2014 aastal, kui mul oli võimalus ühes selleteemalises töögrupis osaleda, siis keemikud arvasid toona aära tasumiseks nafta piirhinnaks olema 140 € tünnist. Ehk tänases rahas jäme 175 € tünnist (hommikne Brent oli lahja 72), et rahaliselt hakkaks plastist ja kummist kütuse tootmine end ära tasuma ilma peale maksmata. Ma pole küll viimaste arengutega võib-olla kursis, aga pole kuulda olnud läbimurdest...
See on omaette teema, miks ei võiks riigid, analoogselt roheelektrile, ka rohekütuse tootmisele hoogu juurde lükata, selmet rehvi- ja plastireostuse eest trahve maksta. Isegi Enefit rohepesuprotsessi kannataks rehvi sisse lükata ja nende peatehnoloogi jutu järgi saab mingi protsendi ulatuses ka olmeplasti juurde pudistada ilma, et protsess või lõpptulemus kannataks. Kogused on seal aga meeletud.