunemise tohutu kuumuse mõju tõttu põlemisfaaside ajal.

Intelligentne tõmbetehnoloogia
Mõned aastad tagasi pidid kõik puuküttekatlad loodusliku väljatõmbe meetodiga töötama. Et vastuvõetavat tulemust saavutada, osutus vajalikuks hästi tõmbavat kaminat omada. Aga ikkagi tuli ette olukordi, kus puiduga kütmine vaevaliseks sai. Selleks, et katel nõudmistele vastavalt töötada saks, pidi selle tõmbetehniliselt nii lihtsalt ehitama, et suitsugaaside väljumise teel takistused peaaegu puuduksid. See aga omakorda põhjustas eriti kõrgeid sellele vastavalt halva tõhususastemega
heitgaaside temperatuure.
Et puukütte koldeid paremaks ja mugavamaks teha, varustatakse modernsed puidu gaasistamise katlad mitmeastmelise imemistõmbe ventilaatoriga. Sellega oleme kamina väljatõmbe vajadusest sõltumatuks saanud. Ventilaatori kvaliteet ja tõmbevõimsus on mootorivõimsuse kõrval sõltuv ka labade arvust, suurusest ja asetusest ventilatsioonirattal ning imemispihusti optimaalsest asetustäpsusest
katla seinal.

Eelkõneleja õli küte ei ole eriti loodus sõbralik.Puudega ja pelletiga ikka kütmine nagu vähe rohkem loodusesõbralik.