2. leht 2-st
Postitatud: L Aug 23, 2008 5:03 pm
Postitas heints
kui tegu on karbussiga mootoriga siis suvalist pumpa ei soovita.kunagi panin escortile senaatori pumba ja tulemus oli ,et karbussist lendas pentsu 3 m kaugusele.kui tegu pritsega mootoriga siis ei tohiks takistust olla miks mõni teine pump ei sobi.
Postitatud: L Aug 23, 2008 8:48 pm
Postitas jr
Ehh teid küll. Pritsungiga mootoril on ju hoopis teise töösurvega pumbad kui karburaatormootoril. Pritsungi pumpa saab panna, aga siis on vaja survergulaatorit vahele.
Postitatud: P Aug 24, 2008 2:31 am
Postitas Valge Hiir
jr kirjutas:Ehh teid küll. Pritsungiga mootoril on ju hoopis teise töösurvega pumbad kui karburaatormootoril. Pritsungi pumpa saab panna, aga siis on vaja survergulaatorit vahele.
MEES teab, mis teab MEES....
Postitatud: E Aug 25, 2008 9:49 am
Postitas Landy
heints kirjutas:kui tegu on karbussiga mootoriga siis suvalist pumpa ei soovita.kunagi panin escortile senaatori pumba ja tulemus oli ,et karbussist lendas pentsu 3 m kaugusele.kui tegu pritsega mootoriga siis ei tohiks takistust olla miks mõni teine pump ei sobi.
Jutt õige. Pump peab olema sarnaste prameetritega. Pritsungi ja karpa pumbad täiedti erinevad. Mul oli vaja max aeglast ja väikese etteandega pumpa (ise sapaka salongi kütte pump oli liiga võimas). Sobiva leidsin oma "Tindiplekile" ajutise lahendusena Arwidson-ist, kus oli kõige laiem elektripumpade valik.
Postitatud: E Aug 25, 2008 10:13 pm
Postitas heints
mina tegin pritsungi pumbale sihukese kolmiku vahele et karpa poole jäi umbes nõela jämedune auk ja ülejäänu läks sama jämedat voolikut pidi tagasi paaki kui pumbast välja tuli.sellise kolmikuga ei jõudnud pump enam nõelklappi lahti suruda vaid lasi kütte paaki tagasi.samas jõudis vajalik kogus kütust ka mootorisse.
Postitatud: E Aug 25, 2008 10:15 pm
Postitas jr
heints kirjutas:mina tegin pritsungi pumbale sihukese kolmiku vahele et karpa poole jäi umbes nõela jämedune auk ja ülejäänu läks sama jämedat voolikut pidi tagasi paaki kui pumbast välja tuli.sellise kolmikuga ei jõudnud pump enam nõelklappi lahti suruda vaid lasi kütte paaki tagasi.samas jõudis vajalik kogus kütust ka mootorisse.
Mees teab, mis teeb teeb.
Postitatud: T Sept 09, 2008 12:33 pm
Postitas yellowboost
Kas vanema KBD tagasild ( 1980 ) võib minna minu masinale ? Just ,et normaalselt jääb nelivedu tööle. Netis on kahtlaselt vähe infot.
Postitatud: T Sept 09, 2008 4:35 pm
Postitas isakene
Jumal küll, kaua võib...
Veel kord ja hästi aeglaselt: võlusõna on
ülekandearv. Esisillal ja tagasillal peavad olema samad
ülekandearvud.
Ülekandearvu saad teada, kui oled silla otsakaane maha võtnud või difri sillakorpusest välja koukinud, olenevalt silla tüübist.
Ülekandearv on löödud difri taldriku serva peale. Margi järgi või internetist on väga raske või võimatu
ülekandearvu tuvastada, sest sama tüüpi autodele pannakse sageli erinevate
ülekandearvudega sildu alla.
Lühidalt, vaata oma silla ülekandearv järele ja siis selle ostetava silla oma. Kui on sama, siis silla vahetuse ülejäänud töös on kõik tehtav, vaja võib minna vaid keevitust ja treipinki.
Postitatud: T Sept 09, 2008 5:15 pm
Postitas Landy
Teine variant:
1.Võta välja käik (ja keskdiffer neutraali).
2.Kergita üks tagaratas maast lahti.
3.Lase abilisel keerata tagaratast täpselt 10 tiiru.
4.Ise loe mitu poolpööret teeb kardaan.
Näide Niva baasil:
41 poolpööret on 10/41 (03)ülekanne
43 poolpööret on 10/43 (01)ülekanne
39 poolpööret on 11/43 (06)ülekanne
44,4 poolpööret on 9/40 (02) ülekanne