Enne, kui metsa lähed- vaata

Koht, kus saab arutada 4x4 teemadel, leppida kokku aegu, sõitude kohti ja muidu informatiivne koht / Information about different 4x4 events, safaries and adventures in Estonia and abroad.

Moderaator: Moderators

Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 17310
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Postitus Postitas Landy »

PRIA koostab kiiruga uusi Natura kaarte
http://www.maaleht.ee/2009/05/07/uudise ... ura-kaarte

Sama äkiliselt, nagu Eestis Natura 2000 alad moodustati, muutis keskkonnaministeerium aprillis nende piire. Kaarte uute piiridega alles tehakse, toetuste taotlemine aga lõpeb kahe nädala pärast.

21. maini kestab nii PRIAs kui erametsakeskuses Natura põllu- ja metsamaade toetuste taotlemine. Vahetult enne taotluste vastuvõtu algust, 23. aprillil, kiitis valitsus heaks keskkonnaministeeriumi algatatud Natura alade piiride muutmise.

"Keskkonnaministeerium teavitab Natura piiride muudatustest kõiki pindalapõhiste põllutoetuste saajaid ning PRIA saadab neile uued kaardid täpsustatud piiridega.

Seega palume vastavasisulise teate saanutel põllumaatoetustega oodata seni, kuni nad on PRIAst kätte saanud uue kirja koos täpsustatud kaartidega," selgitas keskkonnaministeerium oma pressiteates vaid nädal aega enne se da, kui inimesed saanuksid minna PRIAsse Natura alade toetust küsima.

Keskkonnaministeeriumi nõuniku Hanno Zingeli sõnul ei saanud ministeerium palju varem muudatusi ette võtta, kuna Natura uued piirid hakkasid kehtima alles 13. veebruaril, kui Euroopa Liidu Teatajas ilmus vastavate alade ajakohastatud loetelu.

Piiride muutmine on tegelikult olnud hädavajalik. Asi on selles, et pärast 2004. aastat, kui Eesti esimene Natura alade nimekiri koostati, on kaitsealasid laiendatud ja neid on ka juurde tehtud.

Osa põllumaast jäi välja

Maaomanikele on seatud küll kaitsekohustusi, kuid kompensatsiooni pole nad lisandunud alade kohta saanud küsida, kuna toetuste jagamine käis 2004. aasta piiride järgi.

Keskkonnaministeeriumi andmeil on aastatel 2004-2007 moodustatud Eestis juurde 64 uut kaitseala, 343 hoiuala ja 235 püsielupaika ning laiendatud on 115 kaitseala.

Lisandunud pinna hulgas on nii metsa, poollooduslikke kooslusi kui Natura põllumaad. Samas on osa senise nimekirja põllumaast maha arvatud, kuna ekspertide hinnangul pole neil looduskaitselist tähtsust. Nimekirjast kustutatud põllumaadele enam toetust ei saa.

Väikeste maatükkide kaupa, kokku 52 ha, on Natura piiridest nüüd väljas ka hooldatavaid poollooduslikke alasid. Natura metsamaa ala vähenenud ei ole.

PRIA kodulehel on olemas nimekiri põllumaade 1246 kasutajaga, kelle puhul on toimunud Natura piirimuudatused, olgu suurenemise või vähenemise suunas.

"Ei saa välistada, et on olemas ka neid, kes alles nüüd tulevad esimest korda Natura toetust küsima. Nende kohta meil praegu andmeid pole," lisas PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik.

Uued kaardid sel nädalal

Asjaosalised põlluharijad on muudatustest teadlikud, kuna on saanud keskkonnaministeeriumilt kirja, et nende Natura-alade piire muudetakse. Mis muutub ja kuidas, ei olnud aga esmaspäeval veel üldiselt teada.

Viimse hetkeni ajaliselt taotlusvooru sissejooksvate muudatuste vastu vaielnud PRIA koostab suure kiiruga uusi kaarte, mida lubas sel nädalal hakata inimestele laiali saatma.

"Tuleb vältida taotleja eksitamist toetustingimuste muutmisega vahetult enne taotlusperioodi," on PRIA seisukoht.

Keskkonnaministeerium oma viimase minuti muudatuses miinust ei näe, vaid peab seda hoopis plussiks, kuna tänu sellele on võimalik lisandunud aladele juba tänavu toetust küsida.

"Muudatused lubavad juba tänavu taotleda toetusi Natura uute piiride alusel ja toetust saavad küsida ka need Natura alal tegutsejad, kel seni see võimalus puudus," ütles ministeeriumi nõunik Hanno Zingel.

Erametsakeskus, kes võtab vastu Natura metsamaade toetuse taotlusi, inimestele eraldi kaarte saata ei plaani. "Üldjuhul on piirimuudatused ala suurenemise suunas. Iga metsaomanik saab ise seda maa-ameti kaar-
dirakendusest üle vaadata," ütles SA Erametsakeskuse ELi toetuste üksuse juht Triin Suur.

Asjaosalised ise, metsamehed ja põllumehed, näivad olevat praegu ametis oma kiirete kevadtöödega. Vähemalt keegi neist, kellele Maaleht esmaspäeval helistas, polnud jõudnud veel oma Natura piire üle
vaadata.

"Kui metsaistutus möödas, siis hakkan süvenema," ütles maaomanik Tiit Linnamägi. "Põgusalt vaadates tundus, et suur segadus on. Mu õigeks aetud puisniidu piirid on jälle muutunud. Peale selle on tekkinud üks uus puisniit keset metsa juurde ja Natura all on nüüd millegipärast ka üks mu metsa vääriselupaikadest."

Toomas Kevvai, põllumajandusministeeriumi asekantsler

PRIA koostab praegu kiiruga uute piiridega kaarte, et inimesed oma kompensatsiooni kätte saaksid. Kahetsusväärne on see, et keskkonnaministeerium esitas uued Natura piirid kooskõlastamiseks nii hilja. Lootsime, et uued piirid esitatakse märtsi lõpuks, siis oleks jäänud kõikidel osapooltel piisavalt aega muudatusi teha ja taotlusvooruks ette valmistuda.

Taotlejad ootavad stabiilsust ning oleks hea, kui pindalapõhiste toetuste puhul ei tehtaks viimase hetke muudatusi. Hea lahendus oleks olnud kõikidele osapooltele see, kui keskkonnaministeerium oleks kinnitanud uued piirid kaks kuud varem, Euroopa Komisjonilt saadi selleks luba 2008. aasta lõpus.

Alad ja toetused

- Põllumaa: määr 502 kr/ha aastas, taotlemine PRIA kaudu.

- Metsamaa: määr 940 kr/ha (piiranguvöönd) või 1720 kr/ha (sihtkaitsevöönd), taotlemine erametsakeskuse kaudu.

- Poollooduslike koosluste (puisniit, rannaniit jne) hooldus: määr 3725 kr/ha (puisniit) või 2910 kr/ha (kõik muu), taotlemine PRIA kaudu, kui taotlus on enne kooskõlastatud keskkonnaametis.

- Kokku on Eesti piires Natura alasid 1,45 miljonit ha.

- Natura pindala suurenes 37 547 ha, eramaadele jääb sellest 12 897 ha.

- Täpsustatud piire näeb: http://xgis.maaamet.ee/ ja http://register.keskkonnainfo.ee

Allikas: keskkonnaministeerium
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 17310
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Postitus Postitas Landy »

Pilt

Haruldased taimed muudavad plaane
14.05.2009 00:00

Vilja Kohler, reporter
http://www.tartupostimees.ee/?id=118840

Ligi sada hektarit Raadi vanast sõjalennuväljast jääb tulevikus inimesest ilmselt suuresti puutumata, sest seal kasvavale kuraditosinale haruldasele taimeliigile moodustatakse kaitseala.

Lõviosa Raadi haruldaste taimede kasvukohast jääb Tartu valla maale. Tartu vallavanem Aivar Soop oli kavandatavast kaitsealast rääkides napisõnaline.
«Kaitseala pole veel piiritletud ja ei ole peetud avalikke arutelusid selle loomise üle,» ütles ta. «Ei ole teada, kas kaitseala sinna üldse tuleb.»

Ligi sada hektarit

Kuid keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma kinnitas, et Raadil on võimaliku kaitseala piirid juba määratud ja asjaajamine kaitseala moodustamiseks käib.

«Seal kasvab esinduslik valik erineva kaitsekategooria taimeliike,» põhjendas Kaili Viil-ma kaitseala kavandamist. Alal on avastatud 13 kaitsealust taimeliiki, millest kaks kuuluvad esimesse kaitsekategooriasse. Nende kahe liigi nime keskkonnaametnikud ei avalikusta, sest taimede kasvukoht on väike ja linnalähedane.

Tartu ja Luunja valla ning pisut ka Tartu linna maale jääva kaitseala pindalaks on kavandatud 100,9 hektarit ning see kuuluks otsast lõpuni sihtkaitsevööndisse. Viimane tähendab, et majandustegevus on seal sisuliselt keelatud. «Ala võib küll niita, aga see on ka pea kõik,» selgitas Viilma.

Kavandatav kaitseala on problemaatiline koht, kus tuleb varem tehtud plaane muuta, sest taimede ümberistutamine ei tule Kaili Viilma sõnul kõne alla. «Seal kasvavad niiskuselembesed taimed, mis ümberistutamisel enamasti hävivad,» selgitas ta.

Haruldaste taimede pärast on loobutud alale mõeldud golfiväljakutest, ka on kriips peale tõmmatud Jaamamõisa oja valgalas sajuvee ärajuhtimiseks plaanitud tiikidele. «Sajuvee probleemile on leitud teine lahendus,» ütles Kaili Viilma.

Kõige kõvem pähkel on aga kaitseala keskele praeguse pinnasetee asemele planeeritud neljarajaline sõidutee, sest tavaline tee-ehitus on kaitsealal välistatud. «Kui moodustatakse kaitseala, siis tuleb kaaluda alternatiive: kas jätta tee ehitamata või rajada see sammastele,» rääkis Kaili Viilma. «Meie näeme, et kõige parem oleks, kui seda teed sinna ei tuleks.»

Juhuslik leid

Keskkonnaministeeriumile tegi Raadi endisele sõjalennuväljale kaitseala moodustamise ettepaneku keskkonnaameti eelkäija riiklik looduskaitsekeskus selle aasta jaanuari lõpus.

Tõuke kaitseala moodustamiseks andis 2007. aasta suvel sealt alalt kaitsealused taimed leidnud tartlanna märgukiri, mille peale viidi läbi inventuurid ja telliti eksperthinnangud.
Märtsi alguses võttis keskkonnaministeeirum Raadi kaitseala moodustamise ettepaneku töösse ja pani keskkonnaametile ülesandeks ekspertiisi tellimise.
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 17310
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Postitus Postitas Landy »

Õnneks ka häid uudiseid:
http://www.epl.ee/artikkel/476390
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Discovery
Got ARB and Nitrous?
Postitusi: 150
Liitunud: K Okt 22, 2008 2:02 pm

Postitus Postitas Discovery »

Landy kirjutas:Õnneks ka häid uudiseid:
http://www.epl.ee/artikkel/476390
Siin pole ju midagi head. Ja küsimus on (õnneks?) vaid ühes juriidilises nüansis.

Ärge pikka viha pidage:)
Disco I ES
Tormi
Mudder
Postitusi: 67
Liitunud: L Sept 15, 2007 3:47 pm
Asukoht: põlvamaa,räpina

Postitus Postitas Tormi »

mõnele hea,mõnele halb.
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 17310
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Postitus Postitas Landy »

Putukate elupaigad viivad kaitse alla 37 hektarit maad
04.05.2010 19:19

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas määruse, millega võetakse kaitse alla kiililiigi rohe-vesihobu ja liblikaliikide suur-kuldtiiva, suur-mosaiikliblika ja teelehe-mosaiikliblika püsielupaigad Plika ja Prange külas, kokku ca 37 hektaril.

Kaitse-eeskirjaga on püsielupaikades lubatud jahipidamine ja kalapüük, sest need tegevused ei mõju kaitsealuste liikide isenditele negatiivselt, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.

Mõlemas püsielupaigas on keelatud lageraie ning turberaied on lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Metsa kaitse eesmärgiks on tagada liblikatele mikrokliima stabiilsus ja tuulekaitse. Lisaks on püsielupaikades keelatud uute maaparandussüsteemide rajamine, et säilitada putukaliikide elupaigaks vajalike märgade koosluste olemasolu.

Samuti on reguleeritud koosluse liigne tallamine, mistõttu on keelatud väljaspool teid ja radasid sõidukiga või maastikusõidukiga sõitmine, v.a järelevalve- ja päästetöödel, liinirajatiste hooldamisel ja maatulundusmaal põllumajandustöödel ning kaitse-eeskirja või valitsemisega seotud töödel.

Negatiivselt mõjuva liigse tallamise ohu tõttu on piiratud ka telkimine, lõkketegemine ning rahvaürituste korraldamine, mida on lubatud teha eramaal omaniku loal ning väljaspool seda ainult valitseja ettevalmistatud kohtades.

Teelehe-mosaiikliblikat (Euphydryas aurinia) esineb Eestis paiguti. Ta on levinud niisketel rohumaadel (sooservadel, jõgede kallastel, ürgorgudes).

Suur-mosaiikliblikad (Euphydryas maturna) on väheliikuvad ja elavad väikeste kolooniatena üle Eesti. Elupaigaks on neil niisked metsaservad ja soised metsad.

Suur-kuldtiib (Lycaena dispar) on Eestis suhteliselt uus liblikas, esmakordselt leiti see liik 1947. aastal Tartumaalt. Sellest ajast on suur-kuldtiib oma leviala Eestis pidevalt laiendanud.

Kiililiik rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) levib Eestis paiguti ja vähearvuliselt üle kogu mandri, peamised asualad on Kagu-Eestis ja Lahemaal.

2010 on looduskaitse aasta, mil erilise tähelepanu all on ka liikide elupaikade kaitse. Eelpool nimetatud putukaliikide arvukus on viimase sajandi jooksul kogu Euroopas oluliselt vähenenud elupaikade seisundi halvenemise tõttu ja nii on vajalik kaitsta nende elupaiku kogu levila ulatuses.


allikas:
http://www.ilmajaam.ee/?id=258524
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 17310
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Postitus Postitas Landy »

Riik võtab korraga kaitse alla 40 orhideede püsielupaika

13.09.2010 13:05
postimees.ee
Veiko Pesur

Keskkonnaministeeriumis valminud määruse järgi võtab riik lähiajal kaitse alla 40 käpaliste ehk orhideeliste püsielupaika kokku ligi 900 hektaril.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Kadri Alasi sõnas, et numbrid tunduvad seetõttu suured, et liike on palju. ĢKui tavaliselt määratakse ühe määrusega püsielupaigad ühele või mõnele liigile, siis antud juhul katavad need püsielupaigad 22 liiki,ģ ütles ta.

Spetsiaalseid käpaliste püsielupaiku praegu Eestis moodustatud ei ole ning seni on neid taimi kaitstud erinevatel teistel kaitsealadel läbi nende elupaikade kaitse.

Põhjuseid, miks meie käpalisi peab kaitsma, on mitu. Üks oluline põhjus on nende dekoratiivsus ja sellest tulenev surve nende korjamisele ja ka kogumisele. Samuti on varasemal ajal käpaliste juuremugulaid korjatud ravimtaimena. ĢJa kuna pikka aega ei osatud orhideesid seemnetest paljundada, siis seetõttu oligi loodusest korjamine ainus võimalus,ģ ütles Alasi.

Selle põhjusega käib käsikäes ka käpaliste aeglane paljunemine. ĢMeie tingimustes on üheks oluliseks väljasuremise teguriks ka taimede otsene hävitamine või kasvutingimuste rikkumine maade ülesharimise, muude mullatööde, metsatulekahjude tõttu. Lisaks inimesele armastavad käpaliste juuremugulaid ja risoome ka metssead,ģ rääkis Alasi.

Kuni 1,6 miljonit hektarist

Määruse eelnõu järgi võetakse kaitse alla kolm püsielupaika Harjumaal, kolm Hiiumaal, neli Ida-Virus, viis Jõgeva maakonnas, neli Läänemaal, neli Lääne-Virus, üks Põlvamaal, 11 Saare maakonnas, neli Tartumaal ja üks Valga maakonnas. Kokku läheb kaitse alla 878,38 hektarit.

Eelnõu seletuskirja järgi kaasneb püsielupaikade moodustamisega kohalikele omavalitsustele maamaksutulude vähenemine, kuna püsielupaikades moodustatakse sihtkaitsevöönd, kus hakkab kehtima täielik maamaksusoodustus. Näiteks Ridala, Muhu, Torgu, Lümanda, Õru, Mustjala, Puka, Jõgeva vald ja Tartu linn jäävad ilma 4000-5000 kroonist aastas.

68 protsenti püsielupaikadest on eramaal. Eelnõu seletuskirja järgi võib maaomanikel tekkida maade riigile müümise soov. Maa hind varieerub 10 000 kroonist hektari kohta kuni 1,6 miljoni kroonini hektari kohta. Suurima maa hinnaga püsielupaik on Harku vallas ning asub 2,8 hektari suurusel alal.

Seda, kui suur on tõenäosus, et omanikelt hakatakse maid välja ostma, ei osanud Alasi öelda. ĢAga ilmselt mitte väga suur, kuna paljudes püsielupaikades on seal seni toimunud tegevused ka edaspidi lubatud. Paljud käpaliste püsielupaigad on just poollooduslikel kooslustel, mida tuleb hooldada ja omanikel on võimalus selle eest saada ka toetust ja see on maaomanikule pikas perspektiivis kasulikum, kui ühekordne müük,ģ sõnas Alasi.

Kokku 36 erinevat liiki

Eestis on kokku 36 liiki käpalisi, mis kõik on ka looduskaitse all. Neist 22 liiki on esimeses või teises kaitsekategoorias. Kaitsekategooriatesse määramise ja jagamise alused on paika pandud looduskaitseseadusega ja seda tehakse liigiekspertide ettepanekul.

Esimesse kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena. ĢSamuti liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline,ģ selgitas Alasi.

Teise kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.

Olemas on ka kolmas kategooria, kuhu arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. ĢJa liigid, mis kuulusid esimesse või teise kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu,ģ lisas Alasi.


allikas:
http://www.ilmajaam.ee/?id=312195
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 17310
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Postitus Postitas Landy »

Urvaste vald lõi Ess-soo kaitseala

15.12.2010 17:29

http://www.ilmajaam.ee/?id=357880

Urvaste vallavolikogu otsustas eileõhtusel istungil võtta Ess-soo kohaliku kaitse alla.


Kohaliku maastikukaitseala loomine tähendab, et Ess-soo looduslikuna säilinud alal ei tohi rajada maaparandussüsteeme, kaevandada maavara, teha uuendusraiet, kasutada taimekaitsevahendeid ja väetisi, vahendas valla pressiteade.

Küll aga saavad inimesed kaitsealal jätkuvalt seeni ja marju korjata. Ess-soo on piirkonnas oluline jõhvikaraba ning siin leidub ka murakaid.

Ess-soos on praeguseks registreeritud 11 looduskaitselise väärtusega linnuliiki ning siirdesookooslus väärib ekspert Eerik Leibaku hinnangul Natura 2000 võrgustiku kaitseala staatust. Hetkel on ala Natura varinimekirjas.

Seltsing Roheline Urvaste alustas võitlust Ess-soo loodusliku osa allesjäämise eest 2004. aastal, vaidlustades kohtus kaevandamisloa väljaandmise korralduse. Toona jäi seltsing riigikohtus kaotajaks asja aegumise tõttu.

2007. aastal alustas Urvaste vallavolikogu 7 ühiskondliku organisatsiooni ja 17 ettevõtja ettepaneku alusel kohaliku kaitseala loomise menetlemist, kuid esimesel korral ei läinud kaitseala loomise eelnõu volikogus läbi.

Ess-soo juhtumiga tegelenud keskkonnaõiguse keskus korraldab sel neljapäeval keskkonnaministeeriumis diskussiooniseminari kohalike kaitsealade loomise ja konfliktide lahendamise võimaluste teemal.

Toimetas Raul Sulb
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 17310
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Re: Enne, kui metsa lähed- vaata

Postitus Postitas Landy »

TÄHELEPANU!
Alates selle aasta 1. septembrist saab KKI kriminaalmenetluse õiguse. Nii uuritakse keskkonnaalaseid kuritegusid lõpuni oma ala ja valdkonna ekspertide poolt.
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 17310
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Re: Enne, kui metsa lähed- vaata

Postitus Postitas Landy »

Riigikogus 11. veebruaril vastuvõetud uus seadus sätestab erandi võõral kinnistul viibimise kohta mootor- või maastikusõidukiga.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, metsaseaduse ja veeseaduse muutmise seaduse algatas valitsus.

Veidi lähemalt:
http://tarbija24.postimees.ee/3088893/r ... allitamist
http://riigikogu.ee/index.php?id=182137
http://riigikogu.ee/index.php?page=en_v ... oosseis=12
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 17310
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Re: Enne, kui metsa lähed- vaata

Postitus Postitas Landy »

Kohalikke hirmutab kaitseala suurendamine

“Oleme kimbatuses: poolteist aastat tagasi meie muresid mõisteti ja Kikepera looduskaitseala moodustamise kava peatati, nüüd aga pole peetud vajalikuks asjassepuutuvaid omavalitsusi valitsuse määruse eelnõu taasalgatamisest isegi teavitada,” on Surju vallavanem Jaanus Männik nördinud.

Männikul on põhjust olla rohkem kui nördinud, sest sellest, et rahandusministeeriumi info põhjal on ministeeriumidele saadetud kooskõlastusringile Kikepera looduskaitseala moodustamise ja kaitse eeskirja eelnõu, kuulis ta juhuslikult maavalitsuses käies. Menetluse kooskõlastamise tähtpäev on täna, 23. oktoobril.

Surju ja Saarde vallavalitsuse avaliku arutelu järgsete märgukirjade ükski adressaat pole enam endine, vahetunud on keskkonna-, majandus-, sise- ja põllumajandusminister ning kadunud selle ministeeriumi nimigi.

Pärand mädanema

Kikepera looduskaitseala senist sihtkaitsevööndi pindala on plaanis piiranguvööndi arvel kordades suurendada, sealhulgas Surju valla piires lausa kolm korda ehk 1067 hektarilt 2908 hektarini.

Sihtkaitsevööndis on teatavasti kogu inimtegevus keelatud. Piiranguvööndis keelab seadus ehituse, kaevandamise, metsa lageraie, jahipidamise, kalapüügi, kuid kaitse-eeskirjaga võib teha väikesi mööndusi.

Segaduses on paljud metsaomanikud, sealhulgas 20hektarilise metsa omanik Arvo Lensment, kes ei mõista, miks on üldse vaja nii suurt looduskaitseala, eelnõu järgi 10 733 hektarit.

“Võib-olla on see minu viga, et ma pole kõike endale selgeks teinud, aga koosolekul ei selgunud, kui suure maaga ma jään sihtkaitse- või piiranguvööndisse,” lausus Lensment, kellel seitse hektarit metsa on isa talukohaga päritud ja ülejäänu juurde ostetud.

“Mulle põhjendati, et siin on metsise mängumaa, aga metsis tahab olla männimetsas. Minul on põhiliselt jõeäärne lodumets, omaaegne sooheinamaa, aga kui sinna tuleb sihtkaitsevöönd, ei saa ma metsa majandada, lageraiest rääkimata,” arutles Lensment, kelle arvates kõige probleemsemat ala on neli-viis hektarit. “Muidu räägitakse, et eraomand, aga kui on vaja looduskaitseala teha, ei arvesta eraomanikuga keegi.”

Eelnõu järgi jääb moodustatavale Kikepera looduskaitsealale 667 hektarit eramaad, sellest 83 hektarit erametsa sihtkaitsevööndisse ja 584 hektarit piiranguvööndisse. Ajaliste liikumispiirangutega sihtkaitsevööndist jääb eramaadele 80 hektarit.

Küsimused ikka õhus

Keskkonnaameti Pärnu kontoris üle aasta tagasi toimunud avalike arutelude järel kogusid Kikepera küla ja selle piirkonna püsielanikud ning Surju ja Saarde valla metsaomanikud 118 allkirja.

Oma vastulaused ja põhjendatud ettepanekud läkitasid nad keskkonnaametile. Vastu oldi looduskaitseala moodustamisele sellisel kujul, sest ajalised piirangud takistaksid elanike liikumisvabadust, sunniksid muutma nende harjumusi ja igaüheõigust korjata seeni-marju, viibida suvises metsas.

Surju valla territooriumil on looduskaitse- ja hoiualasid ning püsielupaiku 103 ruutkilomeetrit ehk pea kolmandik territooriumist.

Ministeeriumide kooskõlastusringil oleva seaduseelnõu alusel jääksid Kikepera looduskaitsealale üheksa metsise püsielupaika, kaljukotka, must-toonekure ja kanakulli püsielupaik ning Kikepera hoiuala. Looduskaitseala moodustamisega soovitakse suhteliselt lähestikku paiknevad eri liikide kaitseks loodud püsielupaigad ja nendega piirnev hoiuala koondada terviklikuks kaitsealaks.

Keskkonnaameti põhjenduse järgi on vaja Kikepera looduskaitseala moodustada, et kaitsta ühte olulisimat metsise esindusala Eestis, kus mängib 65–80 metsisekukke.

Samasugune segadus nagu aina vahetuvate ministritega valitseb ka kohalike hulgas. Surju ja Saarde valla juhid võtsid nõuks ja esitasid oma eelmised seisukohad kõikidele ministeeriumidele lootuses, et nende argumendid vähemalt läbi loetakse.

Surju vallas jäävad moodustatavale kaitsealale Kikepera, Saunametsa ja Kalda küla, Saarde vallas Kanaküla, Sigaste ja Oissaare küla, Paikuse vallas Põlendmaa küla, Viljandi maakonnas Kõpu vallas Iia ja Tipu küla.

“Viimasel ajal tikub nii olema, et ministeeriumid on nagu vürstiriigid: keegi ei torgi teist lootuses, et siis ei torgita teda. Omavalitsus ei ole siin keegi,” arvas Jaanus Männik. “Eriti teeb muret see, et ainuüksi Surju vallas suurendatakse sihtkaitsevööndit kolm korda. Sisuline probleem on, et sihtkaitsevöönd tähendab puidu mädanema panemist, ürgmetsaks tegemist, igasuguse majandustegevuse keelamist. Tohutu suures koguses korralikku metsa läheb käibest välja.”

Surju vallavalitsus esitas kutse keskkonnaministrile tulla kohapeale asju selgitama. Jah-vastust veel ei ole.
Silvia Paluoja, reporter
silvia.paluoja(at)parnupostimees.ee


Allikas:
http://www.parnupostimees.ee/3372275/ko ... urendamine
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 17310
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Re: Enne, kui metsa lähed- vaata

Postitus Postitas Landy »

Metsade kaitseks luuakse viis uut looduskaitseala
Kaur Maran
3. märts 2017 18:15

Salu- ja laanemetsade kaitseks moodustatakse riigimetsas viis uut looduskaitseala

Keskkonnaminister algatas riigimaadel salu- ja laanemetsade kaitseks viie uue looduskaitseala moodustamise.

«Teod on need, mis loevad ning tänasega on astutud konkreetne samm, et salu- ja laanemetsade elurikkuse hüvesid saaksid nautida ka tulevased põlved,» ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Keskkonnaministri käskkirjaga algab Võru maakonnas Karisöödi, Viljandi maakonnas Kariste, Jõgeva maakonnas Kursi, Jõgeva ja Lääne-Viru maakondades Laekannu ja Pärnu maakonnas Massumetsa looduskaitsealade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja menetlus.

Kõik loodavad kaitsealadel asuvad riigimetsas. Edasise sammuna pakub Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) välja täpsustatud kaitsealade piirid ja kaitsekorrad, misjärel viib Keskkonnaamet läbi kaitse-eeskirja eelnõu menetluse.

Salu-ja laanemetsade kaitse tugevdamine oli üks keskseid küsimusi metsaseaduse muutmise arutelude käigus. Konkreetsed alad valiti riigimetsas välja Tartu ülikooli teadlaste ettepanekute kohaselt jaanuari alguses toimunud range kaitse töörühma kohtumisel.

RMK juhatuse otsusega peatati jaanuaris majandustegevus lisaks loodavatele kaitsealadele ka riigimaal hoiualadele ning kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvöönditesse jäävates salu- ja laanemetsades, kus on samuti alustatud seadusest tuleneva kaitsekorra planeerimist.

Tartu Ülikooli teadlase Asko Lõhmuse koostatud analüüsi kohaselt on salumetsade üldpindala 215 600 hektarit, millest range kaitse all on tänaseks suurusjärgus 14 000 hektarit ja erinevate meetmetega kaetakse range kaitsega veel täiendavalt u 13 500 hektarit.

Vajadus selleks tuleneb metsanduse arengukavas aastaks 2020 seatud eesmärgist parandada rangelt kaitstavate alade esinduslikkust metsatüüpide kaupa.


Allikas:
http://tehnika.postimees.ee/4034001/met ... 1480165401
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 17310
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Re: Enne, kui metsa lähed- vaata

Postitus Postitas Landy »

Salu- ja laanmetsade kaitseks luuakse 30.000 hetari ulatuses uusi kaitsealasid:
http://pluss.postimees.ee/4209499/riik- ... 1463125590

------------
Riik võtab kaitse alla tuhandeid hektareid lageraielanke45
Nils Niitra
reporter
13. august 2017 23:59


Lähitulevikus saab metsas näha kurioosumit – tuhandeid hektareid lagedaks raiutud alasid, mis on üksiti range kaitse alused sihtkaitsevööndid. Absurdi taustaks on äsja vastu võetud metsaseaduse muudatused.

Eelmise aasta lõpus ja käesoleva algul puhkes suur kära selle ümber, et keskkonnaministeerium tahab metsaseaduse veel raiesõbralikumaks muuta, vähendada headel kasvukohtadel asuvate kuusikute raievanust ja muuta lageraielangid senisest veel suuremaks. Et looduskaitsjaid veidigi rahustada, oli toonane keskkonnaminister Marko Pomerants (IRL) nõus võtma range kaitse alla ligi 30 000 hektarit riigimetsas asuvaid salu- ja laanemetsi. Sündis kompromiss: looduskaitsjad said näiliselt oma tahtmise, metsaärimehed võisid aga tõmmata veel raiumata kuusikutes sae käima.

Tegelikult ei teadnud toona keegi täpselt, mis seisus need salu- ja laanemetsad on. Juulis müttasid välitöödele saadetud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) looduskaitseosakonna töötajad keset lageraielanke ja kratsisid kukalt – pole enam sellist metsa, mida kaitsta. Viimase 15 aasta jooksul on rohkem kui veerand neist aladest lagedaks raiutud.

Vähemalt saja aasta vanuseid puistuid oli välja valitud alade hulgas ainult viis protsenti – need on tõepoolest sellised salu- ja laanemetsad, kus on oodatud liigirikkus kogu oma hiilguses välja kujunenud. Ligi 10 000 hektarit on praegu 50–99 aasta vanused, mis tähendab, et lähematel aastakümnetel võib oodata sellest vähem kui poole kujunemist põlismetsaelustikule sobivaks. Aga valdav osa neistki saavutab looduskaitsealana täisväärtuslikkuse alles praeguse sajandi teisel poolel.
15 aastat venitamist

Niisiis muutub sihtkaitsevööndiks ehk eriti rangelt kaitstud alaks tuhandeid hektareid sellist maad, mis näeb välja nagu kännukõrb. Kuidas nüüd toimunut avalikkusele seletada? Kas looduskaitsjaid tõmmati ninapidi ja neile visati hambusse juba lagedaks raiutud maatükid, et võtta seejärel puud maha sealt, kus neid veel on? Ei, nüüd ei jää üle muud kui öelda – raiesmikel lastakse looduslikult uueneda ja kunagi, nii saja aasta pärast, saavad meie lapselapsed nautida vanade metsade ilu. Iseasi, millisele puidutöösturite lobile alluvad vahepealse saja aasta jooksul toimetavad poliitikud – kas nad lasevad neil metsadel puutumatult kasvada?

Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja, looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus on riigi tegevust metsade majandamisel mitu korda kritiseerinud, nüüd oli ta kaasatud kaitsealade eelvalikusse. Arvestus selle kohta, palju salu- ja laanemetsi tuleks kaitse alla võtta, pärineb tema sõnul 2002. aastast, mil valdav osa puudest oli tõepoolest ka olemas.

«Siis tehti metsanduse arengukava, kuhu planeeriti meetmed, mis peaks tagama vanade metsade elustiku säilimise,» rääkis Lõhmus. «See sai olla tagatud ainult rangete kaitsealadega. Salu- ja laanemetsad on aga kõige viljakamad metsatüübid, mida metsaettevõtjad ei ole tahtnud aegade jooksul sugugi kaitse alla võtta.»

Nii juhtuski, et poliitikute tahtmatuse ja metsaärimeeste lobi tõttu venis salu- ja laanemetsade kaitse alla võtmine 15 aastat ehk piisavalt kaua selleks, et saed ja harvesterid saaks neist üle käia. «Majanduslikel põhjustel on välditud salu- ja laanemetsade kaitsealade koosseisu arvamist, on jorutatud ja jorutatud,» rääkis Lõhmus. «Põhjus, miks need maha raiuti, on see, et riik ei teinud 15 aasta jooksul otsust. Peame nüüd alla neelama selle, et need viljakad metsatüübid on looduskaitselises mõttes laastatud, ja hakkama tegema kaitsealasid, mille väärtus kujuneb alles aastakümnete jooksul.»

Mis on salumets? «Kui nad on lagedaks raiutud, hakkavad neil algul kasvama kased ja haavad,» selgitas Lõhmus. «Siis ilmub kuusk ja tekib kuuse-segamets, aga hilisemas faasis võib mets kujuneda omakorda laialehiseks metsaks, kus on jalakad, vahtrad ja pärnad – see on üks väga mitmekesine mets.» Just vana, saja-aastane salumets pakubki oma lopsakuses inimsilmale enim ilu.

Laanemetsad kujutavad endast veidi kuivemal, aga samuti viljakal pinnal kasvavaid okasmetsi. «Kõige tüüpilisemalt kujutame ette kuusikuid, kus puude all kasvavad jänesekapsad, laanelilled ja teised toredad laanetaimed,» selgitas Lõhmus.

Vajadus kaitsta salu- ja laanemetsi täiendavalt ligi 30 000 hektaril tulenes teadlaste arvutustest, mille järgi see oleks piisav, et tagada metsatüüpides leiduvate põlismetsaliikide säilimine.
RMK ise valib

Kuna poliitikud on otsustanud vältida ebapopulaarset otsust luua uusi rangeid kaitsealasid eramaadele, peab selle 30 000 hektarit leidma riigimetsast ja nii tehtigi eelvalik RMK ülesandeks. «Minu nõuanne neile oli, et nad peavad kohe kaasama teadlased ja keskkonnaühendused, muidu süüdistatakse neid erapoolikuses,» lausus Lõhmus. «Selles osas pole mul RMK-le ühtki etteheidet – töörühmas oli kaks teadlast ja ka keskkonnaühenduste esindajat.»

Lõhmuse kinnitusel ei saa RMKd süüdistada ka salu- ja laanemetsade maharaiumises, sest nemad täitsid poliitikute tellimust ja tootsid riigieelarvesse dividende. 15 aasta pikkust jorutamist on keeruline kirjutada ka mõne konkreetse poliitiku või erakonna kraesse – valdavalt on selle aja jooksul keskkonnaministeeriumi juhtinud reformierakondlased, aga leidub ka rahvaliitlasi ja IRLi esindajaid. Metsaettevõtjad on olnud alati erakondade helded annetajad.

Alles juunis keskkonnaministriks saanud Siim Kiisler (IRL) ütles, et seda, miks varem asjad venisid, tuleks küsida tema eelkäijatelt. «Kui nüüd metsaseaduse muudatused vastu võeti, tehti ka keskkonnaorganisatsioonidega kokkulepe, et salu- ja laanemetsade kaitse alla võtmise tempot kiirendatakse,» lausus ta.

Miks ikkagi kujunesid asjad nii, et nüüd ei jää üle muud kui kaitsta raiesmikke? «Kui üle veerandi on raiesmikud, nagu te ütlete, siis see ei ole veel kõik,» lisas Kiisler. «Kuskil on järelikult veel 75 protsenti.»
Seis üllatuslikult halb

Lõppkokkuvõttes oldi salu- ja laanemetsade leidmisel Asko Lõhmuse kinnitusel keerulise valiku ees – kas tasub otsida üles arutul hulgal veel puutumata vanu tükikesi, mille tulemusena tekiks tohutult mõnehektarilisi kaitsealasid? «Lõpuks mindi siiski seda teed, et püüti näha aastakümnete taha. Püüame moodustada suuremad kaitsealad ja hakata loodust taastama seal, kus on ka raiesmikke,» selgitas ta.

Neile raiesmikele ei saa puude kasvu kiirendamiseks ka midagi istutada, ainus võimalus tõeliselt puutumatu salu- või laanemetsa tekkeks on looduslik uuenemine. «Samas on sinna võimalik raiuda väikseid häile, et segametsana tuleks sisse ka lehtpuid,» kinnitas Lõhmus.

Lõhmus tunnistas, et ta ei arvanud, et olukord nii halb on: «Ma ei arvanud, et Eestis polegi enam võimalik leida väljaspool kaitsealasid sajahektarilist ala, mis ei oleks läbi majandatud.»

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri sõnul ei oleks temagi arvanud, et nüüd lõpuks kaitse alla võetavate metsade olukord nii kehv on. «Metsanduse arengukava järgi tuli need kaitse alla võtta, aga 15 aasta jooksul oli selles suunas liikumine kirjeldamatult aeglane, et mitte öelda olematu.»

Tüüri sõnul on salu- ja laanemetsade olukorra selginemine järjekordne tõestus sellest, et riigi ja metsaettevõtjate sõnumid selle kohta, kuidas mets mühinal juurde kasvab, põhinevad kvantitatiivsetel näitajatel ega kõnele selle kvaliteedist ja ökoloogilisest mitmekesisusest.

«Kes on vähegi metsas käinud ja metsaga kokku puutunud, peaks saama aru, et selliste näitajatega ei saa kuidagi iseloomustada Eesti metsade tegelikku seisu,» lisas ta. «Kui räägitakse metsast või tellitakse teadlastelt mingeid uuringuid, siis ei küsita neid tavaliselt metsaökoloogidelt, vaid Maaülikooli metsakasvatusteadlastelt. See ongi teadus sellest, kuidas puud kiiresti üles kasvatada ja maha võtta.»

________
Kaitsealad tulevad tillukesed

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) looduskaitseosakonna juhataja Kristjan Tõnissoni kinnitusel on kaitse alla minevad metsad olnud seni RMK jaoks tavapärased majandusmetsad, mis tähendab, et neid ongi majandatud.

«Raiuti nii, nagu eeskirjad ette nägid ja võimaldasid,» tunnistas ta. «Nüüd on reaalsus eriti salumetsade puhul selline, et vanu salumetsi on jäänud väljaspool kaitsealasid väga vähe.» Laanemetsadega on tema kinnitusel seis veidi parem.

Lihtsuse huvides ei maininud loo autor enne seda, et kaitse alla võetakse ka veidi soovikumetsi ehk soostunud metsi, mida valdavalt õnnestub leida salu- ja laanemetsadega samadest metsamaastikest. Salumetsi võetakse väljastpoolt kaitsealasid kaitse alla 13 000 hektarit, laanemetsi üle 10 200 hektari ja soovikumetsi 6700 hektarit.

Peale 30 000 hektari, mis tuleb riigi majandusmetsadest, muudetakse rangeteks sihtkaitsevöönditeks ka 7000–8000 hektarit juba olemasolevate kaitsealade piiranguvööndis asuvaid salu- ja laanemetsi. Piiranguvööndis saab metsa raiuda, sihtkaitsevööndis mitte.

Tõnissoni sõnul on eesmärk võtta kaitse alla suuremaid massiive, mis tähendab seda, et sinna võib sattuda ka istutatud metsi. «Seal on sees vana metsa, aga ka kultuurmetsa, kus kuused on sirges reas – loodusliku ilme taastumine võtab tükk aega,» möönis ta. «Üritame küll teha looduskaitsetöid ja luua tingimusi lehtpuude tulekuks, et mets kujuneks mitmekesisemaks ja erivanuseliseks.»

Eestisse tekib terve hulk uusi, senistega võrreldes väga väikseid kaitsealasid, ka vähem kui sajahektarilisi – praegu on kaardistatud 68 ala, mille hulgast tehakse veel omakorda lõplik valik. Nendest osa piirneb praeguste looduskaitsealadega ja liidetakse nendega. Juba 1. septembriks peab RMK esitama keskkonnaministeeriumile konkreetsed ettepanekud.

Tõnisson ütles, et eramaade välistamine muudab kaitsealade loomise keeruliseks eriti siis, kui need jäävad mosaiikselt riigimaade vahele.

Eelvaliku tegid küll teadlased, ent kas ise metsi majandava riigiettevõtte määramine ka uute kaitsealade valijaks ei tähenda kitse ülendamist kärneriks? Kas RMK metsamajandusosakond ei hakka looduskaitseosakonda survestama, kui see tahab võtta kaitse alla korraliku teedevõrgu ja hea ligipääsuga metsad? Kas ei teki ohtu, et nüüd, kui paratamatult tuleb võtta seltskonda lageraielanke, survestab RMK juhtkond nende osa veelgi suurendama? «Kriteeriumid on paigas,» vastas Tõnisson. «Me teame, millist kasvukohatüüpi me otsime. Hiljem võtab teatepulga üle keskkonnaamet, kes saab meie valikuid analüüsida.»

Tõnissoni sõnul on looduskaitseosakonnal loomulikult metsamajandusosakonnaga vaidlusi selle üle, mida kaitse alla võtta. «Teeme kompromisse seal, kus see on võimalik,» rääkis ta. «Kui meil on valida kahe ökoloogiliselt võrdse ala vahel ja ühe teedevõrku on RMK investeerinud ning teisal mitte, siis saame metsa majandajatele vastu tulla. Kui aga teedevõrguga alal on paremad metsad, peame olema üle majanduslikest huvidest.»

Nils Niitra
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 17310
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Re: Enne, kui metsa lähed- vaata

Postitus Postitas Landy »

Huvitav info:
«Lähtuvalt looduskaitseseadusest lõpeb 2023. aasta 1. mail kõigi enne 2004. aastat kinnitatud kaitsealade kaitsekordade kehtivus ning Keskkkonnaamet need peab üle vaatama.» Seega on oodata muudatusi.
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kasutaja avatar
Landy
Typo Master 2.1
Postitusi: 17310
Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
Kontakt:

Re: Enne, kui metsa lähed- vaata

Postitus Postitas Landy »

no fear kirjutas:
Hakkasin ühe pisikese kõrvaltegevusena otsima võimalikke ATV radu. Konsulteerides RMK-ga, siis tuli välja, et Viljandimaale just sinna kanti, kus meil on olnud menuka SMS võistlusrajad, planeeritakse Kariste Looduskaitseala moodustamist. Sellest oli ka minu mäletamist mööda viimasel SMS-il juttu Arto ja Gunnari poolt aga et asi niivõrd suurelt ette võetud on, sellest ei olnud mul aimugi. Vähe sellest-antud tegevustega planeeritakse kogu Eestis moodustada erinevaid looduskaitse alasi ja sihtkaitsevöönde üle 32 tuhande hektari jagu. Eelpool mainitud piirkond saab uue Kariste LK ala "vaid" oma 4200 hektariga.
Üldiselt kehtib see vaid RMK maadel ehk siis eraomanikke see ei puuduta aga nagu me paljud sõidame ka mööda RMK metsasihte siis tulevikus on see kõik keelatud.

Vastav viide siin: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/de ... 2140186846

Kariste looduskaitseala ulatuse kohta viide siin: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/de ... =333609072

eks igaüks saab selle lehe pealt oma ümbruskonna metsade ja külade asukoha järgi uurida, kas ta tulevikus ikka üle oma piiri riigimaale mööda metsasihti näiteks sõitma tohib minna...

Lihtsalt infoks.
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Vasta

Mine “4x4 üritused / 4x4 events”