2. leht 7-st
Postitatud: K Juun 01, 2005 11:44 pm
Postitas Stupiduser
Ja kui vedrud ülikikki ajad siis võid oma Videviku poe Uazi gaasikad ära unustada (tuleks käigu järgi osta).
Postitatud: N Juun 02, 2005 9:23 am
Postitas G-69
Stupiduser kirjutas:Ja kui vedrud ülikikki ajad siis võid oma Videviku poe Uazi gaasikad ära unustada (tuleks käigu järgi osta).
Loodan, et vast ikka kannatab need vene gaasid panna. Amordi käigumaast peaks vast aru saama nii, et lasen täiskomplektse (max kaaluga) silla raami küljes vabalt rippu. Kui nüüd jääb amordil mõni sent (2-4 cm) veel pikemaksminemise varu, siis peaks ju kõik OK olema (muidugi peab padi piirama ka kokkusurutud asendi)!
Või arvab keegi, et pikkusevaru peaks suurem olema?
Postitatud: N Juun 02, 2005 9:42 am
Postitas jr
Meie tegime nii:
1. Tõstetud sai ~25cm
2. Vanad amordid sai doonoritena ära kasutatud uute tegemisel
3. Poest uued UAZ amordid. Valima pidi jupp aega, kuna paljud olid väljatõmmatud asendis tühja käiguga, ehk siis kukkusid kolks ja kolks alla. Lõpuks leidsime kasti põhjast "OTK" templiga head korras ja töötavad amordid.
4. Sillad rippu, ehk siis max asendisse
5. Mõõtsime amordikinnituste vahe ära.
6. Lõikasime vana amordi ülemisest osast piisavad pikendused
7. Uuel amordil lõikasime ülemise silma ära
8. Keevitasime vana amordi ülemise osa uue amordi ülemise osa külge kinni...töö vajab loomingulist lähenemist natuke
9. Proovisime, sai hea
10. Silla "drop down" sai väga hea.
11. Puhvrid sai ka allapoole toodud, amordi käik sai välja arvestatud. Kusjuures siiani ei ole amorte põhja löönud ja ega ka puhvrisse löönud silda.
12. Siiani on lahendus töödanud
Hea odav lahendus. Niikuinii sõidad hiljem või varem amordid kõveraks kuskil palkide otsas ja kuna UAZ oli meil sellise pohhui sõidustiili harrastamiseks tehtud, siis sobis see lahendus nagu rusikas silmaauku.
Postitatud: N Juun 02, 2005 10:17 am
Postitas G-69
jr kirjutas:Meie tegime nii: ...
Saan Sinust nii aru, et mingit erilist reservi amordikäigule vaja ei ole ehk rippasendis võibki amort olla oma maxpikkuses (ja sõites amordi lahtist asendit taguma ei hakka).
Aga kuna vene gaas- ja õliamordi hinnavahe üllatavalt väike a' 200 eek'i, proovin ise ikka gaasid ära.
Postitatud: N Juun 02, 2005 10:38 pm
Postitas Ain
Käin nädalavahetusel äiapapa kuuri revideerimas, eelmise UAZ müügist pea kümme aastat möödas, aga kuuris hunnikus pukse-tihendeid-pidureid. Võtan seejärel esisilla lahti ja vaatan , mis diffri NA sinna jättis. Järgmine nädal peaks mutreid keerama hakkama.
Mu esialgne küsimus oli, kas on vaja tõsta raami või mitte, kui 31x10,5 kummi alla paneb või aitab sellest s.sillast? Kere tõste silla alla ruumi juurde ju ei anna ja silla differ piirab kännu ületamise kõrguse.
Kas on kogemust roolivõimust, võimalikust doonorist? MB, Opel Omega?
Postitatud: N Juun 02, 2005 11:30 pm
Postitas Stupiduser
Silla alla annab ruumi AINULT suurem ratas (OK, reduktor muidugi kah aga siis mõttekas ikka max läbimõõduga ratas panna)!
Igasuguste tõstete mõte ongi selles, et suuremaid rattaid ära mahutada (kui linnajeebulik edevus välja arvata).
Mina võtsin oma rataste mõõdu järgmiselt: ajasin masina mättasse nii, et sild vastu kummipatja ja mõõtsin allamahtuva kummi läbimõõdu ära.
Isiklikult arvan, et kui ainult 31 tollist tahad alla toppida siis pole reduktorsillaga mõtet n..da, lihtsam on vedrud silla peale tõsta.
Pole küll UAZiku spets aga on jäänud mulje, et tuuningjuppe sõjaväesillale suht vähe saada...
Postitatud: N Juun 02, 2005 11:55 pm
Postitas Ain
UAZ-il on vedrud silla peal.
Tavalise sillaga ei mahu 31x10,5 kohe kindlasti alla (vahele). Kas 5 cm tõste piisab, eks siis paistab, panen esiti vedru ja silla vahele klotsi.
Venest saab praegu ka s.sillale juppe, pole probleeme. Uue masina saad ka tellida sellisena, ei pea üle armee aediku näljast prapporit rahaga meelitama. See tavaline sild (diffrirattad) ei pea mudas vastu ilma plokkidetta. Võtan esisillad lahti ja kaen kas seal äkki vanast ajast BTR plokk sees ei ole! Need sillad toodud üle aia ja eelmine omanik püüdis mingit liikurit ehitada, äkki üllatab plokiga, kui ei siis toon veel sellel kuul ise ära. Ei ole mõtet silda alla panna paariks nädalaks. Ah jaa... , mõlemale sillale diffriplokki korraga peale panna ei soovitata. Eksid asfaldile ja laia papuga murrab pooltelje ära.
Postitatud: R Juun 03, 2005 8:14 am
Postitas Ain
Väike matemaatika sildadest, rattamõõdust ja "kännu kõrgusest".
1. Kolhoosi sild, UAZ originaalvelg-rehv, 22cm.
2. Kolhoosi sild, 31" rehv, 22 cm.
3. Reduktorsild, 31" rehv, 30 cm.
4. Reduktorsild, 33" rehv, 32,5 cm.
5. Kolhoosi sild, 35" rehv, 27 cm.
Kui tahab sama tulemust, kui variant 2, tuleb kolhoosisillale panna 36" kumm. Ilus vaadata, aga relakas peaks UAZ-il kogu porikoopa ära sööma.
Reduktorsild on väga hea leiutis, difri karter paksu seinaga ja kelgu kujuga, kinni ei jää.
Suurema "kännu" tarbeks on GAZ66D, või õieti see, mis mul sellest saanud on. Masin liikus, aga siis hakkasin sidurile võimu aretama. Hakkama sain installiga, aga sidur ei lahutanud enam. Juhe jooksis kokku ja siis sai tervis otsa. UAZ-i valmis saan, võtan 66 taas käsile, kast ka vaja teha ja roolivõim on nigel.
Postitatud: R Juun 03, 2005 8:41 am
Postitas Stupiduser
Ain kirjutas:UAZ-il on vedrud silla peal.
Nupumehed need venelased
Aru ma ei saa miks enamikel lääne masinatel samamoodi pole tehtud.
Ain kirjutas:
Mõlemale sillale diffriplokki korraga peale panna ei soovitata. Eksid asfaldile ja laia papuga murrab pooltelje ära.
Võid ju käia rummulukke kruttimas...
Postitatud: R Juun 03, 2005 9:17 am
Postitas Ain
Katahjuks pole venkud reduktoriga sillale piiratud libisemisega diffrit valmis teinud, sellisega saaks tagasilda automaatse täisluku ja ette piiratud libisemisega ploki panna. Rummulukke saab ise kül kruttimas käia, aga ma ei sõida oma liikuritega ainukesena. Naise ja tütarde tarvis peab igasugused eksimise võimalused välistama. Naistel kombeks sõita nii nagu nemad heaks peavad, mitte nagu auto võimaldaks. Ja äi ei leia gaasipedaali üles, kül aga käigukangi, madalad pöörded ja kõrge käik, ehtne diislimees. Peaks UAZ-i mootorile automaatse elektrilise õlipumba väja mõtlema! Tegelikult venkude sõjatehnikas olemas selline, muidu ei suudaks suuri seisvaid diisleid käivitada.
Postitatud: R Juun 03, 2005 10:20 am
Postitas Urvo
Ain wrote:
UAZ-il on vedrud silla peal.
Nupumehed need venelased
Aru ma ei saa miks enamikel lääne masinatel samamoodi pole tehtud.
Aga loomulikult sellepärast, et lääne mehed mõtlesid offroaderitele ka, kes tahavad autot tõsta. Venelased aga ei mõelnud ja nüüd oled siis siin ja aretad...
Postitatud: R Juun 03, 2005 11:05 am
Postitas Stupiduser
Aretad nii või naa
Venelasel tõste juba tehase poolt tehtud.
Pealegi on igavene jama kui kammitsa mutrid vahivad silla all
Ja kui läänekale vedrulehti tahad juurde toppida siis paradoksaalsel kombel tegelik kliirens väheneb.
Postitatud: R Juun 03, 2005 11:32 am
Postitas Ain
Venkud on pidanud arvestama sellega, et teid pole ja tuleb lakkamatult stepis-tundras-soos liikuda.
Ja kui pinnas Altais on savine ja ilm sügiseselt vihmane, siis aitab ainult esisild ja iseplokkeeruvad sillad, 4x4 või 6x6. Ja keegi ei pahanda, kui suvine tee on mülkaks muutunud ning ronid põllule uut sihti sõitma. Komi avarustes puuduvad n.ö. suvised teed ida-lääne suunas, kõik ehitatud trassid kulgevad põhjast-lõunasse. Selleks et naaberlinna 400 km kaugusele jõuda, peaksid tavalise sõidukiga tegema pea 1000 km ringi. Otse pääseb kas talvel, kui tee on JÄÄTUNUD või siis vene sõjatehnikaga igal ajal. Ja kuna rahast puudust ei tunta, siis otse sõidavad ka G500-d, paarikaupa, süsimustad.
See mis meile hobi, on venkudel igapäevaeluprobleem.
Ja kuna raha neil jätkub , siis ostetakse lääne auto, kuigi maksudeks teine otsa ja venkud on sunnitud oma UAZ ja ZIL uuendama, et üldse letis püsida.
Postitatud: R Juun 03, 2005 11:38 am
Postitas G-69
To: "Ain"
Sain Sinu esialgsest küsimusest masina tõstmise kohta aru, et soovid otsustada, kustkohast tõsta (kas keret raami pealt vms).
Kere tõstmine raami pealt annab tulemuseks ilusa kõrge masina, ning teeb masina lisaks ka ebastabiilsemaks. Seepärast soovitasin muid variante:
/tõsta mujalt: silla ja vedrupaki vahelt, pikema kiigega või tõsta kiige kinnitustest./
Nii suureneb ka mõningal määral läbivus, kuna raam ise, käimakastid, mootorikaitsmed jms kola on kõrgemal.
Kliirents (maapinna ja silla alaosa vahe) suureneb sõjaväesilla puhul umbes 5 cm (ja seda pole maasturile sugugi vähe) tänu sillasuka otsas olevatele reduktoritele ja diffrikorpuse väiksematele mõõtmetele.
Küsisid: /kas on vaja tõsta raami või mitte, kui 31x10,5 kummi alla paneb või aitab sellest s.sillast?/
Vene UAZ kumm on tegelikult suhteliselt suur kumm ja selle tahmahunniku läbimõõt oli vist mõni sentimeeter alla 80 cm (ei tea täpselt, võid ise ära mõõta).
Sina tahad panna 31" kumme. Selle läbimõõt tuleb: 31 x 2,54 = 78,74 cm ehk enamvähem sarnane UAZ originaaliga. Seega peaksid 31" rehvid minema ilma igasuguse tõsteta igasugusele UAZ'le, ka põllumajandussillale. 31" puhul võidad kummi materjalis, kvaliteedis ja ilmselt ka kummimustris.
Sa võiksid huvi korral uurida UAZ-meestelt, kui suure läbimõõduga kummi UAZ üleültse ilma tõsteta välja kannatab (mul omal pole UAZ kerega kogemusi). Loomulikult võib kummi raadius sõjaväesilla puhul olla reduktori jagu suurem põllumajandussillaga võrreldes (see ei ole 5 cm).
Kirjutad veel: /See tavaline sild (diffrirattad) ei pea mudas vastu ilma plokkidetta/
Kui mõtled tavalise all põllumajandussilda, siis peab see sõjaväesillaga võrreldes tunduvalt paremini vastu aga kliirents, nagu öeldud, 5 cm väiksem. Ja ükski diffriplokk ei suurenda silla vastupidavust, vaid hoopis vastupidi!
Sa loodad leida sõjaväesillast BTR'i iseblokeeruvat difrit. Võin küll eksida, kuid sellist varianti ilmselt ei leidu. Kuni BTR-60'ni läheb nende iseplokeeruv differ UAZ'le põllumajandussilda (ja pikka aega toodetakse ka UAZ põllumaj. sillale enda iseblokeeruvat diffrit).
Palun anna teada, mida sealt seest leiad!
Kirjutad veel: /Katahjuks pole venkud reduktoriga sillale piiratud libisemisega diffrit valmis teinud, sellisega saaks tagasilda automaatse täisluku ja ette piiratud libisemisega ploki panna./
UAZ'dele on valmistatud (või pannakse BTR'i) ainult iseplokeeruvaid ehk piiratud libisemisega diffreid. Need plokeeruvadki automaatselt.
On olemas veel LSD piiratud libisemisega diffrid, kus kasutatakse nn. "Visco sidurit" (see pole Visco puhul maasturite rida, muul juhul küll) ja lülitatavad lukktifrid (normaalne maasturi differ. Lülitatakse kas mehhanniliselt, elektriliselt või vaakumiga). Minul (ja mõnel veel) on olnud plaan teha selline ka UAZ põllum. silda, kuid kas selline ka kuskil tõesti sündinud on, ei tea.
Sai nüüd hirmus pikk jutt, loodan, et saad siit siiski abi!
mis saanud on?
Postitatud: T Aug 23, 2005 9:57 am
Postitas t6nu
Kas ehitustöös on juba ka mingeid huvitavaid tulemusi?