4x4.ee

erik kirjutas: ... Ruumi perimeetrisse betooni ja seina kokkupuute kohtadesse kompensatsiooni lint. ...

Kui põrand on vastu (vana ja soojustamata) vundamenti, siis kas eraldi isolatsioon peaks ka olema põranda ja seina vahel?

erik kirjutas: ...Betooni peavad paigaldama kogemustega kopterimehed...

Rõhk sõnal kogemustega... Iga mees, kes enam-vähem sileda pinna suudab valada, ei pruugi veel korralikku põrandat saada. Ise astusin ämbrisse, järgmise põranda tegid juba spetsid.

Huvitav ja hariv teema. Kuna kunagi plaan ka endal midagi sarnast ette võtta, siis päriks edasi. Siin ja mujal sarnastes teemades ka läbi käinud, et kas 100mm paksusele armeeritud põrandale, mis seisab 100-200mm penoplasti peal kannatab ilma lisatoeta post tõstuk paigaldada? St. kui eelnevalt pole sellepeale mõeldud ning mingit läbinisti valatud tuge ei ole seal kuhu soovid paigaldada?

Kas keegi siinsetest kõnelejatest on teinud päev läbi tööd tööking jalas ja põrandaküttega põrandal? Mina küll graazi põrandakütet ei paneks, kui plaaniks seal pikemalt olla

erik kirjutas:Kumm küll sellistes temp vahemikes kuuma ei karda. Muus osas tundub äge kate, iseasi kuidas keevitamisele ja käiamisele kestab... Pole ka mingit kogemust sellise kummist põrandaga.

Relaka sädemeid mis lendavad töölaua kõrguselt kuidagi kannatab.
Otse kukkunud lõigatudkuum detail sulab sisse, samuti keevitus pritsmed.
Õli ja tolmu seguga kippuvad kühmud kogunema kummi peale, ehk siis pesemist vajab.
Meil olid liimitud ruudud 6x500x500 mm maas ja kannatas kuni 3.5 tonni tõstukiga driftida.
5 tonnine kippus plaate üles kiskuma!

Iseasi küsimus on jah põranda küttega ruumis tööd teha tööjalatsiga!

bjorn kirjutas:Huvitav ja hariv teema. Kuna kunagi plaan ka endal midagi sarnast ette võtta, siis päriks edasi. Siin ja mujal sarnastes teemades ka läbi käinud, et kas 100mm paksusele armeeritud põrandale, mis seisab 100-200mm penoplasti peal kannatab ilma lisatoeta post tõstuk paigaldada? St. kui eelnevalt pole sellepeale mõeldud ning mingit läbinisti valatud tuge ei ole seal kuhu soovid paigaldada?

Selline plaadi paksus siiski tõstukit ei kanna ära. Vaja oleks eelnevalt teha valu paksendus tõstuki asukohale postide alla. Lisaks on suurematsorti õnnemäng, et tõstukit kinnitades küttetorusse ei puuri.

ermik kirjutas:Kas keegi siinsetest kõnelejatest on teinud päev läbi tööd tööking jalas ja põrandaküttega põrandal? Mina küll graazi põrandakütet ei paneks, kui plaaniks seal pikemalt olla

Mina olen, pole probleemi, vähemalt minul.
Mis puutub torude vahekaugusesse, siis arvan, et garaaži võib vabalt ka 30cm ehk siis kahe silma jagu vahet panna. Siis on ka lihtsam arvestada ja vedada.

Ma ka mõtlesin, et komp vuugid ja masinate kinnituskohad planeerid juba toru paigaldamisel! Tõstuki postide alla jätad osa peno panemata ( rahulduseks veel topelt võrk, ruumiliselt). C20-25 betoon on täitsa piisav. Ei pea üle pingutama. Kes pabistab, maksab rohkem, aga erilist vahet pole. Kui teed garaazi, kus autod sees sulavad, peaks kasutama ilmastikukindlamat betooni, muidu paneb soolavesi betooni natuke kiiremini lagunema ja tekivad nn rattalohud. Pinnakõvendiga, mis sisse hõõrutakse on palju jamamist, laoturit vaja jne ja kui mehed õige aja maha magavad, on asi pees. Ma kasutaks immutust, lihte ja saad vajadusel uuendada.
Aga see on see ema ja tütre teema.

Soe põrand on mõnus, saad sussi või kotaga sahistada. Eks garaaze on väga erinevaid, mõnel muld põrand ja ka ei taha paremat.

Tuleks korra algse idee juurde tagasi, korra nädalas köetav ruum. Põrandaküte ei sobi siia kuidagi ainsaks küttelahenduseks.
Siis on ka lihtne reguleerida põranda temp kotadega töötamiseks optimaalseks, et ei oleks jalal liiga soe ega külm.

Kütte teema võiks pigem siis uuesti korraks ülesse tõsta, kui seina ja katus ka läbi on käsitletud. Siis saab igasuguse küttesüsteemi otsuste aluseks olevad soojakaod läbi piirete välja arvutada ...

Lisame siis infot seinte ja lae kohta.
Kaks välisseina on 80-120 cm paksused paekiviseinad, puuduolev sein tuleb fibo vundamendi plokist kuna need on lihtsalt üle. Neljas sein milles on ka korsten on 100 cm paksune paekivi sein. Lakke tuleb puittalade külge mingi tulekindel plaat sinna peale vähehemalt 20 cm soojustust. Millist ma veel ei tea. Sinna peale põranda OSB plaat.
Veiko

erik kirjutas:Tegelikult kirjutatakse teaduse pähe igasugust jura. Alles hiljuti oli TM kodu eri`s, et põrandaküte ei sobi ainukeseks kütteks ruumi, kus on palju klaaspinda ja puitpõrand. Täielik PS. olen ehitanud endale ja oma klientidele maju, millel just nii on küte lahendatud, põrandas ringleb alla 30c vesi, toad on ka - 30c soojad ja kõik on ok ning küttekulud olematud. Piirded ja avatäited peavad lihtsalt sooja pidama.

Hakkab teema juba töötoast kaugele minema aga mul selline küsimus ehitusspetsalistidele.
Milliseid aknaid olete kasutanud, et vältida seal jaheda õhuvoo tekkimist?
Mul just see põhiprobleemiks, akna ees kus on konvektor ei tunne jahedat õhuvoogu aga seal kus pole on see täiesti tuntav, tuba on soe.

Veiko kirjutas:Lisame siis infot seinte ja lae kohta.
Kaks välisseina on 80-120 cm paksused paekiviseinad, puuduolev sein tuleb fibo vundamendi plokist kuna need on lihtsalt üle. Neljas sein milles on ka korsten on 100 cm paksune paekivi sein. Lakke tuleb puittalade külge mingi tulekindel plaat sinna peale vähehemalt 20 cm soojustust. Millist ma veel ei tea. Sinna peale põranda OSB plaat.
Veiko

Seinu ei soojustagi? Sellise maakividest kindlusmüüri ühe ruutmeeetri soojakadu tippkülmaga 70W/m2 ... kui seal müüris juhuslikult veel mõni moodne aken planeeritud on, siis isegi see laseb ruutmeetri kohta sooja vähem läbi!

Arto kirjutas:

erik kirjutas:Tegelikult kirjutatakse teaduse pähe igasugust jura. Alles hiljuti oli TM kodu eri`s, et põrandaküte ei sobi ainukeseks kütteks ruumi, kus on palju klaaspinda ja puitpõrand. Täielik PS. olen ehitanud endale ja oma klientidele maju, millel just nii on küte lahendatud, põrandas ringleb alla 30c vesi, toad on ka - 30c soojad ja kõik on ok ning küttekulud olematud. Piirded ja avatäited peavad lihtsalt sooja pidama.

Hakkab teema juba töötoast kaugele minema aga mul selline küsimus ehitusspetsalistidele.
Milliseid aknaid olete kasutanud, et vältida seal jaheda õhuvoo tekkimist?
Mul just see põhiprobleemiks, akna ees kus on konvektor ei tunne jahedat õhuvoogu aga seal kus pole on see täiesti tuntav, tuba on soe.

Aknaid on erinevaid, aga miinimum nõudeks on sellistel suurtel akendel olnud U = 0,8 W/m2. Väga oluline on ka, et kuidas ja kuhu on aken paigaldatud, tihti pole arhitektil või inseneril aimugi kuidas maani aknal külma silda akna - ukse all osas kaotada...

Kjen kirjutas:

Veiko kirjutas:Lisame siis infot seinte ja lae kohta.
Kaks välisseina on 80-120 cm paksused paekiviseinad, puuduolev sein tuleb fibo vundamendi plokist kuna need on lihtsalt üle. Neljas sein milles on ka korsten on 100 cm paksune paekivi sein. Lakke tuleb puittalade külge mingi tulekindel plaat sinna peale vähehemalt 20 cm soojustust. Millist ma veel ei tea. Sinna peale põranda OSB plaat.
Veiko

Seinu ei soojustagi? Sellise maakividest kindlusmüüri ühe ruutmeeetri soojakadu tippkülmaga 70W/m2 ... kui seal müüris juhuslikult veel mõni moodne aken planeeritud on, siis isegi see laseb ruutmeetri kohta sooja vähem läbi!

Kas sa komakohta ei unustanud? See teeks Veiko töötoa seinte soojusneelduvuseks 4,2 kw, see pole reaalne number. Pigem on 0,7 meetrit paksu seina U arv 1 kuni 0,7 W/m2 K, sõltub kui palju põhku ja sõnnikut kahe rea vahele jäeti. Sellisest seina soojustusest üljuhul piisaks, kui töötoast räägime. Fibo sein ise, katmata ja soojustamata ei kõlba kuhugi, see ei pea isegi tuult mitte.