2. leht 2-st

Postitatud: E Veebr 25, 2008 2:09 pm
Postitas Landy

Postitatud: E Veebr 25, 2008 5:21 pm
Postitas ivan
Valge Hiir kirjutas:Retsept IVAN'ile.
Liivakarjäär ja tõusud on tore vaheldus aga muda on etem.
Kinnitust sai ka vana tõsiasi, et pikalt tõusu või languse peal ei kannata ukerdada, sest karburaator lihtsalt ei ole selleks projekteeritud. Tuleb kärmelt üles minna, seal veidi kosuda ja siis edasi. Vägisi hakkan mõtteid mõlgutama sellest, et mingil moel sissepritse Volga mootori peale aretada.
Aga päev oma kodukandis oli hariv. Ilmselt ei tea paljud Tallinnlased, et kaevandused ei kuulu ainult Virumaa maastikupilti. Looduskaittse ala kõrvuti kaevanduse ja prügilaga millest üks ametlik ja teised.......

Postitatud: T Veebr 26, 2008 10:11 am
Postitas totu
Suhtpõlise kohalikuna veidi antud karjääri taustast. See liivamassiiv oli Maardu Keemiakombinaadi jääkvete settebasseinide süsteem, st. olid kuhjatud liivavallid, mille vahel settis vesi. Sealt suubus merre, praeguse sadama valgusfoori kõrvalt "Punane oja". Sadamat veel ei olnud ja rannajoon kulges umbes Muuga Sadama peahoone kohalt, ülejäänu on hiljem merre täidetud. Oli ka paar vee läbimurdmise juhust, üks peretuttav avastas end nt. asfaltteel sõites (praeguse tee koha peal) ootamatult akendeni vesiliivas. Loodus on selle sigadusega juba enam vähem hakkama saanud ja Muuga lahe põhjas ei ole anam imelikku, punast vahekihti, liiva all (või on see nüüdseks piisaavalt sügaval).

Postitatud: R Veebr 29, 2008 11:39 pm
Postitas metsik