4x4.ee

kas keegi pole proovinud ketastele sooni sisse freesida?soonte abil peaks klotsid igasugusest saastast puhtad olema.ehk aitab see nati kulumise vastu ka.

hans kirjutas:kas keegi pole proovinud ketastele sooni sisse freesida?soonte abil peaks klotsid igasugusest saastast puhtad olema.ehk aitab see nati kulumise vastu ka.

needsamused sooned ja augud jne jäävad väga edukalt igast ködi täis ja hullem veel kui siledate ketastega

Olen loobunud hiluxi trummelpidurite klotside ostmisest, needin uued katted peale. Kateteks vist mingid GAZ 51 ühe omad äkki, laius ja kaar enamvähem sama.
Tahaks esimesi klotside katteid ka neetida, kuid pole veel leidnud siledaid paraja paksusega katteid mida neetima hakata. Ehk on kellelgi kogemusi?

PARUN kirjutas:Olen loobunud hiluxi trummelpidurite klotside ostmisest, needin uued katted peale. Kateteks vist mingid GAZ 51 ühe omad äkki, laius ja kaar enamvähem sama.
Tahaks esimesi klotside katteid ka neetida, kuid pole veel leidnud siledaid paraja paksusega katteid mida neetima hakata. Ehk on kellelgi kogemusi?

Küsi "Autoasist", esimeste klotside hind mingi 200+ krooni. Selle raha eest ei tasu neetida. Iseteema on võistlusautole, ausaltöeldes on klotside vahetamisest kopp ees.

totu kirjutas:Küsi "Autoasist", esimeste klotside hind mingi 200+ krooni. Selle raha eest ei tasu neetida. Iseteema on võistlusautole, ausaltöeldes on klotside vahetamisest kopp ees.

kui 200.- küsivad siis ei ole tõesti mõtet neetida ise. Viimane kord ostsin ikka kuskil 400.- esimesed

Me kunagi mõtlesime teha klotsid puhtast vasest või pronksist, aga asi jäi tookord viitsimise taha. Kui keegi ära prooviks, saaks ühele spekulatsioonile vastuse. Minu arvates oleks vaskklots igati ok aga...

erik kirjutas:Me kunagi mõtlesime teha klotsid puhtast vasest või pronksist, aga asi jäi tookord viitsimise taha. Kui keegi ära prooviks, saaks ühele spekulatsioonile vastuse. Minu arvates oleks vaskklots igati ok aga...

Krt, sama mõte keerleb peas, vask ehk liiga nätske ja kiiremal pidurdusel võib pind sulama hakata, pronks peaks parem olema. Kui keegi annetaks paraja paksusega (ca. 15mm) lehtpronksi (või "palvanka" otsa) tüki, olen nõus loomkatse ära tegema (kasvõi ASMV) ja kogemusi jagama. Keevitatud tagadiffriga saab selliseid katseid teha ühel poolel, on hea võrrelda seeriaklotsiga.

erik kirjutas:Me kunagi mõtlesime teha klotsid puhtast vasest või pronksist, aga asi jäi tookord viitsimise taha. Kui keegi ära prooviks, saaks ühele spekulatsioonile vastuse. Minu arvates oleks vaskklots igati ok aga...

Kindlasti ei ole selline lahendus OK.
See lihtsalt ei toimi .Pronks ja teras libisevad omavahel väga hästi ja mingi haardumist ei teki.Küll aga tekib jõhker kuumenemine.Sama seis oleks vasega.Vask küll ei libise nii hästi.
Piduriketas on küll mingi malmi sulam,mitte teras ,aga vahet pole.

Küll aga tekib jõhker kuumenemine

Mida iseenesest ongi tarvis.Pidurite eesmärk ongi muuta liikumisenergia soojuseks. Vt. energia (ja ka raha) jäävuse seadus.

Servicemobil kirjutas:

Küll aga tekib jõhker kuumenemine

Mida iseenesest ongi tarvis.Pidurite eesmärk ongi muuta liikumisenergia soojuseks. Vt. energia (ja ka raha) jäävuse seadus.

Ja mismoodi sa selle vabanenud soojusenergiaga masina seisma saad?

tänu kuumusel on oht saada pidurivedelik keema ja kettad kõveraks.ja tulemus,et pidureid pole enam üldse.pole uurinud kas ka maasturitele pakutakse racing klotse.need peaks olema tunduvalt kõvemad kui odavama poolsed klotsid,mis juba tava sõidul tahmavad ja kuluvad kiirelt.

Soojus tekib höördumisest, see pidurdabgi. Klots on kas libe jkülm nagu koera nina või kuum ja kare nagi n**grinaine. Võistlusautol hoolitseb muda piisavalt kareduse eest ja pidurid pidavat üleüldse kiiruse surm olema. Niipalju möla siis.
Vask hakkab ilmselt kivikesi enda sisse haakima ja hoolitseb ketta kiire hävimise eest, lisaks tahab ta ilmselt tugiplaati, vastasel juhu paindub läbi. Pronks (mingi kõvem segu ja kindlasti mitte õli- või grafiitpronks) peaks töötama sarnaselt piduriklotsile aga nõrgema hõõrdetakistusega ja paremini taluma abrasiivset keskonda. Mõte on esialgu proovida tagateljel (maanteepidurdustel põhirõhk esimestel) aga Sultsiks vist ei jõua asjaga valmis. Suhtlesin juba materjali müüjaga, 145 kr./kg, leht täitsa olemas ja lõikavad vajaliku riba. Mureks vaid 15se materjali puudumine (õigemini on vaid "tinapronksi", see ei sobi kindlasti) ja mingi 40X90X1000 jupp kisub kalliks. Sealt saaks muidugi 15si seibe oi kui kaua lõigata.

Movistar kirjutas:

Servicemobil kirjutas:

Küll aga tekib jõhker kuumenemine

Mida iseenesest ongi tarvis.Pidurite eesmärk ongi muuta liikumisenergia soojuseks. Vt. energia (ja ka raha) jäävuse seadus.

Ja mismoodi sa selle vabanenud soojusenergiaga masina seisma saad?

Tegelt on teoorias nii, et kui libiseb ja ei teki friktsiooni, ei teki ka soojust. Kui juba soojus tekib, siis on juba hästi e. friktsioon. Kindlasti on seal ka probleeme. Ma ei kahtle friktsiooni tekkimises, vaid et metallklots on liiga hea soojusjuht ja soojus jõuab liiga kiiresti sadula kolbideni. Teine asi on friktsiooni võimalik puudumine märjas keskonnas, vesi koos mudaga on ka määre. Küsimusi on... vastuseid praktikas ka hetkel mitte. Igatahes huvitav.

Eeskujuks peaks võtma krossiratta klotsi materjali.
Koosneb see kokkupressitud pronkskuulikestest mille sideaineks on tavaline
piduriklotsi materjal.Seda oli vaja 0,6mm maha võtta ja käiaga oleks võinudki seda maha ajama jääda,sest käi seda praktiliselt ei võtnud.Õnnetuseks ei ole sellist materjali saada.Märja piduri pidurdusvõime kiireks taastumiseks peab
kettas olema hulga avasid,mis juhivad vee ja muda klotsi alt välja ja klots
haakub kettaga.Kunagi sai krossirattale ketas tehtud Hardoxist ja sinna
auke saada pole just lihtne.Sai see siis alla ja nagu märjaks sai ei pidanud
kuidagi.Aga nagu vesi vahelt kuivas oli ratas plokis.
Sai siis kettale augud puuritud ja pidamine nagu tehase kettal.
Samas kestis see ketas poole kauem kui tehase oma.

Praegu kasutan Ferodo klotse(tänud Mait) ja olen väga rahul.Lisaks on suportites kolvid pronksist.
Enne olen kasutanud erinevaid odavamaid B-kati omasid ja suuri jamasi pole nendegagi olnud - vähemalt kolm võistlust peavad küll vastu.Ladogal olid muidugi koju sõites juba kõik kriipimas rauda aga eks Ladoga annabki kolme tavalise võistluse koormuse tehnikale(koos sõiduga sinna ja tagasi ca 2000km).Savi ja liiv söövad uskumatu kiirusega klotse.
Ühe sõiduga ei tohiks muidugi läbi kuluda-tuleb rohkem paremat pedaali tallata ja vähem teisi pedaale sõtkuda-küll muda pidurdab sinu eest.
PS loe avatari!