4x4.ee

Mõtlesin, et võiks teha lausa konkursi, kes saab teha veel lühema safari, kui meil täna.

Niisiis, kogunesime kell 9.30 (Wrangler, UAZ ja D-90) ning plaan oli teha "väike" loodusvaatlus. Ise olin enne tänast hoole ja hingega putitanud oma iludust Defekat ja HIRMUS tahtmine oli metsa minna.
Sama kindlasti ka teistel... .
Ilm oli ilus, päike paistis ja lumi sillerdas.Asfaldil oli kõik normis, laabus, lausa tore oli mõelda ees olevatele raskustele, mida kindla pilguga ületada. Saabusime metsateele ja mina, kui esimene auto, sain sõita 7 m , kui vajusin läbi jää (oktoobris seal vett polnud ja lume alt ei osanud miskit karta) ( http://pilt.delfi.ee/album/12825/ -siin ka kaks pilti) noh krt... adrenaliin möllas ja laksaki LUKUD ees ja taga sisse ja GAASI.... ... masin liikus ca 1 m ja käis raksakas... salongis vaikus... Veelkord gaasi ja selgus, et 7m läbimiseks kulus üks esimene poolass (loodetavalt).

Teine osa seltskonnast ei taltunud, jätkasid "reisi". UAZ seiskus hiljem (eks mehed ise täpsusta) ja Ennukas sai rehvi veljelt maha. Nemad said sõita veitsa rohkem (100 m).

Siit moraal: kui kaua pole metsas käinud tee sada kükki ja hoia näpud ARB-st eemal... Kahju, et liiga hilja....

Töö kiire ja korralik...poole tunniga safari TEHTUD!

... väga lõbus lugemine. Ikka juhtub.

Omalt poolt võin rääkida loo ilmselt kõige lühemast teekonnast, mis uute mudarehvidega läbitud. Peale vedrustuse uuendamist ning uute lõigatud 35 tolliste rehvide paigaldamist sain sõita 50 meetrit. Oli vaja maja lähedal kraavis vedrustust testida ning kraavist välja ronidest leidis üks tagumine ratas mingi imeõhukese maa sees oleva roostetanud pleki (ilmselt see pealuuga märk elektripostilt, mis aastaid oli mullas roostetanud) ja hetkega oli rehvil küljepeal 15 cm pikkune sisselõige.

Minu arust siis eesti lühima elueaga mudarehv (lõigatud 35"), mis kunagi muda ei näinudki.

Halb päev safariks.. kuulsime, et me polnud ainsad kellel tänane safari väikeste viperustega möödus.
Indreku lagunemise kohast jõudsime isegi rohkem sõita kui 100m ning siis lõppes starter.. kuid vahepeal suutsime ära kaotada tööriistakomplekti. Siit ka küsimus suuremale ringile. Kas kellelgi on metalliotsijat vms, et sügavast poriaugust tööriistad ülesse leida?:roll:

Meil oli see eest edukas garaazipäev, aga unustasin fotoka koju ja pilte pole
Sai alla esimise difri ümber käiv kaitse ja eest varraste kaitse.
Homme siis linnamaastureid tuulutama.

virx2 kirjutas:Halb päev safariks.. kuulsime, et me polnud ainsad kellel tänane safari väikeste viperustega möödus.
Indreku lagunemise kohast jõudsime isegi rohkem sõita kui 100m ning siis lõppes starter.. kuid vahepeal suutsime ära kaotada tööriistakomplekti. Siit ka küsimus suuremale ringile. Kas kellelgi on metalliotsijat vms, et sügavast poriaugust tööriistad ülesse leida?:roll:

Üleeestiline safaripäev paistab täna olevat. Eks varsti hakatakse metsast välja tulema.

MIs metalli otsijat suur magnet ja saad kõikk kätte

niisiis, osalen ka konkursil...

kuna ilm oli ilus ja mul tuttavatel igav, siis tekkis plaan kodu läheduses väike tiir teha. Mõeldud, tehtud... võtsime garaazhist länkari, tuju oli super ja suundusime väikesele üsna lihtsale rajale. Raja alguses on tore kraav, kust on enamik stock varustuses siiani läbi saanud. Lapsemäng ühesõnaga... mis aga ei tohtinud juhtuda, oli roolikarbivõlli purunemine. Kuna sinna olid päris korralikud rööpad sisse sõidetud siis saatuslikuks sai külmunud rööpaserv Üritasime siis autot otseks saada, et tagurpidi tuldud rada teeni jõuda, kuhu Silvar lahkesti oma puksiiriga järgi oli nõus tulema. Rattad saime isegi vintsiga ära fiksitud, küll aga üldse ei tahtnud täiesti libedaks muutunud kraaviserv meid aidata. Nii me seal jebisime, kuni purunes lisaks veel ka parempoolne poolteljeots Nüüd siis tuleb loota, et võll veel terve, kuna väga palju autot ei liigutanud seal enam. Kuna eriti abilisi võtta polnud, siis Jaagu lahkel loal võtsime tema chevy, mis alguses ei tahtnud hästi käia külmunud diisli tõttu. Vintsisime länkari kraavist välja ja Silvar tungis peaaegu edukalt oma tagaveolise pampriga põllule ja saime masina peale. Safari kestis umbes 15min, päästmine ca 5h. Niisiis, väga vale päev offroadiks.

Indrek kirjutas:Siit moraal: kui kaua pole metsas käinud tee sada kükki ja hoia näpud ARB-st eemal... Kahju, et liiga hilja....

Töö kiire ja korralik...poole tunniga safari TEHTUD!

No aga et nädalavahetust mitte päris luhta lasta võid ju homme Landyga ühineda.
Ajad Durango kurjaks ja "linnakate jalutuskäigule".

Täna garaaazipäev läks eriti asjaette, sest nii, kui kaitseid kõhu alla said, helistati ja paluti Männikule raba serva appi. Üks Wrangeler olevat jäätunud rööpas jännis.

Kuna olin juhuslikult linna peal sõidus, siis keerasin otsa sinna poole. Kohele jõudes ja pimedas õiget metsasihi otsa otsides takerdus üks kavalalt lumme peitunud üsna jäme traat silla külge ja keeras end kaks korda ümber silla tala.
Tegi see traat seda nii kavalalt, et enne ei saanudki aru, kui auto järsku sõidu pealt äkkpidurduse tegi.
Krt, mul kingad jalas ja linna riided seljas. Esmane pilt auto oll oli üsna amurettekitav, aga pidurivoolikud olid õnneks terveks jäänud. Pool tiiru sain omade jõudega kätte, kuid puhaste riietega rohekm auto alla ei tahtnud ronida, Pealegi ei õnnestunud kuidagi liikuvat traati fikseerida, et rattaga pealt ära sõita. Helistasin siis abivajajatele kelledest üks kohale tuli ja ühiste jõududega õnnestus autot ja traati sama aegselt liigutades lõpuks see silla tala küljest kätte saada.

Seejärel avastasin metsast ühe mulle tuttava Wrangleri. Tegu masinaga mis osales kunagi võistlustel "Õed Tihedad" nime all ja siiani on varustatud tavaliste UAZ'i rehvidega. (Üsna koomiline vaatepilt).
Selgus, et masinal uus omanik ja "roheline" offroader oli tulnud esimesi sõite tegema.

Mõned minutit vintsi siristamist ja off-road õpetussõnu ning Jeep oli taas vabadusse pääsetud.
Seejärel oli "tarditsiooniline" vestlus teemadel; "kust ma saan, hi-lifti, rehvi, vintsi jne... ning kus saaks harjutada".

Ju ei olnud täna hea tähtede seis. Tartu läks iseensest hästi. Mõnus ja rahulik seal täna. Kuid väiksemaid hädasid mitmete safarite jagu. Piduritoru katki, bensiinipaagi kinnitus katki, sumbutaja kinnitus katki, armatuuris miski tuluke plingib, automaat hoidis lõpus sees ainult neljandat käiku (sellele aitas õnneks restardist).
Mõned veel, aga need külmast ilmast

Haha, nagu näha said abivajajad landy kätte. Sain just jumalaema kirikut Pariisis vahtides kaks kõne järjest. Esimene tuli Rommilt, kes Chevy võttis ja teine tuli abivajajalt männikult soovitasin landyle helistada kuna see mees kas saab ise tulla või on mobiilse märkmiku eest

Tore päev teil seal külmal maal. Siin higista mis jube.

Siin kohal tänab "roheline" Wrangleri juht eelpool mainitud kiire pääste operatsiooni eest Landy't (ja jr'i kes kaugelt maalt infot jagas) ja vaatamata erinevatele probleemidele oli positiivset elamust esimese korra kohta küllaga ja sai õpitud nii mõndagi.

Uue omanikuga "Õed Tihedad" loodetavasti pärast täiendavat poes käiku metsas/võistlustel tagasi.
Nagu targemad on kirjutanud "ja kui sa juba esimesel korral ilma kõrvalise abita metsast välja saad, sa kas ei püüdnud piisavalt või oled kiire taipamisega. "

NU jahh ...

.... tuttav koht tundub olema

Ka meie ÜRITASIME seal laupäeval mehetegusid teha, vaatasime just et "keegi" on seal HIRMSAT moodi rappinud ja veel üsna värskelt. Jalutasime mööda neid jälgi natuke ja arutasime et kust ja kuidas minna

Autodeks siis stock patrol ja vintsiga varustatud Toyota Hilux.

kaevusime ka lume alla, et vaadata kuidas maapind on ja kas annab ka sealt kuskilt kõrvalt ka ringi sõitta, ei andnud. Järgnevalt kimasime teiselepoole trassi serva, ilus sile maapind kõik tundus ILUS.

esimesed 50m jaaaaaa siis istus patrol kinni ja ei aidanud seal ei lukud ega aeglustid
vints sappa ja tirisime ta sealt siis välja, järgnevad 3katset ümber sõitta lõppesid täpselt samamoodi.

Nüüd hakkasime siis täpsemalt maapinda uurima, tuleb välja et vaatamata kõvale külmale on maapind lumeall ikka täiesti sula
peal lumi 10cm, siis ~5cm jääd ja siis tuleb 1 mõttetu plöga, nii kui masin läbi jää vajub on jokk.

Jätsime siis selle trassi sellekskorraks sinnapaikka
ja suundusime angerjale sõjaväe territooriumile niisama patseerima.


Best
Tony

Nii, panen siis enda nutulaulu ka kirja. Tundub, et ma olen piisavalt loll ega õpi esimesest korrast. Nimelt sai Indreku ja teistega käidud treppojal ja seal sain keset kõige magusamat kohta, kus ükski maastur peale Tango sukisuki kõrvalise abita ei liikunud, sidurist jagu saada. Indrek tuli Defenderiga mulle järgi ja võttis mu endale tuulde. Siis me sõitsime ja korda mööda vintsisime - tema ees ja mina talle järgi. Metsaservalt pani sõber mind oma Pajero järele ja vedas koju maja ette. Peale Offroadservice siduriremonti ja suht magusat remondiarvet tikkusin jälle suurte poistega metsa. Esiteks andsid saba sidurimansetid - sidurikorv ja ketas olid uued, aga mansetid vahetamata. Nimelt jooksis masin õlist kuivaks ja sidur enam ei töödanud. Siis tõttas appi Carservice´e Vahur, laenas mulle kellegi käest õli ja sai auto liikuma. Peale väikest puhkust jagunes seltskond kaheks, ühed läksid koju ja teised läksid veel teravusi otsima. Ikka oli mul vaja veel ennast ja masinat üle hinnata. Sai teistele järgi sõites kuuldud nagu miski käiks kuhugi vastu. Tegin kolm peatust ja otsisin põhjust - ei leidnud. 5 minutit veel ja leidsin, nimelt oli tagumise lehtvedru kinnitus ühest mutrist ilma jäänud ja kõveraks läinud, vedru hakanud vastu rehvi käima ja selle läbi lõiganud. Õnneks tulid vahvad seltsilised appi, sidusime vedru pisikese rihmajupiga kinni ja 70 kilomeetrit kojusõitu võis alata. Vedru pidas vastu, aga sidurist jooksid mahlad välja ja linnas tuli käigu vahetuseks mootor välja suretada. Nüüd on masin jälle remondis käinud ja loodaks, et vast järgmine kord metsas ära ei lagune.

Kui tahad, et auto ei laguneks, hoia ta kodus maja ees

madis