Töötuba soojaks.

Kuidas ehitada, sisustada ja parendada garaaži.

Moderaator: Moderators

Kasutaja avatar
Kjen
Der Sponsor
Postitusi: 539
Liitunud: N Jaan 11, 2007 3:14 am
Asukoht: Tallinn

Re: Töötuba soojaks.

Postitus Postitas Kjen »

erik kirjutas:Aga soojusel on ka teatav hea omadus tõusta ülespoole.
Tegelikult tuleb see hea omadus omistada soojale õhule ehk konvektiivsele soojusülekandele. Minu meelest seda betooni sees ei esine.
erik kirjutas: Nii, et kadu on üli väike just selle 3 cm näite kohapealt. Ega siis soojus kuhugi ära kao. Seda kantakse üle ja teguriks on seal ka aeg. Mind ajendas aga kirjutama just see 3 cm paks tammeplank. Mul endal on näiteks maas 28 mm paks plank, mis on otse betoonile liimitud. Põrandasse läheb 26 -28 kraadi vesi. Termomeetriga mõõtes on põranda temperatuur u. 24 - 26 kraadi, sama kontuuriga põrandal on kõrval keraamiline plaat, sealt seda temperatuuride vahet puit vs plaat ikka annab välja mõõta aga jah, u. 1c vahe sealt leiab. See on praktika, mitte teooria. Loomulikult on põrand ja piirded esmaklassiliselt soojustatud.
Mul pole au Sinul kodu küttesüsteemist midagi teada, aga ega juhuslikult seal plaaditud osa all ei ringle juba puitpõranda all läbi voolanud mõnevõrra jahtunud vesi?
Siis on veel selline nähtus, et siledama plaadi soojusülekanne on parem, kui puidul. Ehk ta jahtubki intensiivsemalt ja omab suuremat osakaalu toa kütmises.
Ja nagu Sa rõhutad, siis Sa oma kodu ja isegi oma klientidele oled ehitanud esmaklassiliselt. Ehk siis soojuskoormus põranda pinna kohta on väike, mistõttu pole ka ka vajalikud temperatuurid eriti kõrged. Kas Sa oled oma mõõtmised läbi viinud olukorras, kui väljas on paar päevaolnud ca -20C? Küttesüsteemid arvutatakse just selle olukorra jaoks, soojema ilmaga ongi ka küttevee temperatuurid madalamad.
erik kirjutas:Tegelikult kirjutatakse teaduse pähe igasugust jura. Alles hiljuti oli TM kodu eri`s, et põrandaküte ei sobi ainukeseks kütteks ruumi, kus on palju klaaspinda ja puitpõrand. Täielik PS. olen ehitanud endale ja oma klientidele maju, millel just nii on küte lahendatud, põrandas ringleb alla 30c vesi, toad on ka - 30c soojad ja kõik on ok ning küttekulud olematud. Piirded ja avatäited peavad lihtsalt sooja pidama.
Ei ole PS, kui teemaks on mõne enne 2000a rikkur tarvis ehitatud maja renoveerimine. Ja piirdeid ei soovita asendada.
erik kirjutas:Ka se Uponori tabel on lihtsutatud, e palju asju võrrandist puudu.
Jah, aga tõsise huvi korral võib netist ka mõne temperatuuri-kalkulaatori leida.
Kasutaja avatar
erik
Aktiivne Pikendus
Postitusi: 2776
Liitunud: L Juul 23, 2005 11:05 pm
Asukoht: Jõe laboratoorium

Re: Töötuba soojaks.

Postitus Postitas erik »

Ma pole väitnud, et konvektsioon toimub betoonis. Küll aga on sellest kasu põrandaga kütmisel.
- 20 C õues ongi nii, nagu ma kirjutasin. Segamisventiilid ei lasegi põrandasse soojemat vett, kui 30 - 32 c, mitte kunagi. Olgu või väljas -30. Peab ära kütma ja kõik.
Ma huvi pärast just praegu mõõtsin, torustikku sisenev vedelik on 26 - 27C, pinnatemperatuur KÕIKIDEL eluruumide põrandatel (puit ja kivi) u.24c . Toas sooja 23. Muid kütteallikaid ei ole. ( ok külmik, mina ise ja laptop on ka :D )
Mida ma hetkel ei tea, on ringipumbatava vee hulk. Aga see polnud ju vaidluse põhjustaja...
Sa Kjen väitsid, et laudpõranda alla on vaja ringlema saata kuuma vett, et üldse tuba soojaks saaks ja selles suur hulk läheb raisku. See väide aga ei pea praktikas paika.
Asju ehitatakse korralikult ja teemasse lähenetakse süviti!

Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
Kasutaja avatar
eerik2
Fitting 44"
Postitusi: 417
Liitunud: T Juul 21, 2015 6:15 pm
Asukoht: Allpool Emajõge
Kontakt:

Re: Töötuba soojaks.

Postitus Postitas eerik2 »

Huvitav.. Minul laseb segamisventiil kuni 60 kraadi.. Kunagi ammu olin nädala kodust ära. Tagasi tulles oli majas 1 kraad sooja, vesi samuti üks kraad. Siis keerasin ventiili 45 kraadi peale, et vähe jõudsamalt läheks. Läks kah - 16 tunni pärast tuli põrandast välja vesi 28 kraadi ja toas hakkas juba meeldivalt soojaks minema. Õnneks nüüd sellised ekstreemsused välditud. :)
Tegelt mul põranda tsirkulatsioonipump väheke lahja...
F-250XLT 7,3D
Kasutaja avatar
Kjen
Der Sponsor
Postitusi: 539
Liitunud: N Jaan 11, 2007 3:14 am
Asukoht: Tallinn

Re: Töötuba soojaks.

Postitus Postitas Kjen »

[quote="erik"]s ja selles suur hulk läheb raisku/quote]

Ei lähe raisku! Ma pole soovinud ennast nii küll väljendada.
Vesi tagastub lihtsalt kõrgema temperatuuriga soojusallikasse tagasi uuele ringile.
Aga põranda pind jääb jahedamaks, kui kui analoogses ruumis, kus on teistsugune põrand. Kuigi sisemuses on soe-soe.
Või teiste sõnadega, sellise ruumi põrand ei loovuta soojust nii hästi. Analoogselt poriga kattunud autoradiaatoriga.
On reaalne saavutada selline ärritav olukord, et sul katel jääb seisma, kuna soojust tarbitakse vähe, aga toad pole soojaks veel läinudki. Eriti, kui kõik põrandad on mingi paksu katte all. Ja eriti hoones, mis pole eriti soojapidav s.t soojuskoormus põranda pinna kohta on suhteliselt suur.
Kui majas on 1...2 sellist tammepuidust tuba, on olukord parem, kuna mitte nii uhke põrandaga naaberruumide küttekontuurides ruumiandur peatab perioodiliselt küttevee ringluse. Siis kui toas on anduri arvates juba piisavalt soe.
Aga puitkatte all olevas kontuuris vooluhulk nendel perioodidel naaberruumide arvel suureneb - pump lükkab vett sinna, kus ventiil parasjagu avatud on, millega kaasneb see, et vee temperatuurilang kontuuri läbimisel väheneb ja betoonplaadi keskmine temperatuur tõuseb veelgi kõrgemaks võrreldes naabertoaga. Ehk siis toa põrand läheb ühtlasemalt soojemaks. Üldjuhul võib temperatuur soojemas ja jahedamas punktis erineda 4...5C. See siis eelkirjeldatud toas taandub umbes 1...2C temperatuuri erinevuseks.

Aga kui kõik toad on tammeparketi all, põrandasse juhid +30C, väljas on külm - siis pole naabertuba, mille arvel vooluhulka suurendada. Siis kas keerad oma küttevee >+50C peale või paned pumbale pöördeid juurde. St suurendad vooluhulka. Mis kahjuks suurendab elektrienergia kulu.

Sellega ma olen nõus, et soojakadu pinnasesse ei mõjuta see betoonplaadi ca 5C keskmine temperatuuri erinevus nüüd tõesti palju.
Kasutaja avatar
LR90
I live off from the mud
Postitusi: 1563
Liitunud: T Dets 28, 2004 1:55 pm
Asukoht: Kunda taga metsas 5111459

Re: Töötuba soojaks.

Postitus Postitas LR90 »

Vabandage mind Teid segamast Teie diskusioonis aga...
Ma olen aru saanud, et Veiko tahab seda sooja töökoda maal, mitte linnas.
Mis juhtub siis kui elekter kaob?
Kui katel (ükskõik milline) asub põranda pinnast kõrgemal, aga torud on põrandasse valatud, peab järelikult olema
tsirkulatsioonipump. Mis seda ringi ajab, kui pole elektrit?
Ma tahaks ka teada, ma ka elan maal ja mõtlen millega/kuidas kütta.
jälgin huviga Ants
kui suureks saan, hakkan DEFENDERIKS
Kasutaja avatar
Kjen
Der Sponsor
Postitusi: 539
Liitunud: N Jaan 11, 2007 3:14 am
Asukoht: Tallinn

Re: Töötuba soojaks.

Postitus Postitas Kjen »

Erik, aga miks Sa ikkagi teooriat ei usu?
Eeskujulikult soojustatud elumaja toa soojavajadus minul kasutada oleva statistika põhjal on -21C juures ca 30W/m2.
Kui väljas on 0C (täna oli isegi suts soojem), siis on selle sama eeskujuliku maja toa soojavajadus täpselt pool sellest - 15W/m2.
Võttes ette need eelmisel lehel toodud graafikud, siis:
Temperatuurilang betoonpõrandas on +1C.
Ja temperatuurlang 28mm puitlaudises on (natuke interpoleerides nende sirgetega seal) on 2 koma midagi C.
Kokku 3C.
Sa tõid välja, et juhid põrandasse +27C ja põrand on +24C.
Seni nagu teoreetiliselt ka kõik hästi?

Teoreetiliselt peaks -21C juures siis betoonis peaks põrandas temp.lang kokku olema 6 koma midagi kraadi. Jaanuaris tee uus vaatlus!

Keskpärase maja soojavajaduse korral - 50W/m2, on teoreetiline temperatuurilang põrandas ca 10C.
Eelnevad kehtivad kõik arvutused põrandale liimitud puitkatte korral.

Aga kui betooni peal on see valge parketi aluskate ja lahtine parkett, ehk siis see peaks vastama graafikul kujutatud joon B (nn ujuv saepuruplaat-põrand) - keskpärases majas temperatuurilang põrandas umbes 16C.

Laagidele toetuv õhuke puitpõrand - 20C (vaata joon C). Ehk siis, selleks et põrandalaudise pealmine temperatuur oleks +25C, peab torudesse juhtima vee keskmise temperatuuriga 25C + 20C = 45C.

Halvasti soojustatud suure akendega läbi kahe korruse ulatuv tuba - soojavajadus võib vabalt küündida 100W/m2 ja ujuva puitpõranda korral oleks vaja ca 65C küttevett põrandasse juhtida.
Kasutaja avatar
TiitR
I live off from the mud
Postitusi: 5765
Liitunud: P Mai 18, 2008 8:00 pm
Asukoht: Tartumaa + Ida-Virumaa

Re: Töötuba soojaks.

Postitus Postitas TiitR »

LR90 kirjutas:Vabandage mind Teid segamast Teie diskusioonis aga...
Ma olen aru saanud, et Veiko tahab seda sooja töökoda maal, mitte linnas.
Mis juhtub siis kui elekter kaob?
Kui katel (ükskõik milline) asub põranda pinnast kõrgemal, aga torud on põrandasse valatud, peab järelikult olema
tsirkulatsioonipump. Mis seda ringi ajab, kui pole elektrit?
Ma tahaks ka teada, ma ka elan maal ja mõtlen millega/kuidas kütta.
jälgin huviga Ants
Eelnevalt juba mainitud - puu (või mõne muu materjali) küttega ahi.
Kasutaja avatar
Kjen
Der Sponsor
Postitusi: 539
Liitunud: N Jaan 11, 2007 3:14 am
Asukoht: Tallinn

Re: Töötuba soojaks.

Postitus Postitas Kjen »

LR90 kirjutas:Vabandage mind Teid segamast Teie diskusioonis aga...
Kui katel (ükskõik milline) asub põranda pinnast kõrgemal, aga torud on põrandasse valatud, peab järelikult olema
tsirkulatsioonipump. Mis seda ringi ajab, kui pole elektrit?
Tahkekütuse katla puhul praktiliselt kohustuslik lisavarustus on akumulatsiooni paak. Katel kütab paaki, paagist teine pump juhib kuuma vee põrandasse/radikasse/boilerisse. Katlal peab olema nn omaringi pump, mis osa kütteveest saadab joonelt katla sissevoolu tagasi, kuna katla tervisele pole hea, kui tagasi voolav vesi on liiga jahe - korrosioon intensiivistub.
Ja just see omaringi pump võiks olla spetsiaalse konstruktsiooniga (googelda sõna laddomat või laadimisautomaat), mis võimaldab elektri puudumisel vee voolamise jätku läbi pumba nn loomuliku tsirkulatsiooniga.
Teine tingimus on see, et katla ja akupaagi vahelised torud võiks olla läbimõõduga vähemalt Dn40.

Üldse ilma akupaagita on mõeldav kütta suhteliselt suurt kogust radiaatoreid, aga need peavad katlast kõrgemal paiknema.
Kui katlast kõrgemal mingit küttekeha ei ole, siis ei teki elektri ärakäimisel (piisab ka kui pump unub sisse lülitada) tõesti mitte mingisugust ringlust ja ilmselt lõppeb asi väga halvasti.
On üpris karm pilt, kuidas sinu 350 kilo raske keeva vee täidetud metallkärakas kohapeal hüpleb ja paugub ning kaitseklapist keeva vett välja purskub ...
Kasutaja avatar
eerik2
Fitting 44"
Postitusi: 417
Liitunud: T Juul 21, 2015 6:15 pm
Asukoht: Allpool Emajõge
Kontakt:

Re: Töötuba soojaks.

Postitus Postitas eerik2 »

Mul oli algselt vahel UPS, millele oli lisatud talvekorterisse jäetud traktori aku. Sellest jätkus päris mitmeks tunniks. Hetkel graanulipõletiga pole probleemi. Katla seiskumisel põleb hetkel põletis olev peotäis ära märkimisväärset sooja lisamata. Vool tagasi tuleb, läheb katel automaatselt uuesti käima. Mitmepäevase voolukatkestuse jaoks sai siiski generaator muretsetud. Huvi on lisada süsteemi päikesepaneelid, et asi täiesti autonoomseks muuta.
F-250XLT 7,3D
olli
Fitting 38"
Postitusi: 237
Liitunud: N Juul 07, 2011 11:59 pm

Re: Töötuba soojaks.

Postitus Postitas olli »

Tavalise upsi taga pump eriti kaua vastu ei pea. Nimelt pump, erinevalt igasugustest invertertoitekatest (arvutid jms) vajab korralikku sinusoidi. UPS annab aga parimal juhul ehk mingit sik-sakki välja. Sama kehtib ka näiteks enamlevinud päikesepaneeli inverterite kohta. Korralik sinusoid tuleb sealt välja ainult võrguühenduse olemasolul. Aga seal pole see probleem kuna EE nõuab nagunii selliste süsteemide automaatset väljalülitust kui võrgust pinge ära kaob (et oleks välistatud mõne riket kõrvaldava tehniku pinge alla sattumine).

Üldiselt, kui tegu hobitöökojaga ja süsteem antifriisiga täidetud, polegi nagu väga probleemi ehk paar päeva külmetada.
Kasutaja avatar
eerik2
Fitting 44"
Postitusi: 417
Liitunud: T Juul 21, 2015 6:15 pm
Asukoht: Allpool Emajõge
Kontakt:

Re: Töötuba soojaks.

Postitus Postitas eerik2 »

Selle sinusoidiga oli vana upsiga arvestatud ja juurde lisatud vene pingeregulaator, mis ilusti ära silus. Uuemal upsil on sinusoid juba korrektne.
Päikesepaneeli ma ei kavatse üldse võrguga ühendada.
F-250XLT 7,3D
Kasutaja avatar
raulex
Fitting 44"
Postitusi: 429
Liitunud: L Nov 29, 2008 9:01 pm
Asukoht: Harjumaa,Loo.

Re: Töötuba soojaks.

Postitus Postitas raulex »

Paneks siia ka ühe säästueelarvega tehtud töötoa küttelahenduse.
Puusalt pakkudes õhk /vesi suhe 80/20 protsenti.
Mingi külasepa tehtud 8 mm seinaga ahi ,saadud kuusakoskist, hind vanametall.
Mina paigaldasin sinna sisse vesikütte jaoks kahetollise roostevaba toru.
Toru üks ots on tehtud ujuv ja ahju hermeetilisuse jaoks kasutatud roostevaba lõõtsa.
Tagantjärgi tarkusena oleks pidanud lõõtsale TIG-iga võrud otsa keevitama, süsihappega tuli paras porr.
Pilt
Torustik on ühetolline ja töötab ka ilma tsirkulatsioonipumbata.
Süsteem on ca 0,1 bar rõhu all.
Akumulatsioonipaagiks on 200 liitrine boiler Osta.ee-st 20 euriga saadud.
Suurus on sellise küttetoru jaoks täpselt paras,korraliku ahjutäiega keema ei lähe.
Pilt
Põrandaküttetorustik on EPDM kummivoolik, see kannatab 110 kraadi.Saadud naljahinnaga kuldsest börsist.Tehnilistel põhjustel on see paigaldatud ilma igasuguse soojustuseta betoonpõrandale lihtsalt kergkruusa kihi sisse.Peal on laudpõrand,mis läheb piisavalt soojaks.
Pilt
"Automaatika".Kõhutunde järgi tehtud kaks programmi soojema ja külmema ilma jaoks tsirkulatsioonipumbale.Põrandakütte ja puhuri omavahelist suhet saab reguleerida manuaalselt kolmikkraaniga.
Pilt
Autoradikast soojusvaheti.Viisakas kest sellele tuleb talvel.Prioriteet nr 723 :D .
Pilt
Kindlasti ei propageeri ma seda lahendust ainuõigena.Puid kulub kindlasti rohkem kui õigete küttelahendustega.Samas, Tallinas saaks ainult haljastusemeestega rääkides kasvõi kümneks aastaks tasuta puitu kui ise väga pirts ei ole.Ka jämedam oks kõlbab edukalt kütta, peenikesem jaanitulle.
Nissan Terrano ja Nissan Terrano koll.
heeringas
Rock Crawler
Postitusi: 899
Liitunud: K Mai 25, 2005 5:49 pm
Asukoht: Noarootsi Läänemaa

Re: Töötuba soojaks.

Postitus Postitas heeringas »

raulex kirjutas:Paneks siia ka ühe säästueelarvega tehtud töötoa küttelahenduse.

Torustik on ühetolline ja töötab ka ilma tsirkulatsioonipumbata.
Süsteem on ca 0,1 bar rõhu all.

Pilt
.
Pakun välja et hüdrotarvikutest , eriti suuremõõdulistes
oleks targem madalasurve lahendustes loobuda(kui just kusagilt riiulist niisama ei kuku)
Säästab ka säästubrogrammis oluliselt :!:

Ja veel vesiküttekehaks soovitaks roostevaba asemel vaske.

Muidu igati tubli ja säästlik lahendus neile kel käed otsas ning ise teha tahavad :wink:
HEIKER OÜ
5057572 Heiki
heeringa@hot.ee
Kasutaja avatar
rannamees
Rock Crawler
Postitusi: 692
Liitunud: L Okt 10, 2009 1:04 am
Asukoht: L-Virumaa

Re: Töötuba soojaks.

Postitus Postitas rannamees »

Kjen kirjutas:
erik kirjutas:Aga soojusel on ka teatav hea omadus tõusta ülespoole.
Minu meelest seda betooni sees ei esine.
Seletad siis ehk lahti, kuhu see soojus betooni sees läheb, kui ta üles ei lähe?
Olen alati nõus inimesega, kes on minuga samal arvamusel.
----------------
GC WK 3,0
ex- WJ 4,7, Dakota 3,9; GC WJ 4,7; Frontera Sport; GC WJ 2,7
Kasutaja avatar
raulex
Fitting 44"
Postitusi: 429
Liitunud: L Nov 29, 2008 9:01 pm
Asukoht: Harjumaa,Loo.

Re: Töötuba soojaks.

Postitus Postitas raulex »

heeringas kirjutas:
raulex kirjutas:Paneks siia ka ühe säästueelarvega tehtud töötoa küttelahenduse.

Torustik on ühetolline ja töötab ka ilma tsirkulatsioonipumbata.
Süsteem on ca 0,1 bar rõhu all.
.
Pakun välja et hüdrotarvikutest , eriti suuremõõdulistes
oleks targem madalasurve lahendustes loobuda(kui just kusagilt riiulist niisama ei kuku)
Säästab ka säästubrogrammis oluliselt :!:

Muidu igati tubli ja säästlik lahendus neile kel käed otsas ning ise teha tahavad :wink:
Märkus igati õige, sellised asjad letihinnaga on korralik kirves ! Õnneks oli keegi teine need asjad ostnud ja seejärel koos masinaga metallikokkuostu vedanud.Mahakeeramise vaev.
Nissan Terrano ja Nissan Terrano koll.
Vasta

Mine “Garaaž - minu teine kodu”