4x4.ee

Sain täna Metsiku vahendusel Volkiga Irkutskis kokku, igati tubli mees. Juhatas mind läbi linna töökotta, tagasillas jäi enne õli vahetamata, lukksepp pingutas ka kardaani ja kõike mis ette jäi. Kurb on see, et õli hakkab mujalt ka kui tagasilla simmerlingi vahelt välja ajama, palju ei tule aga peab kogu aeg silma peal hoidma. Kui hullemaks läheb, tuleb vahetama hakata. Ei suutnud täna seda nn. föderaalmaanteed ära kiruda, külavaheteedest saan aru, kui selline trass Idast läände sõidad kohati 10 km/h. Venelased panevad aga lennuga, neil see vist troikasõidu aegadest veres. Homme lähen Olhoni saarele, jätan hiljem Volkiga hüvasti ja siis Ulan-Ude poole, sinna kus asub maailma suurim Lenini pea, üritan pilti teha. Järgmine tuttava tuttav onTsitaas, siis dziiperid, Habarovskis ja Vladivostokis. Volk lubas ka mõned kontaktid anda.

Kes kihutab Vladivastoki poole, kes Euroopa poole
https://www.youtube.com/watch?v=Oy-SO4e ... e=youtu.be

Magasin öö mingis burjaatia külas poolel teel Irkutskist Olhonile(125 km. on pool), magasin autos, hakkas vihma sadama ja minu katus läbi tilkuma, hommikuks olin koos magamiskotiga märg, imelikul kombel külm ei olnud ja une sain täis magada. Praami oodates tutvusin ühe vene perekonnaga, kes vedasid mind oma Land Gruiseriga mööda 80 km. pikkust saart lõpuni ja tagasi. Söötsid-jootsid ja jutustasid saarest. Hommikul võtan suuna Ulan-Ude peale, teel tahan külastada üht budistlikku pühamut, sain oma uutelt tuttavatelt koordinaadid, Volkilt aga kontaktid Ulan-Udes ja Tsitaas. Tõsi see on, mida kaugemale itta, seda mõnusamad need venelased on. Blogis on ka mõned pildid saarest, kuidagi ei õnnestu siia pilte riputada, minu saamatusest muidugi.

5+ mehele arvestades vanust,et sõidab üksi,sellise tehnikaga ja jaksab veel blogis anda põhjaliku ülevaate!

Tere, jällegi peatus, seekord Tshitaas, peaaegu oleksin mööda sõitnud, kuid ees ootamas tükk tühja teed ja nii otsustasin dziiperite juurde sõita, pealegi elab siin minu koka täditütar tõin temale paki. Olin vist päras öist sõitu nii väsinud et ta usutles mind tükk aega kui vana olen, ütlesin et 67, tahad naiseks tulla või. Ei, palju vanem oled, alles Olhonil öeldi et paistan umbes 50.
Igaljuhul leiti töökojas et olin ühe kardaanipoldi kaotanud, sealsamas olid 3 tükki lõdvad, minu hooletus, vaja hakata iga päev auto all käima, mitte km. taga ajama. Pidurid tehti korda, 5 - käiguline kast ajab usinasti õli välja, valati juurde, vahekasti simmerling vahetati ära, esi amordid vahetati ja veel nipet näpet, tehti suur allahindlus. Ööbin siinsamas ligidal hostelis, hommikul sõidan Habarovski poole, 3 päevaga loodan Vladikusse jõuda, kui UAZIK lubab. Imestavad minu julgust, hakkan ka ise imestama.
Arno.

Ma ju seletasin selle auto ettevalmistamise käigus, et pidevalt peab sõidu ajal all roomama ja kõiksugu polte pingutama.

puhvel kirjutas:Ma ju seletasin selle auto ettevalmistamise käigus, et pidevalt peab sõidu ajal all roomama ja kõiksugu polte pingutama.

Sa oled miski päris andekas autoehituse hunt ve? Vaatan, et igat teemat haukad kohe päris soravalt!

uputaja kirjutas:

puhvel kirjutas:Ma ju seletasin selle auto ettevalmistamise käigus, et pidevalt peab sõidu ajal all roomama ja kõiksugu polte pingutama.

Sa oled miski päris andekas autoehituse hunt ve? Vaatan, et igat teemat haukad kohe päris soravalt!

Kindlasti mitte aga UAZ-ikuga olen maadelnud kunagi veits. No ja enamus teemades ikka päris vait olen Rohkem ikka uurin kuda Isad autosid ehitavad.

Tegelikult tean isegi, et vene auto all peab pidevalt roomama, parandan end. Õnneks on siinkandis palju estakaade nii et roomama ei peagi. Eile ehmatas mind korralikult auto tõmblev jõukaotus, filtrid on pumpadel, lisaks enne mootorit, nagu oleks karbussile mingi tüki sisse tõmmanud. Õnneks puhus end läbi ja kannatas poole ööni Habarovskisse ligi 90 sõita. vahetasin täna fitri, midagi muud ei tulnud pähe. Mul on 2 paaki kahe pumbaga mida saan sõidult ümber vahetada, paagi vahetus ei ´mõjunud, nii et siiski vist filter. Magasin kusagil Tõnda teeristi lähedal, siis joonelt Habarovskisse, nii palju polnud üldse plaaniski, kuid hirm on tubli abimees. Ööbisin jälle bensiinijaamas. Tee on kogu aeg üles-alla, kurved, sekka teeremonti, üldiselt aga üle keskmise hea. Kohutav kui palju metsa on põlenud, all kasvamas juba uus võsa ootamas oma järge. Ainult Habarovskile lähenedes läks tee täiesti käest ära. Ülehomme sõidan edasi, andsin täna ühele autoajakirjale interjuu, mis ma ikka oskasin öelda, vana mees ja vana auto, soov sõita aga oli suur. Homme televisioon, ma olen kehv jutumees, vene keel ka tugeva aktsendiga, kuid ajakirjanikud väidavad et kõik on suurepärane. Sõidan nagu vanasti postitõllaga, Irkutskis aidati mid dziiperite poolt, edasi kontaktid Ulan-Udes, Tshitas ja nüüd Habarovskis, ka Vladivostokis on mul üks interneti tuttav. Õli tilgub kõikjalt, see vajab pidevat kontrolli, tigedaks teeb uus 5-käiguline kast, maksis kena kopika, kuid õli kaotab enim. Püüan siiski mitte laisaks muutuda ja õigel ajal juurde valada ja pingutada mida vaja. Käsi pole lihtne kõikjal pesta, nii et kuidagi rokane tunne vahel.
Ülehomme siis Vladikusse, nagu nad nimetavad, luureandmed näiatavad et tee läheb hullemaks. Jaapani mereni jääb umbes 600 km.
Arno.

Loctite ja kindlasti mõni veel pakub kätepuhastuskreemi, mis vett ei vaja

Jõudsin lõpuks pärale, Eesti muuseumis käidud, kingid üle antud, võtsin hotelli kaheks ööks numbri. Need auklikud teed on päris väsitavad olnud, ka masin on parasjagu vintsutada saanud. Homme on hoolduse, mootori õlivahetuse, määrimiste jne. päev. Üks kohalik dziiper võtab asja käsile, nii ma käin käest kätte, vanaks ja laisaks jäänud. Käigukastiga peab otsustama, kas jaotuskast maha võtta ja kõrrvaldama õlilekke või kuidas. Muidu auto koliseb ja müriseb aga liigub, pärast mitmetunnist autosõitu tuleb bensujaamas paluda küsimusi korrata.
Eile õhtul andsid siis esimest korda moskad tunda, õnneks lahkusid pea, läks vist liialt jahedaks.
Kui tervis ja auto lubavad, siis tahaks sisse põigata veel Sovetskaja Gavanisse ja Komsomolskile Amuuril, uuringud teeolude kohta käivad, Midagi põnevat öelda ei olnud, näis mis auto põhjalikum uurimine homme päevavalgele toob.
Arno.

Tegingi täna poole päevase hoolduspäeva, kõigepealt tuli üllatusena, et õlivahetuses ei ole Ziguli õlifiltreid, tuli minna linna peale Jaapani analoogi otsima, leidsime selle peagi. Käigukasti läks ka natukene õli juurde, salnikuid esialgu vahetama ei hakanud. Poldid-mutrid üldiselt kinni, olen mõistuse häält kuulda võtnud ja mutrivõtmeid rohkem pihku võtnud. Jällegi lendas kohale reporter kes küsitles ja laskis fotograafil tunnikese autot pildistada. Üksmeelne arvamus on neil siiski, et olen avantürist. Hoiak on siiralt sõbralik, vähemalt minuga kohtunud sõjaga Eestisse ei tule.
Õhtupoole korraldati mulle põhjalik Vladivostoki tutvustus, pildida on blogis. Homme alustan tagasiteed, kuid otse ma küll ei tule, otsin uusi aukusid, föderaalmaantee omad on suurelt osalt läbi sõidetud. Täna siis viimane öö suures, laias voodis, vann, homme edasi aga juba omas tuttavas elemendis.Arno.

Olen tagasi Habarovskis, ööbin tuttava dziiperi juures, autot kontrollitakse tema töökojas. Käsipiduri poolse kaardani otsapoldid tahavad kogu aeg lahti tulla, nad panid sinna Jaapani poldid liimiga, näis.
Oleksin teinud meeleldi ka väikese üllatuse ja sõitnud Komsomolsk-Amuuril Tõndasse, ka see on BAM, kuid sillad on veel eelmise aasta katastroofist taastamata, raudteesildadele ei lubata ja nii otsustasin üllatuse ära jätta. Talvel saab küll sel marsruudil sõita, kuid mina oma UAZIKUL külmun surnuks. Nii et tuld, kes veel avastamata BAM,il pole käinud. Ise sõidan homme Vaninosse et näha veel ühe raudtee lõppu kuigi sinna on halb tee lõpus ei pidanud olema muud kui paar roostes relsi. Pakuti veel sõitu laeval Hiinasse, viisaga oleks saanud asjad korda, kuid seal ei pidanud olema peale paari Hiina sauna ja Hiina naiste kes selga küürivad , midagi erilist. Kui vene naist küürima ei saa, siis pole vajagi.
Edasi juba Tshita, Irkutsk ja siis hoiaks lõunasse. Koliseb, müriseb ja paganama palav on see UAZIK küll. Eile ehmatas üks politseinik autot pidades ja kuuldes kust pärit olen, nii ära, et unustas paberitele pilku visatagi.
Arno.

Sel ongi politseinikud mõistlikumad. Moskva lähistel oleks leitud 100 põhjust miks sulle trahvi teha ja need oleks imestanud, et sul pole raha käruga kaasas

Kirjutan Vaninost poolunise peaga, sõitsin eile Habarovskist Vaninosse et näha selle raudtee lõppu, mida mõlemast otsast ehitasid sõjavangid, keskelt komsomilid. Habarovskist Vaninosse umbes 600 km., algul asfalt, hiljem autode katsetamise polügon. Maastik aga vapustav, kõrged metsased mäed, looklevad jõed, katkised puusillad. Esimest korda ajas mind taga siis vilkuritega politsei, tahtsime näha mis imelike numbritega Uazik sõidab 120-ga. Asi oli ainult uudishimus, piilusid kapoti all, vaatasid dokumente, kõik oli seaduslik, 120-st oli asi kaugel. Lõpuks tunnistasid ja vabandasid ise ka, et uudishimu oli see mis vilkurid põlema panid. Ööbisin 150 km. enne Vaninot parklas aga ega suurt magada ei saa, tuli ja läks busse ja kõigil mürisesid vahetpidamata mootorid. Habarovskist väljasõiduga jäin hiljaks tänu 5-kõigulise käigukangi fiksaatorori poldile mis tuli pesast välja, nii et kang käis ringiratast, mõistata mis käik kuskil on. Sai süsteem ringi ehitatud, võtan Uljanovskis patendi, vastu nõuan uusi sildu. Siinsed vastuvõtjad on praegu tööl, kui tulevad , lubasid kõike näidata. Nii palju kui nägin, rongid liiguvad, laevad samuti.
Arno.