80-ga lauppa kokku panna peaks sama olema kui 160-ga seina kimada..
Kui Newtoni 3. seadus veel kehtib siis on ikkagi 80ga betoonseina(juhul kui kehade massid võrdsed).
Ma sain natuke teised tulemused
Kineetiline energia = 0,5*m*V*V (kiirus ruudus)
Ehk siis 2-e võrdse massiga (1,8t) autode energia 80km/h = 5760+5760=11520 (ei hakanud ühikutega jändama, taanduvad välja lõpuks)
Sealt nüüd tagasi arvutades saame kiiruseks 113km/h [ruutjuur(2*11520/1,8)]
Ehk siis 80-ga laupa pannes neeldub samasuur kineetiline energia kui 113-ga seina pannes.
Sa väidad, et kui üks auto sõidab 80ga seina, siis mõjub talle ühesugune jõud, aga kui kaks autot sõidavad seina, siis mõjub kummalegi suurem jõud.
Tekkinud jõud (11520) jaguneb võrdselt kahe sõidugi vahel ära ja sellisel kujul tagasi arvutamine ei päde antud juhul.
Landy kirjutas:Mis meie kihutajatesse puutub, siis üllatval kombel ei ole neidmassilsilst märga meie vähestel 2+2 ja 110lm/h lõikudel. Hõõrun Tallinn-Narava suunalist trassi mitu korda nädalas ja sellstel lõikudel ei ole just paju neid kes 110km/h liikujatest olulislet kiiremini edasi tahaks jõuda? Tea kas rullnokkakde bemmide/audie jõud rugebki sel 120km juures?
Minu 20a vana bemmi jõud raugeb kuskil 245 juures. See selleks
Kahju on, et tihtipeale politsei just passibki nende lõikude peal(lai sirge tee, eraldatud suunad), kus on hea ja turvaline kiiresti sõita, mitte seal, kus tõesti kiirust piirama peaks. Palju on neid väiksemaid (kruusa)teid, kus 90 on selgelt liiga palju.
Autod ehitatakse ka kokkupõrkel löögi jõudu terve kere või esiosaga absorbeerima, seega see 80+80 oli minu poolt mõeldud piltlikuks näiteks. Inimkehale lõpuks mõjuvast jõust tuleb kineetilisele energiale lisaks maha lahutada ka deformatsiooniks kulunud njuutonid. Ei tasu päris hulluks ka minna
Vähemalt hea näha, et kõik on otsapidi füüsikat õppinud ja koolis ka käinud ning kasvatusega probleeme pole.
Paiskan õhku hea lolli mõtte: Aga kui laseks Eestis üldse piirkiiruse vabaks - ka nendel külavaheteedel. Et lastagu nagu torust tuleb.
Ma pakun, et enamus inimesi liikleb täpselt samamoodi edasi nagu enne ning joodikud jäävad oma viieste bemmide ja oopelitega ikka samamoodi mööda puid tilkuma.
Ja kui keegi tõesti leiabki, et on hea mõte 180nega kruusateel hüppesse minna, siis teeb ta ühiskonnale teene. Eeldusel, et ta kedagi süütut kaasa ei tõmba.
Oli mingi dokumentaal, tehti katseid ühesuguste autodega, erinevatel kiirustel betooni ja laupa. Autode kahjustused olid praktiliselt identsed (90 ga betooni ja mõlemad 90 laupa) aga olla ei tahaks neist üheski.
Liikluskasvatusest ja -korraldusest ka veel- kes on sõitnud Kallaverest Peterburi maanteele, teavad kohta.
1. Maardu tööstusrajoonis on ca. kilomeeter neljarealist teed, jõudsin sellele õppesõidu auto sabas, kiirusel 30-40 (lubatud 50) ja arvake, millisesse ritta see debiilik lasi oma õpilasel sättuda, loomilikult "kiirete ja vihaste" omasse. Kahjuks ei teinud situatsioonist pilti- täiesti tühi eraldusribaga, neljarealine tee, mille vasakus reas teostatakse poolparkimist/õpetatakse järjekordset liikluslolli. Järeltulev põlv on hakanud järjest lubasid tegema ja ega ei räägita küll sõiduteel asetsemisest, või kui et asulavälisel teel peab/ peaks paremale hoidma.
2. Sama tee, sama koht- sõidame edasi, ringtee ja tõus sillale, kiirusepiirang tõuseb 70 ni ja gaasi. Sujuva kaarega paremkurvi ja uuuuuuuu. E. kogu see kuradi vingerdamine on piiratud 50le (aastaid oli asulaväline üldpiirang) ja 70 on kurvis, kus kuiva asfaldiga, 70 km/h hakkavad rehvid ulguma (235 laiad Continentalid), märjaga ei ole julgenud proovida. See on järjekordne tõestus sõnade "genius ja geniaalne" tulenemisest, nimelt sõnast "genitaal".
3. No ja lõpuks jõudes 3+3 maanteele, reastub pool kuni kolmveerand juhtidest kohe teise ritta ja siis hakatakse jõudumööda säästukiirendamise võimalusi kaaluma. Ebaviisaks ja vastuolus liiklusseadusega aga isiklikult mulle sobib- esimene rida on üldjuhul tühi ja laseb Iru elektrijaamani 110+ takistuseta libistada. Sama olukord paljudel teedel- tänavatel, kõige kiirem ja sujuvam on liiklus esimeses reas, ju kogunevad sinna juhid, kes on lubade saamiseks pidanud liikluseeskirju vähemalt sirvima.
Nael kummi!
totu kirjutas:
...
3. No ja lõpuks jõudes 3+3 maanteele, reastub pool kuni kolmveerand juhtidest kohe teise ritta ja siis hakatakse jõudumööda säästukiirendamise võimalusi kaaluma. Ebaviisaks ja vastuolus liiklusseadusega aga isiklikult mulle sobib- esimene rida on üldjuhul tühi ja laseb Iru elektrijaamani 110+ takistuseta libistada. Sama olukord paljudel teedel- tänavatel, kõige kiirem ja sujuvam on liiklus esimeses reas, ju kogunevad sinna juhid, kes on lubade saamiseks pidanud liikluseeskirju vähemalt sirvima.
Nael kummi!
Tõlgendamise küsimus, kuid oma reas püsides vasakul venijast ettejõudmine ei ole keelatud, välja arvatud tähistamata sõiduradadega teel ja ülekäigukohal (LS § 54 lg.5).
Samuti ei ole kuidagi keelatud kiirendusrajale tulles teel aeglasemalt liikujast mööda kiirendamine, kui tehnika seda ettejõutavat häirimata võimaldab. Kiirendus/aeglustusrajale eesliikujast paremalt möödumiseks loomulikult põigata ei tohi.
Tõsi, mõlemal juhul peab A. olema oma teguviisi ohutuses kindel ja B. valmis oma teguviisi õiguspärasust ja ohutust vajadusel selleks volitatutele selgitama ning selgituse ebapiisavuse korral tasuma määratud lõivu maksulise toimingu sooritamise eest.
Krusa, Potsu, Krooks, GLK, Frontu ja hübriidruss veavad enamasti kõigi ratastega. Üldiselt olen rahul...
Roostekoll kirjutas:
Paiskan õhku hea lolli mõtte: Aga kui laseks Eestis üldse piirkiiruse vabaks - ka nendel külavaheteedel. Et lastagu nagu torust tuleb.
Ma pakun, et enamus inimesi liikleb täpselt samamoodi edasi nagu enne ning joodikud jäävad oma viieste bemmide ja oopelitega ikka samamoodi mööda puid tilkuma.
Ja kui keegi tõesti leiabki, et on hea mõte 180nega kruusateel hüppesse minna, siis teeb ta ühiskonnale teene. Eeldusel, et ta kedagi süütut kaasa ei tõmba.
Kusjuures piirkiirus maateedel kehtesti Eestis ju alles 40 aastat tagasi koso Zigulide tulekuga, mis olid esimesete autodena võimlised "kihutama".
Aravan, et sinu toodud tingimustes kasvaksid kiirused 2+2 lõikudel 10-20km/h ja ilmlelst lisandusk mingi kogus "hulle kihutajaid".
O.T.
Ise liiklen igapäevaselt autode või autoriongidega mille tavapärstes olude normaalne makimaalne liikumiskiirus ongi 90 km/h ümber ning pedaal põrandas 110km/h
Pole kogu autojuhi staaži jooksul olnud au omada ühtegi sõidukit millega tekiks tahtmie või võimalus üle 120km/h sõita. Seega ei oska kihutamisest kuidagi lugu pidada.
Pean ausalt tunnistama, et elu kiireimal sõidul Saksa kiirtel oli juba 160km/h liikudes üsna kõhe (uus diislemootoriga Ople-i uiversaal) ja kange tahtmine oli 120km/h pele alla tulla. Aga ei saanud ees liikujast enda liiga kugele maha jätta.
totu kirjutas:
...
3. No ja lõpuks jõudes 3+3 maanteele, reastub pool kuni kolmveerand juhtidest kohe teise ritta ja siis hakatakse jõudumööda säästukiirendamise võimalusi kaaluma. Ebaviisaks ja vastuolus liiklusseadusega aga isiklikult mulle sobib- esimene rida on üldjuhul tühi ja laseb Iru elektrijaamani 110+ takistuseta libistada. Sama olukord paljudel teedel- tänavatel, kõige kiirem ja sujuvam on liiklus esimeses reas, ju kogunevad sinna juhid, kes on lubade saamiseks pidanud liikluseeskirju vähemalt sirvima.
Nael kummi!
Tõlgendamise küsimus, kuid oma reas püsides vasakul venijast ettejõudmine ei ole keelatud, välja arvatud tähistamata sõiduradadega teel ja ülekäigukohal (LS § 54 lg.5).
Samuti ei ole kuidagi keelatud kiirendusrajale tulles teel aeglasemalt liikujast mööda kiirendamine, kui tehnika seda ettejõutavat häirimata võimaldab. Kiirendus/aeglustusrajale eesliikujast paremalt möödumiseks loomulikult põigata ei tohi.
Tõsi, mõlemal juhul peab A. olema oma teguviisi ohutuses kindel ja B. valmis oma teguviisi õiguspärasust ja ohutust vajadusel selleks volitatutele selgitama ning selgituse ebapiisavuse korral tasuma määratud lõivu maksulise toimingu sooritamise eest.
3+3 tähendab, et tegemist ei ole kiirendusrajaga, kaele reale lisandub kolmas ja jätkub veel mõned kilomeetrid.
olli kirjutas:Sa väidad, et kui üks auto sõidab 80ga seina, siis mõjub talle ühesugune jõud, aga kui kaks autot sõidavad seina, siis mõjub kummalegi suurem jõud.
Tekkinud jõud (11520) jaguneb võrdselt kahe sõidugi vahel ära ja sellisel kujul tagasi arvutamine ei päde antud juhul.
Ei, sa said must valesti aru või ei oska lugeda! Võrdlesin kui suur oleks summaarne kineetiline energia kui 2 autot omavahel kokku sõidaks (mitte seina). Ja siis tegin tagasiarvutuse, kui suur peaks olema kiirus, et auto seina sõites vallanduks samasuur kineetiline energia. Ehk siis veelkord hästi aeglaselt: 80-ga laupa pannes on sama mis 113-ga seina.
Sinupoolt eelpool esitatud väide on samas 100% korrektne, sest jõud on sama kui seina sõidab üks või teine auto, kui nende massid ja kiirused on võrdsed
olli kirjutas:Sa väidad, et kui üks auto sõidab 80ga seina, siis mõjub talle ühesugune jõud, aga kui kaks autot sõidavad seina, siis mõjub kummalegi suurem jõud.
Tekkinud jõud (11520) jaguneb võrdselt kahe sõidugi vahel ära ja sellisel kujul tagasi arvutamine ei päde antud juhul.
Ei, sa said must valesti aru või ei oska lugeda! Võrdlesin kui suur oleks summaarne kineetiline energia kui 2 autot omavahel kokku sõidaks (mitte seina). Ja siis tegin tagasiarvutuse, kui suur peaks olema kiirus, et auto seina sõites vallanduks samasuur kineetiline energia. Ehk siis veelkord hästi aeglaselt: 80-ga laupa pannes on sama mis 113-ga seina.
Sinupoolt eelpool esitatud väide on samas 100% korrektne, sest jõud on sama kui seina sõidab üks või teine auto, kui nende massid ja kiirused on võrdsed
Jah, ma saan aru, et 113km/h sõitval autol on poole rohkem kineetilist energiat kui 80km/h sõitval autol. Ehk siis vabaneva energia summa on tõepoolest võrdne kui sõita 80km/h laupa või 113km/h seina. Aga laupkokkupõrke korral jaotub see energia võrdselt mõlema auto vahel. St kumbki auto peab ära absorbeerima sellest poole, mis on sama kui sõita 80km/h seina. http://scienceblogs.com/dotphysics/2010 ... planation/
Mõttetu vaielda, millise kiirusega peaks seina või kellegiga laupa sõitma, et surma või viga saada.
Ei ole ka vahet, kas panna pantkuks 80'ga või 90'ga - iga olukord on niikuinii erinev.
Lõpptulemusena kasvab kiiruseületajate hulk, ostetakse rohkem PolitseiAktsiaid, kirutakse kõiki teisi ja õigustatakse iseennast. Liiga palju lärmi...
Aga mina rooman ikka võsa vahel endise kiirusega ja maanteel võin 80'ga sõita kah. Täiesti savi!
Aru ei saa, mis autot pole ära võetud ??? Alust peaks ju olema.
Kui tema oma - siis vaevalt, et uut jaksab osta kohe.
Kui kellegi teise oma - siis las vaidlevad ja lähevad tülli. Üks suurimaid karistusi inimesele on mingist grupist väljatõrjumine.
Kaks küsimust:
1) kas kellelgi selle idee pooldajatest on ettekujutus, et kui kriminaalse joobe piirmäär viia 1,5 promilli pealt 1,0 promilli peale, et siis paraneb liikluskäitumine ja väheneb roolijoomarlus?
Kui jah, palun selgitada. Kui ei, palun selgitada erinevusi piirkiiruse kontekstiga.
LE ja LS on koostatud ja sõnastatud nii, et sisuliselt pole võimalik liiklusõnnetuses osaleda ilma ise reegleid rikkumata (sõidukiiruse valik). Siit küsimus 2:
2) kui inimene ei saa kehtivast redaktsioonist ja selle sõnastusest aru, miks arvatakse, et numbrite muutmisel sama teksti sees hakkab inimene aru saama?
Kui riik tahab trahvikassat täita, palun, vedage kontorid poeparklatesse ja aedlinnaosadesse tühjaks, hakake parema käe eiramise eest konveiermeetodil maksimumi väänama. Nagu kustutite ja turvavöödega on kampaaniad olnud. Alustaks siis juba A-st ja B-st ja tõeliselt olulistest põhiprintsiipidest, lisaks on kampaania omakulud (kütusekulu objektile sõitmiseks) oluliselt väiksemad võrreldes trasse pidi uhamisega.
See pärnu mnt kirumine jmt - no ei saa nõusse jääda. Ikka passib pollar kui, siis Halinga sirge lõpus vmt kohas. Eile öösel oli keset Järvevana teed. Tulge mulle krt rääkima, et öösel järvevanal kasvõi +20 on ühiskonnaohtlik käitumine või Halinga sirge peal rekkast +30ga möödumine suitsiidi/mõrvakatse. Kodutänaval näen regulaarselt võrdõiguslike ristmike ignoreerijaid, kes kaugel 50+ lauluga üle lendavad - kui siuke küljelt sisse tuleb, siis on küll laibad järel. Kiiruste erinevus on sisuliselt 60-70 km/h ja 100x, 10000%, aga ohtlikuks peetakse miskipärast maanteel 30-40 km/h ja 0,2-0,3x erinevust, 20-30%
Minnakse ikka sinna, kus paistab võimalus "suurem kala" püüda ja tegeletakse mugavate teemadega, mitte ei adresseerita olemuslikke kitsaskohti seadusandluses ja keskkonnas.
Kuniks ei muutu korravalvurite mentaliteet, ei muutu ka korratäitjate mentaliteet. Eksperdid on öelnud, et ei distsiplineeri karistuse suurus, vaid selle vältimatus. Patrulle teedele panna pole - hakkame trahvinumbreid timmima. Kodanik mõistab seda vene ruletina - laksu ära saad, siis on valus ja nutad, aga see ei tulene mitte väärast käitumisest, vaid halvast õnnest.
Peaks sinna arvamusfestivalile neile selle ka hambusse viskama: Eestis seaduse järgi mõõdasõitu teha on võimatu. 85 vs 90km/h oli mõõdasõidul teepikkus kusagile 4-5km vahele. Igast sitta suudetakse toota ikka.
Ma ei jää kinni, ma lihtsalt kaotan pidamise ja jään seisma.
Honda TRX680
mämm mämm 650 XMR