Mina käisin, aga sellele vastata kahjuks ei oska kuidas nad suhtuvad mitte osalemisse. Mina ju osalesin

Tegelikult turistid suurte ninadega kahjuks kokku ei puutu ja sellest ka mulle keegi midagi rääkima ie tulnud kus mis ja kuidas. Turistide seltskonnas suhtuti meisse endiselt sõbralikult ja üritus oli suht lahe. Sai rahvusvahelise tiimiga "Taivas" käidud jne

Aga sõit ise jäi meil suht nutuseks. Nagu vene poisid ütlevad, et meie just kergema vastupanu teed ei lähe, siis ka seekord sai otse mindud.
18 punktist sai kahjuks vaid 3 võetud kuna sattusime eelmise aasta TR3 trassile. Oli veits pusimist, leidsime muda, meile meeldis ja me jäime kauemaks. nagu pärast fisnišis selgus, siis suisa liiga kauaks

Aga tegelikult oli häda selles, et minuga koos tuli lõikama üks G-mersu. kõik oli ilus kuni läbitud oli trassist ca 7-8 km ja ette saabus jõgi kus vee sõgavus ca 1,4m ning väljasõidu kallas suht sant. Läbi vee sõitsin ilusti. Kaldal pusisin tunnikese, kuna vints on suht nõrk nii suure kolaka jaoks nagu mul läks vähe aega, ja väljas olingi. G-vend (loomulikult oli tal snorkel mis osutus butafooriaks

)üts, et tema tagasi üksi ei lähe ja otsustas saagu mis saab ka läbi jõe tulla. Pakkis oma Geeliku sisse ja üts, et nüüd lohista mind läbi. Lohistasin. Esiteks suutis ta ennast roolida täpselt 2 meetrit väljasõidu tee kõrvale ninaga vastu kallast ja teiseks oli "sitasti pakitud" ehk siis ca 10-11 õhtul kuni hommiku 8-ni tegelesime Geeliku jõest püüdmisega ja mootori lahti võtmise ja kokku panemisega. Kaheksa paiku hommikul tegi häält

Kuna ka veest välja tõmmates oli vennal nägu naerul sest auto küttenäidik näitas täis paaki, siis tuli meil vesi ja diisel kuidagi teinetesest paagis eraldada. kahjuks ei laabunud see nii nagu me plaanisime ning Geelik suutis vaatamata meie tõekspidamisele, et paagis on nüüd raudselt vaid puhas diisel, töötada järjest vaid ca 5 minutit. Ühesõnaga tuli mul see aparaat ka veel lõpuks laagrisse köie otsas vedada ja laagris olime ca 10.30 hommikul. Ametlik sõit lõppes meil küll 12 , kuid trassilt kohutud punktide põhjal kokkupandud koordinaadis. Seega päris finisisse ei jõudnudki.
Kogu see tsirkus toimus siis otse Minizkajast Vonozero peale sõites. Meie punkt oli seal keskel järve ääres kuid võtta tuli teda ülalt loodest lähenedes.
Aga ehk Offroadi jumal aitab ka mind teinekord ja kui mul tõsisem jama ei jäta ka mind, kohas kus telefoni levi kümnete kilomeetrite kaugusel ja seltsiks vaid karud, üksi metsa

Aga muidu oli lahe nagu alati (endiselt saab 35 krooni eest täiesti arvestatavat kraami pea liitri jagu

)