O: Bensiin A-76 (80)

[ivan]

Üks vana mootor, mille surveaste 4,6 ja originaalis tarbis bensiin A-66 otsib joomaks kõlbliku madala oktaanarvuga bensiini.
Olen kuulnud, et talunikele olla eriloa alusel müüdud bensiini A-80. Võibolla on kellelgi kuskil vaadike seisma jäänud ja on nõus mõistliku hinna eest loovutama. Igasugune info, kus kohast sobiliku kütust hankida saab, on teretulnud.
Info saab saata privasse või e-posti: aarne.viikholm@gmail.com

Aarne
5040891

[mart77]

Kas mingi lisandiga oktaanarvu allapoole ei saa? Kunagi nagu lugesin...
Aga automoto.ee - seal vanema rauaga jaurajaid, kes kindlasti head nõu annavad.

[Kjen]

Kunagi 12a tagasi oli sama teema. Tõin sealt ühe postituse esile. Ehk ei ole tehnikamaailmas on vahepeal selle valdkonna teadmised edasi arenenud ja kas selle ürgmootori süütenurgaga ei anna mängida?
http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?t=1776

Bensiini oktaanarv näitab bensiini detonatsioonikindlust, mitte bensiini "äkilisust", "kuivust" või mida iganes. Detonatsioonikindlus näitab seda, et bensiini (tegelikult õhu ja bensiini segu, ehk küttesegu) saab rohkem kokku suruda ilma, et tekiks iseeneslikku, ilma süütamiseta, põlemist. Siinkohal on mootorite puhul oluline näitaja surveaste. Surveaste on silindri töömahu ja silindri töömahu, kui kolb on ülemises surnud seisus, ehk põlemiskambri, ruumala mahtude suhe. Mida kõrgema oktaanarvuga on bensiin, seda rohkem kannatab seda kokku suruda, enne, kui tekib iseeneslik põlemine - detonatsioon. Mida suurema rõhu all suudetakse küttesegu kokku suruda ning see plahvatama panna, seda enam loovutab silindrisse aetud küttesegu energiat, ehk seda tugevamalt surub plahvatav küttesegu kolbi ning seda vingemalt väänab keps vänta jne.
Kasutades kõrge detonatsioonikindlusega kütust madala surveastmega mootoris, võiks nagu väita, et kõrge detonatsioonikindlusega kütus põleb aeglasemalt. Tegelikult on point selles, et madala surveastmega mootor ei suuda kõrge dettonatsioonikindlusega kütust piisavalt kokku suruda, et tagada vajalik põlemiskiirus. Küttesegu põleb normaalselt (töötakt) ca 25 m/s. Et madala surveastmega mootoris ei põle küte sellise kiirusega, siis põlemine kestab veel, kui avatakse juba väljalaske klapp. Sellest siis ka klapi "ärapõlemine". Detonatsiooni korral toimub küttesegu põlemine silindris rohkem kui 100 korda kiiremini, kui normaaltingimustel ja seda kõike enne seda, kui kolb on jõudnud ülemisse surnud seisu. Mida see endaga kaasa võib tuua ja millised jõud mootoris möllavad võib igaüks endale ise ette kujutada.
Selleks, et kasutada kõrge detonatsioonikindlusega kütust oleks kõige õigem tõsta mootori surveastet, ehk vähendada põlemiskambri mahtu. Mingisugust märgatavat hobujõudude lisandumist sellest siiki oodata ei maksa. Lihtsam variant vanade mootorite juures on süütemomendi varasemaks seadmine. Et madala surveastme korral on kõrgema oktaanarvuga kütte süütamine nagunii natuke punnitamine, siis süüdata võib selle tiba enne, kui kolb ülemisse surnud seisu on jõudnud. Inerts aitab kolvi lõpuni ning kuna rõhk jmt asjad ei vasta nagunii bensiini maksimaalse põlemise tingimustele, siis ei teki ka sellega mingit probleemi.
Plii on vanematele mootoritele ilmselt kasulik küll. Milleks aga täpselt, pole siiski päris selge, ehk keegi teab täpsemalt pajatada?
Plii võis "määrida" ja tihendada klappe/klapipesasid küll, kui pliilisandit kasutati vanal ajal ka detonatsioonikindluse (oktaanarvu) tõstjana. Selles osas on muidugi lihtsam minna külajuttude teed ja näiteks mingit pliilisandit osta ning bensiini hulka kallata.