10. leht 19-st
Postitatud: K Jaan 28, 2009 11:19 pm
Postitas TR Pjätt
Ütlen kohe, et veekindlat karpi pole olemas.

Eriku jutt õige unusta need releed, mida vähem seda parem. Jälle üks asi mille peale sa hiljem üteld, et jah teil oli õigus. Milleks? Tee kohe nii, et on hea või vähemalt parem.
Priit
QKulgur
Postitatud: K Jaan 28, 2009 11:52 pm
Postitas Veiko
Ainuke veekindel karp on tuttuus kummipall.Kõik teised lasevad vett läbi või tekib sinna sisse kodents.
Isegi alt kinni valatud releed saavad ükskord otsa.Asi ka veel selles,et releedega on sul rohkem kontakte mis ei pruugi ühendust anda ja siis sa vaene mees vaevled vea otsimisega.See juhtub kindlasti võistlustel.Kodus töötab kõik laitmaltult.
Kõige lihtsamad lülitid on parim lahendus.Kontroll lamp võiks siiski peale lülitit olla,et näha kas vool väljub lülitist või mitte.
Edu
Veiko
Postitatud: N Jaan 29, 2009 9:18 am
Postitas Ax
Kobedamad lülitid kannatavad 220V puhul 10A. See 2,2 kW. 12V puhul pakun, et 20A lülitada pole probleemi!
Postitatud: N Jaan 29, 2009 9:07 pm
Postitas urmas
Tere, Tarmo! Vaatan, et minu Outboxis üks Sulle saadetud kiri juba mitu kuud seisab, pole ära läinud. Äkki Sul postkast täis saanud ja ei mahu enam?

Postitatud: N Veebr 05, 2009 11:59 pm
Postitas tarmo
Sillad lõplikult komplekteeritud, valmis alla panekuks:
Varasemates postitustes oli mitu tagumise ketaspiduri huvilist. Üks võimalik lahendus näeb siis Mitsu sadulate ja ketastega valmiskujul välja selline (koostejoonised on varasemates postitustes):
Hüdrosilindrist ka korralikum pilt:
Neid torusid pidi hakkavad jooksma 1. piduritorud, 2. õhuvoolikud, 3. elektrijuhtmed:
Jah - ma tean, et muda ja sodi lähevad täis, aga las nad siis lähevad. Palju ruumi seal enivei ei ole ja kaitsevad siiski mingilmääral.
Sildade ja varraste värvimiseks kasutasin 1. happekrunt, 2. kahekomponentne krunt, 3. Standoxi must Standofleet - väga paksu kihi jätavad need tumedad fleet'id.
Postitatud: L Veebr 07, 2009 11:45 am
Postitas tarmo
Nagu juba mainitud, viin sildadest tuleneva kommunikatsiooni raamini mööda lääbade küljes olevaid torusid.
Küsimus - kas sillalt lahkudes ja kaitsvasse torusse suundudes peab piduritoru korraks voolikuks minema?
Iseenesest liikumist seal ju suht vähe, aga mingil määral ikkagi puksid annavad järele.
Postitatud: L Veebr 07, 2009 1:21 pm
Postitas erik
Äkki kasutad kogu süsteemi ehitamiseks spetsiaalset "voolikut". Ehk siis teflon toru, millel roostevaba sukk peal.
Postitatud: L Veebr 07, 2009 2:46 pm
Postitas tarmo
erik kirjutas:Äkki kasutad kogu süsteemi ehitamiseks spetsiaalset "voolikut". Ehk siis teflon toru, millel roostevaba sukk peal.
Seda ei taha eelkõige hinna tõttu.

Vask on hea odav ja pole kuigi raske vahetada ka, kui katki läheb kuskilt.
Aga ikkagi - kas panna sinna voolik või pole see liikumine lääba ja silla vahel nii märkimisväärne?
Postitatud: L Veebr 07, 2009 3:14 pm
Postitas erik
pane voolik, või tee torust sinna vedru. Põhiline, et oksarisu teda kaasa ei võtaks.
Postitatud: L Veebr 07, 2009 9:03 pm
Postitas FB
Aga kas näiteks Hydoscand ei tee valmis sellist pikka voolikut et oleks algusest lõpuni ühes tükis ja vedruga kaetud? Teiseks: minu meelest see torusse sisse-väljamineku koht on jube terav, seal võiks olla midagi... kas kummivooliku tükk või keevitada mingi lehtrikujuline junn otsa (vaata Febist mingi keevitatava veetoru üleminek). Sisse-väja augud võid ju natukene silikooni täis tõmmata (täpselt nii palju et hiljem toru kätte saad) - siis ei lähe paska täis nagu sa kirjeldasid ja annab jällegi veits hõõrdumiskindlust sellele sõlmele. Ja kui nüüd siin kirjutamise kägus järele mõelda siis äkki olekski kõige parem lahendus pikk kummivoolik ilma vedruta + lehtrid + silikoon? Kui sa paned sinna sisse toru ja ilma silikoonita siis kaldun arvama et mõne aja möödudes pead sa toru kättesaamiseks selle lihtsalt välja puurima...
PS. Õhuvoolikud ja juhtmed võiks ju veel omakorda olla pika kummivooliku sees mis oleks ühte otsa pidi raami küljes ja teist otsa saaks kenasti vedada piki silda võimalikult diffri lähedale. Ja jällegi silikoon otstes.
Postitatud: P Veebr 08, 2009 12:12 pm
Postitas totu
Kui siiski ühe pika liini vahelt mõni kuritahtlik juurikas jupi ära viib, on selle taastamine metsas üsna tülikas. Veel ühe lähenemisena on võimalik teha piduriliin paljude ühenduskohtadega, st. toru-voolik-toru-voolik jne. Kui nüüd kasutada kõikjal ühesuguseid voolikuid (võimalusel ka -torusid), on nende vahetamine lihtne ja kiire. Elektriga vähe keerulisem, ühenduskohad totaalse muda keskkonnas ei kõla liiga usaldusväärselt.
Postitatud: E Veebr 09, 2009 11:41 pm
Postitas eero I
tarmo kirjutas:Nagu juba mainitud, viin sildadest tuleneva kommunikatsiooni raamini mööda lääbade küljes olevaid torusid.
Küsimus - kas sillalt lahkudes ja kaitsvasse torusse suundudes peab piduritoru korraks voolikuks minema?
Iseenesest liikumist seal ju suht vähe, aga mingil määral ikkagi puksid annavad järele.
arvan et, äärmuslikes oludes on silla ja lääba vaheline liikumine sama suur kui garaazis juhul kui sild on paigaldatud ilma puksideta, vähemalt on see teoreetiliselt võimalik st. sellega võiks arvestada.Äärmuslik olukord võiks olla näiteks kännu avastamine sillatalaga, minu teada Rein (HMM I) sõitis MB sillatalale mõra sisse.
Arvan et vask toru seda lõtku (loksu) üle ei ela muidugi kui pole plaanis sea kõrvasid torule sisse keerata ja punaseks värvida.Meie kasutasime lahendust toru-voolik-toru-voolik jne.
Kindlasti on paremaid ja kallimaid lahendusi aga ainult vasktoru on liiga lihtne.
Postitatud: T Veebr 10, 2009 11:37 am
Postitas tarmo
Järgmine probleem. Kerega on plaanid natuke teised, kui raamiga. Nimelt tahaks ta kohe ära liivapritsida (nagu Veiko alguses ka soovitas) ja seejärel hakata lõikama/keevitama. Nii on tunduvalt puhtam ja lihtsam töötada, sest selle vana värvi, rooste ja põhjamastiksi käsitsi maha lihvimine on ikka päris tükk rõvedat tööd.
Aga probleem tekib sealt, et kui kõik haljaks lasta, siis hakkab kogu kere väga kiiresti uuesti roostetama ja kardetavasti on kuu aja pärast, kui asi jõuab värvimiseni, üsna värvitamatu.
Kas on mingi vahend, millega pärast pritsi kõik üle käia, et võtaks roostetamise kinni, aga samas ei segaks keevitust? Alati on variant katta kohe krundiga, sest krunti on lihtsam puhastada, kui vana värvi. Aga võibolla on veel mingi teine tee?
Paar pildikest ka:

Postitatud: T Veebr 10, 2009 12:19 pm
Postitas hmm
Piduritest.
Ise kasutasin seda teflontoru varijanti, ega see toru nii kallis plolegi vaid need otsavidinad millega ühendada on kallid. Kui kasutada sellist toru pikki lääbat siis ei ole ilmselt suurt hinna vahet kas kasutad voolik-toru- voolik- toru varijanti või tõmbad sillalt kuni peasilindrini ühe silikoon vooliku. Viimasel juhul on aga hulka vähem ühenduskohti mis lekkima võivad hakata.
Postitatud: T Veebr 10, 2009 2:59 pm
Postitas TR Pjätt
Mis sa selle kerega jändad, tee uus. Natuke toru ja keevitust ning rifflit ja ongi valmis.
Priit
lihtsalt minu arvamus ja saab tugevam, ning säästad närve.