Teatab süütult, et mina ainult vahendan, ei enamat ...
Peremees ütles, et lähme teeme ühe OFF_ROADi?! Varem pole seda söönud, nõustusin. Esmalt oli Satoili bensukas, kõrval McDonalds. Mõtlesin, et alustame hamburgerist. Siis tuli minu ilusa Land Roveri kõrvale 5 inetut autot

. Üks poiss sõi hamburgei, aga mulle pakkus hapukurki. Loll niisugune - ega ma taimetoitlane ei ole!

.
Siis sõideti kolonnis Raadile. Mingil põhjusel hakkasid kõik autod järskudest mägedest üles hüppama, tahtes lendu tõusta. Minu peremees sai auto noka taevasse kolmandamal katsel - minu nina vastu tagaklaasi lömmis. Loll niisugune - ega ma lind ei ole!
Loksutati tükk aega - mäest üles ja alla ning edasi lennuväljale. Ilus sile tee oli - keerasin tukkuma, et kui OFF_ROADi pakutakse, siis äratatakse ülesse.
Järsku hakkas auto rappuma kui langetõbine - eksinud oleme

, miski mudalomp kah ees. Selle asemel, et ringi keerata (tsiviliseeritud loomadena), hakkavad mudast läbi suruma. Minu peremees ütles, et meie lähme ka. Loll niisugune - ega ma konn ei ole!
Nagu võiski arvata istus enamik autosi sees ja siis neid triti-sikutati-veati kuivale.
Kui minu peremehe kord tuli, ütlesin küll, et sõida aeglustiga, aga ega see loll ju minust aru saa. Mina temast pean küll aru saama seisa, lama, istu. Nii ta siis lombi lõpuks istuski mudas loll niisugune. Selle asemel, et nüüdki aeglustus sisse panna, pani mootori käima ja läks lihtsalt kohalt minema nagu asfaldil.
Lõpuks leidsid nad õige tee jälle ülesse ja keerasid otsa linna poole tagasi. Vaatasin aknast välja, et ehk näen mõnda tibi. Neid polnud ja jäin veidi tukastama, et kui OFF_ROADi pakutakse, küll siis äratatakse.
Ärkan rappumise ja kolina peale. Ümberringi võsa, teed pole ollagi, ainult kännud ja kivid.
Peremees kolonni lõpus minu ilusa autoga kah mul Stepan Razin.
Mul kõht näljast krampis ja ajab iiveldama. Ropsin autosse, ise mõtlen loll niisugune, ega ma rase pole!
Lõpuks jääme seisma. Ometi asfalt, mõtlen. Ei jälle mudalomp, hirmus pikalt, jõle paksult, vängelt haisev, kurat! Keeravad otsa ümber, mõtlen. Need aga tulevad kõik autost välja, mõõdavad toikaga muda paksust olematul teel ja on äraseltatult õndsad-õnnelikud nagu oleks näinud mingit pandavat tibi.
Esimene auto võtab kohalt ja mürtsti mudas kinni. Minu peremees ütleb: Meie läheme ka! Loll niisugune ega ma part pole!
Ma läksin siis ka autost välja, et ehk lohistan selle romu sealt ise välja. Aga kus sellega! Kõik nii kuramuse targad vintisme,tõmbame,lükkame, Andke mulle kirvest.
Sebisid esimese auto kuivale, põmaki, järgmine sees. Ja ise kõik nii õnnelikud-õnnelikud.
Ühesõnaga jamasid seal ligi neli tundi. Minu peremees ütles, et oota meie etteastet loll niisugune, ega ma pole Vanemuise teatri solist selline. Keerasin magama, et kui välja jukerdavad, küll siis lõpuks mulle ka OFF_ROADi antakse.
Uuesti tegin silma lahti selle peale, et liikusime. Ometi kord, mõtlen, kui äkki stopp. Suur sügav poris-kivis kraav risti ees. Mulle tuli pisar silma. Teisel pool kraavi ilus tee, aga üle ei saa. Passi nagu põder maanteele tahaks üle, aga ei saa.
Mõtlen parajasti mida teha, kui üks TOYOTA võtab vingudes kohalt ja plärtsti mudas nagu roosa põrsas. Paras talle, mõtlen kui ta kõht läraki-läraki mööda suurt kivi käis mina ootan OFF_ROADi, tema kurat aga miilustab mingi kiviga. No, veeti see auto kuidagi kuivale tagasi, kui mingi punane SUZUKI omakorda kraavipõhjas mudas püherdamas. Siis võeti vints pikalt välja ja mulle oli selge, et see asi läheb inetuks. Keerasin enda nüüd juba mitte eriti ilusa Landy põrandale pikali demonstreerimaks, kui pikalt ma nad kõiki saadan, kes seal autode ümber askeldavad, vanad vintsid sihukesed.
Ärkasin kodus. Keegi silitab lõuaalust: Kas sa suitsuribi ei tahagi, meil oli see kogu aeg kaasas! Kuradi loomapiinajad, raisk mina mõtlesin, et lõhnakuusk!
INDIE, saksa lambakoer
P.S. Tutvun mõna ilusa tibiga ühiste laste eesmärgi!
