4x4.ee

[/quote]Seletad siis ehk lahti, kuhu see soojus betooni sees läheb, kui ta üles ei lähe?[/quote]

Ei viitsi, loe ise. https://et.wikipedia.org/wiki/Soojusjuhtivus

Kjen kirjutas:

erik kirjutas:s ja selles suur hulk läheb raisku/quote]



Aga kui kõik toad on tammeparketi all, põrandasse juhid +30C, väljas on külm - siis pole naabertuba, mille arvel vooluhulka suurendada. Siis kas keerad oma küttevee >+50C peale või paned pumbale pöördeid juurde. St suurendad vooluhulka. Mis kahjuks suurendab elektrienergia kulu.

Sa oled kinni stereotüüpides ja müütides, mille on põhjustanud kehv ehituskvaliteet ja kütte ning torujunne müüvate tüüpide rahaimu oma objektide näitel ja ehitusjumala nimel, ei keerata põrandasse minevat vett 50C kraadini, se rikub puitpõranda jäädavalt! Nende objektide näitel ongi kogu eramu põrand kaetud tamme planguga, sellest kivi all on ainult murdosa. Põrandakütte tsirk pump teeb oma tööd, 200 m2 majal on u. 85W tark pumb, mis vastavalt vajadusele pumpab. 100% koormust saab ta ikka üli harva. 85W on ikka raju kulu küll, kui ta uhaks maksimaalse soorituse piiril ööd päevad ja kuu aega, maksaks see 7 euri. Raju.

Mis ma Sulle nüüd vastama pean?
Mina ei müü torujunne, ei saa ka rohkem palka, kui kallima ehitushinnaga süsteemi välja mõtlen.
Ma olen lihtsalt püüdnud seletada, et maailmas on ka olukordi, kus lahenduseks on kasutada kõrgemat temperatuuriga soojuskandjat. Sest Tellija või Sisekujundaja või tehnoloogiline situatsioon tahab just põrandakütet. Alati ei pea ka sitt ehituskvaliteet mängus olema. Näiteks väga vanad hooned, mida renoveeritakse - näevad uhked välja, on juba sajandeid püsti püsinud, aga sooja nad raisad üldjuhul ju ei pea. Ja muinsuskaitse ei luba Sul Toomkirkut penoga üle lüüa ...
Kõik ehitajad, armas Erik, ei ole iseenda peremehed ja ei saa oma maitse või siseveendumuste järgi objekti valida ja selle kallal südamega töötada, vaid peavad vahel sitast mingi heledamat sorti sepiku looma. Kui sai välja ei tule. Või saia jaoks raha ei ole.
Mina (ega ka enamus mu kolleege) ei ole füüsik, aga ma pean järgima välja töötatud metoodikaid. Ja kui arvutuste tulemusena selgub, et on vaja mingile parameetrile vastav süsteemi kavandada, siis selline süsteem ka projekteeritakse. Ühtlasi oleks mõistlik ka Tellijat/Ehitajat hoiatada, et ta peaks näiteks põrandamaterjalide/konstruktsiooni valikul mingeid kriteeriume järgima, vastasel korral millegi eluiga on lühike.
Ja kui keegi paigaldaja tuleb midagi seletama, et tema kusagil teisiti teinud, näinud, töötab küll jne jutt, siis ma lihtsalt palun tal omal arvutused teha ja tutvumiseks saata ...

Seda ma tahan öelda, et ei saa soovitada kõrget temperatuuri puitpõranda alla. Ei saa ja kõik. Olgu see näide vajalik arvutusteks, või kellegi paika panemiseks. Kui piirdeid ei saa soojustada, tuleb leida mu lisakütte võimalus ja mitte puitu surnuks kõrvetada. Kui piirded peavad sooja, pole jälle mingit vajadust kõrgeks sisendvee temperatuuriks, siis pole ka mingit takistust paigaldamaks pmst, mis iganes põrandakatet.

Väga hea, sellega ma olen loomulikult täiesti nõus. Kuigi mina ei viitsi väga vaielda, kui keegi oma raha rumalasti kulutada tahab.

Aga mis Sa, praktik, sellise garaaži-põrandakatte kohta muidu arvad?
http://builddailys.com/et/pages/1638174
4cm kummi ... Kardab ka kuuma?

Kumm küll sellistes temp vahemikes kuuma ei karda. Muus osas tundub äge kate, iseasi kuidas keevitamisele ja käiamisele kestab... Pole ka mingit kogemust sellise kummist põrandaga.

Nüüd kus on põrandakütte vee temperatuur selgunud saab minna edasi.
Minu põranda ehitus algab vana lammutamisisest. Seal on mõned vanad õhukanalid ka sees seega palju välja lõhkuda ei ole vaja. Mul on olemas uus põran kõrval kuhu tasapinda see uus põrand peab jääma. Kõige raskem asi mis sinna tuppa tuleb on 2,2 T kaaluv treipink. Muud asjad on sellest kergemad. Nüüd ongi uus küsimus: kui hakata ülevalt poolt allapoole minema mis kihid seal olema peaks? Ja kui paksud?
Kummpõrand võib ju ka osaliselt olla kuid ma tuleohutuse kohapealt olen pisut skeptiline.

Tänan kõiki aktiivseid arutelis osalejaid. Kuna ma ei viitsi sama asja mitukorda teha siis saadav info leiab minupoolt kindlasti kasutust. Loodan, et teistel on ka hariv lugemine. Näiteid koos piltidega oma küttesüsteemidest on ka teretulnud.

Edu
Veiko

Veiko kirjutas:Nüüd kus on põrandakütte vee temperatuur selgunud saab minna edasi.Veiko

vabandan, aga mis temperatuuriga küttevee Sa siis eelneva arutelu tulemusena põrandasse lased?

Ma jõudsin järelduseni, et alguses võib temperatuur kõrgem olla ütleme nii kuni 45 kraadi ja pika ajaliselt peaks 30 kraadist piisama.
Veiko

5+

Ehitame nüüd siis põrandat. Betoon c20/25, madala vesitsementteguriga, kiht u. 100 mm, armatuur 5 - 8 mm võrk, 150 mm silmaga. Paksem ehituskile. Penoplast EPS 100, paksust, nii palju ka raha ja tahtmist on, min. 100 mm. Tihendatud pinnas, ( liiv - peenem killustik) kogu lugu. Ruumi perimeetrisse betooni ja seina kokkupuute kohtadesse kompensatsiooni lint. Põrandasse lõigata paar päeva pärast valamist komp vuugid, või leppida mõne praoga mis hiljem tulevad. Betooni peavad paigaldama kogemustega kopterimehed. Tolmu tõkkeks otsida sobivaid aineid ehituspoodidest või Top Floorist. Jälgida, betooni paigaldamisel ja kuivamisel vajalike juhiseid. Ära unusta andmast põrandale kallet, kas uksest välja või trappi. Pole rõvedamat asja, kui kapi või tööpingi alla valguv suvaline vedelik.

Põrandakütte toru läheb võrgu külge?
Veiko

Jah, võrgu külge, sidumistraadi või nipukatega. Toru samm võiks olla sellises ruumis u. 15 cm seinte ja ukse lähedal, muidu u. 20 cm. toru paigaldada nii, et kuum vedelik läbiks külmemad alad ennem. Sul tuleb sinna kaks kontuuri. a´kumbki u 100 jooksvat meetrit.

erik kirjutas:Ehitame nüüd siis põrandat. Betoon c20/25, madala vesitsementteguriga, kiht u. 100 mm, armatuur 5 - 8 mm võrk, 150 mm silmaga. Paksem ehituskile. Penoplast EPS 100, paksust, nii palju ka raha ja tahtmist on, min. 100 mm. Tihendatud pinnas, ( liiv - peenem killustik) kogu lugu. Ruumi perimeetrisse betooni ja seina kokkupuute kohtadesse kompensatsiooni lint. Põrandasse lõigata paar päeva pärast valamist komp vuugid, või leppida mõne praoga mis hiljem tulevad. Betooni peavad paigaldama kogemustega kopterimehed. Tolmu tõkkeks otsida sobivaid aineid ehituspoodidest või Top Floorist. Jälgida, betooni paigaldamisel ja kuivamisel vajalike juhiseid. Ära unusta andmast põrandale kallet, kas uksest välja või trappi. Pole rõvedamat asja, kui kapi või tööpingi alla valguv suvaline vedelik.

C20/25 on sitt Sellega paras aiaposte paigaldada . Põrand tolmab pärast korralikult.Lihtsam on kasutada suurema survetugevusega betooni ( nt.30/37 või 35/45 ) ja lihvimise ajal kanda sisse pinnakõvendi.
Õigesti tehes jääb väga tugev ja tolmuvaba põrand.
100 mm kihiga põrandasse ma mahukahanemisvuuke väga lõigata ei julgeks .Töötav vuuk võiks olla vähemalt 30% ulatuses läbi lõigatud aga lainetava võrgu peal oleva toru leiab kindlasti üles.Piisab ühest kohast.

Praegusel aastaajal suhteliselt keeruline toimivalt pinnasekõvendit korralikkult sisse lihvida (suur oht et laseb kihi lahti). Muuvi poolt pakutud 30/37 on piisavalt hea pori, et saavutaks nende temperatuuride juures normaalse ajaga piisava tugevusastme, et küttesse põrand lasta. Loomulikult ei tohi teha seda, et mõne päeva möödudes keerad sooja kraani lahti ja arvad, et siis kuivab betoon kiiremini.. Tulemuseks on laiali köetud põrand, mis näeb välja kui võrksärk.
Üldiselt on normiks, et mahukahanemis vuugid lõigatakse plaadis läbivalt 30% plaadi enda paksusest. Olen enam, kui kindel, et saad küttetorule pihta ja siis jääb sinu ruumi kütma ainult töörõõm ja pisarad