4x4.ee

Venelastel on ütelus:
unistada pole kahjulik!

Minu unistused on kaks korda juba luhtunud.
esimene oli 6x8 ja teine 12x 20.
Nii et põhjapind on unistustes tähtis, see kas seinad vahele ja nii edasi ei ole eriti oluline.
Siis saab ka pärast edasi unistada kui aga poõhja pole, pole midagi edasi unistada.
Nii et vastavalt võimalustele ja natuke peale

Mul on ka unistus, mis pole siiani täitunud

joonistasin kokku millist plaaniks 1 ruum ehitamiseks ja teine hoiustamiseks.




reaalne seis on aga selline, kunagine paeseintest talulaut.

Veidi vabamat mõttelendu arendades võisk endal midagi sellist olla (kui need punased autod välja jätta):
http://www.houzz.com/photos/894513/Clos ... ed-chicago

Ja vee llennukamaid ideid leidsin:
http://www.ultimategarage.com/homegarage/design.html

P.S: garaaz ei saa olla kunagi liiga suur:
http://www.garagejournal.com/forum/show ... &showall=1

Betoonist vahelae ehitamine on kallis, olgu siis isekandev betoonkoorik või õõnespaneel
Betoon vahelagi ei toimi ka 100 % tuletõkkena, kui välispiirete avatäited (uksed ja aknad) pole tuld tõkestavad.
Korraliku tule kaitse saad sa ka puitkonstruktsioon hoonele, kui natuke ehitamise sõlmedega tutvuda

Ei loe küll kellegi rahakotti, aga ma teeks abihoone läbinisti puitkonstruktsioonil (vajadusel kasutaks silletes liimpuitu, või metalli). Püstitamise kiirus, mõistlikult soojustatud piirete paksus ja hind räägivad tugevalt puidu kasuks.
Puudulik tulekindlus on pseudo.

Põrand kindlasti lihvitud betoon, koos põrandaküttega, mida toidaks näit. ventilatsiooni väljaviske soojustagastusega ühendatav õhksoojuspump. Lisaks hubane kolle.

Kuna tänapäeval on energia väga kallis, paneks ma rõhku väga heale isolatsioonile ja ilmakaartele orienteeritusele. Aga kui see garaaz hakkab raha teenima siis pole see enam nii oluline, kuna siis on liikumist läbi suure ukse nii palju, et energia sääst osutub teisejärguliseks.

erik kirjutas: Eriku asjalik jutt.

+1.

Kel oma metsa, siis kütet kasvab aastas mitu tihu hektarile juurde...

sellised on graasid alles veits vaatamis ilus http://www.autonet.ee/uudised/kurioosumid/60349

erik kirjutas:Betoonist vahelae ehitamine on kallis, olgu siis isekandev betoonkoorik või õõnespaneel
Betoon vahelagi ei toimi ka 100 % tuletõkkena, kui välispiirete avatäited (uksed ja aknad) pole tuld tõkestavad.

220 paksusega õõnespaneeli hind on suurusjärgus 25€ m2. Lisaks on betoonvahelae plussiks see, et see ei vaja kandvaid seinu alla ja kuni 9m pole mingi probleem. Kui sa tahad puidust teha 9 meetrise sildega vahelae konstruid, siis see liimpuit mis sinna läheb, lisaks veel põrand ja lagi ja vähemalt lae tulekindlustamine on materjali maksumuselt kindlasti võrdväärne õõnespaneeliga ja töömahtu, eriti viimistlemist, ma ei taha ettegi kujutada.

Martin841 kirjutas:sellised on graasid alles veits vaatamis ilus http://www.autonet.ee/uudised/kurioosumid/60349

Need garaažid töö tegemiseks küll ei ole ju Natuke kohatu variant siin teemas...

erik kirjutas:Betoonist vahelae ehitamine on kallis, olgu siis isekandev betoonkoorik või õõnespaneel
Betoon vahelagi ei toimi ka 100 % tuletõkkena, kui välispiirete avatäited (uksed ja aknad) pole tuld tõkestavad.
Korraliku tule kaitse saad sa ka puitkonstruktsioon hoonele, kui natuke ehitamise sõlmedega tutvuda

Ei loe küll kellegi rahakotti, aga ma teeks abihoone läbinisti puitkonstruktsioonil (vajadusel kasutaks silletes liimpuitu, või metalli). Püstitamise kiirus, mõistlikult soojustatud piirete paksus ja hind räägivad tugevalt puidu kasuks.
Puudulik tulekindlus on pseudo.

Põrand kindlasti lihvitud betoon, koos põrandaküttega, mida toidaks näit. ventilatsiooni väljaviske soojustagastusega ühendatav õhksoojuspump. Lisaks hubane kolle.

Kuna tänapäeval on energia väga kallis, paneks ma rõhku väga heale isolatsioonile ja ilmakaartele orienteeritusele. Aga kui see garaaz hakkab raha teenima siis pole see enam nii oluline, kuna siis on liikumist läbi suure ukse nii palju, et energia sääst osutub teisejärguliseks.

Lisaksin veel Eriku targale jutule lisaks et isiklikult teeksin hoone karkassi terasest (kilo hind ca 3.-/kg koos paigaldusega.) Tulekindluse mõttes saad vastava klassi tulevõõbaga neile. Kui õigeid talasid kasutad, saad vahelae ka toetada nende peale. Välisseinad, vaheseinad ja katuse teeksin eranditult SW elementidest. Seinad siis RW ehk kivivill, välisseinad 150mm ja sise 100mm. Katuseelemendid PU ehk polyuretaan ja plekkprofiilkattega, ning paksus 200mm.

Tulekaitsemõttes annab 0,54mm plekk ca 15minutit tulekindlust. 1mm kivilla= 1minut tulekindlust. 150mm kivivillapaneel/element annab ca 180minutit tulekindlust. Ega need tuhaplokk kiviseinad nii tulekindlad alati pole. Ehitamisel on oluline kõik sõlmed ja ühendused ja konstruktiivsed lahendused õigesti teha.

Põrandale betooni sisse küttetorustik ning kasvõi ise ehitada ahi, kui raha vähe, vanast kompressoripaagist. Toru tood sinna sisse spiraali, torule lisad lae alla paagi ja pumbad ning tosool sisse. Ahjule ehitad kesta plekiga, 2 kordse, vill vahele. Esimese kihi jätad veidi eemale ja paigaldad mõne auto jahutusventika sinna adapteriga, mis hakkab ise puhuma, kui ahi teatud temperatuuril on. Kui tuli sees siis systeem töötab ise juba . Endal oli kunagi nii.

Kui ehitamisel tahad abi või nõu, anna teada. Iga päev tegelen sandwichidega ja kergemetallidega.

Tegelikult see on huvitav mõte - ma teen miski imaginaarse projekti lõpuni ja tekitaks sellele vastavalt materjalile materjali ja tööjõukulu hinnangud.

Võtaks siis kolm erinevat konsturktsiooni:
- kivi + puidust katusekonstruktsioonid + soojustus + plekkkatus
- üleni puit + soojustus + plekkkatus
- metall + sw tehnoloogia

Siit võib päris üllatavaid avastusi tulla...

Aga ma ei saa aru teie põrandaküttevaimustusest. See kuramus peab ju valdava osa ajast olema küttekeha taga. Ja kiiret soojendamist sellega saada pole lootustki. vähemalt 3-4 tundi on miinimum, mille peale põrandaküte reageerima hakkab.

sirr kirjutas:Aga ma ei saa aru teie põrandaküttevaimustusest. See kuramus peab ju valdava osa ajast olema küttekeha taga. Ja kiiret soojendamist sellega saada pole lootustki. vähemalt 3-4 tundi on miinimum, mille peale põrandaküte reageerima hakkab.

Kütte võimalusi võiks olla 2 - aeglane ja kiire. Aeglane (nt. põrandküte) pikemateks toimetamisperioodideks, temperatuuri miinimumi hoidmiseks, mugavuseks. Kiire (nt õhksoojuspump, ahi, infrapunakiirgurid lähevad jooksvalt kalliks) lühikesteks töödeks. Et kiirelt üles kütta, peaks tegutsemisalas olema ainult tööks vajalik kraam ja seisva kola jaoks on külm/jahe ruum eraldi.

Planeeringus lähtuksin sellest, et hobigaraažis võiks see ülesköetav osa olla pinna ja kubatuuri poolest minimaalne vajalik toimetamiseks. Mõõtude pakkumisel võtaksin arvesse, et kunagi ei tea, kuhu elu pöörab ja nt. korralik matkabuss pikkusega 7,4 m võiks sisse mahtuda, samuti eelpoolmainitud kuudiga Volvo. Pikkus 8,4 on selleks OK. Ukse kõrgus vähemalt 2,8...2,9, kui Volvo rohkem ei nõua. Laius 7,8 võimaldab kahte projekti kõrvuti teha või kere ja alusvankrit kõrvuti teha või projektimasina kere ja alusvanker kõrvale kokku lükata ja igapäevaautol õli vahetada või lihtsalt 3 ühikut sees hoida mitteaktiivse tegutsemise perioodil. Külgedel kitsad riiulid keemia jms jaoks, töölaud ja -pingid otsaseinas. Ühe uksega ei taha selline asi välja tulla, kui statsionaarne tõstuk sees on.

Teine pool garaažist võiks olla ka kuidagi ajutiselt eraldatav tolmutamiseks ja värvimiseks. Siin ootaksin ise ka konstruktiivseid ideid (peale laest alla keritavate koormakatete pole paremat ideed rulnud). Selles osas ka eraldi väljatõmme, kogu garaažis soojustagastusega ventmasin, kompressor teises ruumis.

margus61 kirjutas:

sirr kirjutas:
Teine pool garaažist võiks olla ka kuidagi ajutiselt eraldatav tolmutamiseks ja värvimiseks. Siin ootaksin ise ka konstruktiivseid ideid (peale laest alla keritavate koormakatete pole paremat ideed rulnud). Selles osas ka eraldi väljatõmme, kogu garaažis soojustagastusega ventmasin, kompressor teises ruumis.

Voldikuks äkki. Eht tehakse vastavalt mõõtudele. Voldikuks on iseenesest suht tihe, kui on ilusti mõõtude järgi tehtud. See võib jällegi hinna poolest suht kalliks minna. Samas ka saab teha näiteks õige mõõduga presendi vms ja kui see ka ilusti kinnitada, siis peaks suht tolmutihe jääma. Lakke näiteks siinide peale, nagu rekkatendid, mille külgi kardinana saab avada.

sirr kirjutas: 220 paksusega õõnespaneeli hind on suurusjärgus 25€ m2. Lisaks on betoonvahelae plussiks see, et see ei vaja kandvaid seinu alla ja kuni 9m pole mingi probleem. Kui sa tahad puidust teha 9 meetrise sildega vahelae konstruid, siis see liimpuit mis sinna läheb, lisaks veel põrand ja lagi ja vähemalt lae tulekindlustamine on materjali maksumuselt kindlasti võrdväärne õõnespaneeliga ja töömahtu, eriti viimistlemist, ma ei taha ettegi kujutada.

Katsun oma kogemustest täiendavalt selgitada:

Jah, selle madalakvaliteedilise 220 mm õõnespaneeli hind on tehases 25 euri m2. Aga mis ta maksab paigaldatult? Pakun puusalt, et väikeste hoonete puhul, nagu see garaaz 60 - 70 eurot, per ruut.
Betoonpaneeli pead sa pealtpool isoleerima ja viimistelma, kusjuures õõnespaneeli pealt isoleerimine ja viimistelmine musta põrandani on kallim, kui puit vahelael. Alt viimistlemisel on värvimise hind sama.

Vähemalt 30 minutilise ja reaalselt veel suurema tulekaitse saad sa, kui paigaldad taladele 2 kihti kipsplaati ja paned kõik praod tulekindlalt kinni. Oluliselt pikemat tulekaitset pole ka erilist mõtet saavutada, sest selle ajaga on tavaline garaaziuks väljast süttind ja akendest leegid väljas. Edasi on juba PA meestel tegemist, et kõrvalhooned ei süttiks.

Puittalade vahele saad panna villa, saades sellega juba 70 - 80% vajalikust lae isolatsioonist kätte, sõlm ise jääb samas saledaks ja kergeks.
Sul oli vist plaan ka II korrus välja ehitada, muidu võiks kasutada ferme. Ilmselt oleks mõistlik sinu puhul siis kasutada ferme koos lühemate liimpuitaladega, hoiaks kulud kontrolli all ja saaks ka kasutada II korrust.

Põrandakütte eelis selles ongi, et ta on suure inertsiga ja soojusjaotuselt kõige tõhusam. Korralikku garaazi ju miinuskraadidesse ei saa ju lasta. Selleks, et püsikütte kulud väiksed oleksid, tulebki isoleerimisega tegeleda.

On reaalne, et 100 ruutmeetrine garaaz, milles on püsivalt 15c ja mis on saanud energiakulukuse arvestamisel B kategooria, kulutab kütteks keskmiselt 5000 - 6000 kWh aastas. Millega sa seda energiat tekitad, on vaba valik (pumbad, halud, otse elekter jne) sellest saab ka edasi arvutada, palju see hiljem sulle reaalseid eurosid maksma läheb.

PS liimpuit tala ise ei vaja tulekaitset, samuti ei vaja ta midagi tugevduseks, et sinna telfer või tali kinnitada .

sirr kirjutas:
ei saa aru teie põrandaküttevaimustusest.

Punn laud ikka kõikse etem

Meil oli selle lihtsa ahjuga nii, et põrand soojenes jah mitu tundi, kuid ventilaatorisüsteem hoidis toa õhu soojana. Piisas paarist ahjutäiest, et ruum hommikuni suhteliselt soe püsis. Seda muidugi siis tingimusel, et igapäev väikegi küte ahjus taga oli.
Kui põrand on soe, on garaažis ka väga mõnus kliima.

Sw elemntide eelis on odav hind, kiire ja odav paigaldus ning juba valmis viimistlus. Sisepinna ning välispinna värvuse saad juba tellides valida. Kusjuures soomes on väga levinud Eriku poolt pakutud liimpuittalad ja ka seinapostid just väga hea tulekindluse tõttu. Metall seevastu tuleb ikka hinnapoolest odavam.