4x4.ee

Nii - 2 inimest on toonud välja, et torsioon on paha.
Mille poolest? Ja palun põhjendusi.

no fear kirjutas: Olen tegelikult samasuguse probleemi ees, et otsin haagist, juba tükk aega. Ja ei jõua tegelikult otsusele, millist võtta?

Vot see ongi, et oleks ainult subrjonok saadaval, siis teaks, et kas on raha, et osta või mitte...

Krdi kapitalism.

Jälgin huviga seda teemat.

Minagi olen OMA haagise soetamise peale juba paar aastakest mõelnud.
Sai mõned aastad tagasi isegi üks NL aegsete paberitega Zubrjonoki vrakk taasramiseks ostetud. Sai kõik vajalikud paberidki leitud ja penskasrist omanik üles otsitud. Talv otsa olin sellekallal nokitsetud aga enne kere-ja elektritööde lõpetamist sai raha ja ka viitsimine järsku osta ning projekt läks müüki.
Hea oli et nii läks, sest olles samal ajal paaril korral tuttav samasugust käru laenanud, ei jäänud ma sellega eriti rahule. Lõhike tiisel ja pisikekast panid oma projekti mõtekuse üle sügavalat järgi mõtlema.

Pele erinevate rendi ja lenukärudega sõitmist ajas hamba verele kodanik Leedu haagise kasutamine koristustööde kampaani ajal ja LR sünnipäeva ettevalmistamisel. Kahjuks hetkel, kui ta seda müüs endal vaba raha olnud.

Nüüd siis kartasingi kukalt ja mõtisklen kuidas ja mida edasi teha. Tahtmised suured, kuid raha pea poole vähem, kui unitsute haagise hinnalipikul kirjas.

Ka juba aastaid torsioonidega topeltratastega treilat vedanud. Peamine häda selles, et vedrustus on kole jäik. Kui miskit peal ja treila rehvid paraja rõhuga, pole häda midagi. Tühjalt hüppab ja rapib koledasti. Eriti, kui madala konksuga veduk, siis kakub haakeseadet ülesse iga kühmu ja konarusega. Üks asi veel - nüüdne treila on kuskil siin Tähetornis ehitatud ja pole amorte. Ümberregistreerimisel avastasin, et ARK oli ilmselt vahepeal tüübikat muutnud ja passi tekkis "Kiirusepiirang 50 km/h". Uurisin - puuduvad amordid on põhjuseks.

Kuigi topeltsild kaalu lisab, on selle tegelik kandevõime üldjuhul suurem, kui ühesillalisel. Kastiga treila on mul Tiki balanssiirsilla ja topeltratastegaga. Päris mõnus on sõita, balanssiir silub augud ära ja kast hüppab poole vähem. Konstrui ise on veidi õbluke, korra olen kõveraks lasknud liivakoormaga ja otsad läksid vahetusse. Ettevaatlikul käsitsemisel kannatab ca 750...800 kg koormat.

Landyle - piduritega haagise ise ehitamine on veidi kahtlane. Õige tiisel ja sild maksavad. Kui ise sild aretada, siis tuleb arvestada, et käruga peab saama tagurdada ilma et pidurid peal oleks. Selleks inertspiduriga haagise sildades spets mehhanismid, mis tagurdamisel klotsid lahti lasevad. Alternatiiv on igal tagurdamise juhtumil välja ronida ja tiislile blokeeriv vahetükk vahele toppida, et ei saaks pidureid tagurdamisel peale suruda. Tüütu ja unub nii peale panemata, kui ära võtmata.

Võiks Soome kuulutustes ringi vaadata, äkki leidub mingi rape, mida korda teha. Miinuseks on, et laeva peal kasseeritakse treila eest üsna karvaselt.

Aga sommide hulgas on popp võtta aluseks mädanenud kuudiga haagissuvila alt piduritega raam. Ehk leiab siit mõne kasvõi pukkidel soojaku, millel tiisel küljes ja sild all.

margus61 kirjutas:Ka juba aastaid torsioonidega topeltratastega treilat vedanud. Peamine häda selles, et vedrustus on kole jäik. Kui miskit peal ja treila rehvid paraja rõhuga, pole häda midagi. Tühjalt hüppab ja rapib koledasti. Eriti, kui madala konksuga veduk, siis kakub haakeseadet ülesse iga kühmu ja konarusega.

sellega on kõik oluline öeldud. Vedrustus selle kompunni kohta on muidugi liialdatud ütelus
Sellest, kui kumm juba surnud on ja raskemat koormat vedades ratas alt väändub, ma parem ei räägigi.
Tee ääres küllat neid õnnetuid nähtud...

Selle teemaga on nagu paljude asjadega enne seda-keisrit lased maailmasõja saad.Algas ju kõik sellest,et Landy tahtis KERGhaagist.Iga lisa (teine sild,pidurid) on küll hea aga kas ka vajalik või isegi kasulik

Piduritega haagise korral saan iga kell pea, et suvalise autoga oma 750kg-1t haagist LEGAALSET vedada. Nagu kirjutasin on paljudel sõiduatodel lubastud piduriteta haagise mass alla 750kg.

Zubrjonok on mul olemas, sai see 15 a vana käru esimest korda kindlustatud ja üle vaadatud, ning "sööstis" liiklusesse. Krunditud, värvitud, uus elekter ja valmis oligi.
See on ikka mõttetu käru. Proovisin natuke mulda vedada...

Torsioonsildade kohta olen vaid kuulnud, et ei kiideta, põhjust tõesti ei tulnud meelde uurida.
Topeltratastega on veel see hea asi, et kui ikka üks rehv juhuslikult puruneb, siis saad ikka remondikohta vast ära sõita. Oli selline juhus ühel ilusal sügisesel pimedal ja vihmasel pimedal pühapäeva õhtul, kui Ida poolt Viljandisse kodu sõites läks käru rehv katki. ATV oli peal ja rehv pastal. Midagi-masin maha, kärul ratas üksi alt ära ja siis helistasin erinevatele inimestele. Hea, et veel sõpru on, aidati. Käidi Paidest koha peal, võeti ratas kaasa, mindi Paidesse, lasti kasutet rehv peale panna ja tagasi. Mina senikaua ootasin ja valvasin oma vara.
Siis mõtlesin, et oleks topeltratastega siis sellist juhtumit ei oleks olnud.

Seda veel, et iga käru valmistaja ei paku plastikkaant, mida oleks ka vaja.
See seab tegelikult väga kitsad piirid otsingule ette. Oli auto24 mingi isetehtud kärud müügil, helistasin ja uurisin aga mida ei olnud, oli kate. Ja ei minevat ka kokku tiki või siis respo omaga.

no fear kirjutas: Seda veel, et iga käru valmistaja ei paku plastikkaant, mida oleks ka vaja.
See seab tegelikult väga kitsad piirid otsingule ette. Oli auto24 mingi isetehtud kärud müügil, helistasin ja uurisin aga mida ei olnud, oli kate. Ja ei minevat ka kokku tiki või siis respo omaga.

Minu puhul pole kaane olemasolu primaarne.

margus61 kirjutas:Võiks Soome kuulutustes ringi vaadata, äkki leidub mingi rape, mida korda teha. Miinuseks on, et laeva peal kasseeritakse treila eest üsna karvaselt.

Aga sommide hulgas on popp võtta aluseks mädanenud kuudiga haagissuvila alt piduritega raam. Ehk leiab siit mõne kasvõi pukkidel soojaku, millel tiisel küljes ja sild all.

SIIN üks täitsa saadaval.

Landy kirjutas:

no fear kirjutas: Seda veel, et iga käru valmistaja ei paku plastikkaant, mida oleks ka vaja.
See seab tegelikult väga kitsad piirid otsingule ette. Oli auto24 mingi isetehtud kärud müügil, helistasin ja uurisin aga mida ei olnud, oli kate. Ja ei minevat ka kokku tiki või siis respo omaga.

Minu puhul pole kaane olemasolu primaarne.

Mina loobusin plastkattest hinna pärast ja tegin ise metallraami ning koormkattes tehti "present" peale.Plussiks:1mahavõetud pressu võtab vähem ruumi ja saab ka üksi hakkama,2kui midagi koormast ei mahu katte alla saab katta osaliselt.

kus neid pressusid tehakse?
ja mis maksma läheb?

Pomo kirjutas:kus neid pressusid tehakse?
ja mis maksma läheb?

Toksi otsingusse koormakate, ja ohh imet ongi info käes.

Tehtud koormakatte oü-s pea 2 aastat tagasi 2900 eegu eest.Toru ja painutamine maksid mingi tuhande veel.
http://fotoalbum.ee/photos/cableguy/sets/606679

no fear kirjutas:Zubrjonok on mul olemas, sai see 15 a vana käru esimest korda kindlustatud ja üle vaadatud, ning "sööstis" liiklusesse. Krunditud, värvitud, uus elekter ja valmis oligi.
See on ikka mõttetu käru. Proovisin natuke mulda vedada...

Torsioonsildade kohta olen vaid kuulnud, et ei kiideta, põhjust tõesti ei tulnud meelde uurida.
Topeltratastega on veel see hea asi, et kui ikka üks rehv juhuslikult puruneb, siis saad ikka remondikohta vast ära sõita. Oli selline juhus ühel ilusal sügisesel pimedal ja vihmasel pimedal pühapäeva õhtul, kui Ida poolt Viljandisse kodu sõites läks käru rehv katki. ATV oli peal ja rehv pastal. Midagi-masin maha, kärul ratas üksi alt ära ja siis helistasin erinevatele inimestele. Hea, et veel sõpru on, aidati. Käidi Paidest koha peal, võeti ratas kaasa, mindi Paidesse, lasti kasutet rehv peale panna ja tagasi. Mina senikaua ootasin ja valvasin oma vara.
Siis mõtlesin, et oleks topeltratastega siis sellist juhtumit ei oleks olnud.

Seda veel, et iga käru valmistaja ei paku plastikkaant, mida oleks ka vaja.
See seab tegelikult väga kitsad piirid otsingule ette. Oli auto24 mingi isetehtud kärud müügil, helistasin ja uurisin aga mida ei olnud, oli kate. Ja ei minevat ka kokku tiki või siis respo omaga.

Vene kärud puha spiraalvedrudega - minul mmz ja no kogemus ütleb, et kandevõimekuse poolest ei saa ei respo ega tiki ega miski järele analoogidest. Panin ükskord olude sunnil vähemalt tonnise keraamilise plaadi aluse peale vedrud ei olnud veel põhjas ja kannatas ka vedrutada veel. Kuutesada-seitsesada kilo on ka veetud ja metsast niva järel suure puiekoormaga ka väga hea puid vedada. Aga kitsas on küll jah, kuid kandevõime mega. Ise tegin pikema tiisli ja GV järel väga pro pöörata. Aga minu jaoks jääb jah ka ruumi kastipõhjas väheks sest mul oluline kasti pind mitte kandevõime tavaliselt.
Ise rihin ka uut käru ja algul arvasin et ikka no 3 meetrit kasti pikkust ja nii edasi. Siis hakkasin mõtlema, et tegelt masendav linnades manööverdada ja tegelt lastes lühema käru esi ja tagaporte alla saan ju ka käru pikkust piisavalt juurde. Väga suur käru tekitab ka suure kütusekulu ja tuuletakistuse ja jube tüütu manööverdada, sest kedagi ei koti et oled oma käruga jalus.

O.T.

ricardodesol11 kirjutas: Vene kärud puha spiraalvedrudega -

Zubrjonok on küll lehtvedrudel. Ise omatud ja remonditud. Sai tugevdataud vedrudega versioon hangitud.
Lühike tiisel tegi manööverdamise küll nigelaks, Isegi pisikese Samurai sabas.

Päris pisikest käru ei tahaks, siis pole tast eriti tolku ja suurem asja vedmiseks peab ikka käima kerjamas. Mõte liikus 2,5-3m ja 1,25-1,5 m laia vahel.