4x4.ee

Jõudsin järelduseni, et külmas tegutsemine vajab nooremaid mehi ja paksemaid riideid. Seega plaan teha endale soe töötuba kus saaks treida, keevitada ja muid töid teha aasta ringi kuna masinapark on nii suureks läinud, et soojadest kuudest enam ei piisa.
Seega plaan on teha endale 4,5x8,3x2,5 töötuba. Hetkel on veel sealt korralik põrand ja üks sein puudu kuid nendega peaks järgmise suve lõpuks ühele poole saama. Siit tuleb nüüd küsimus suurele ringile. Millega oleks mõistlik seda kütta? Korralik korsten on olemas ja põranda sisse torude panemine poleks ka probleem. Puid on ka kodus piisavalt. Tuba ei peaks koguaeg soe olema kuid võiks saada plussi 4-5 tunniga.
Palun jagage omi toimivaid lahendusi.
Edu
Veiko

Mul juba mitu aastat 2,5 kW õhksoojuspump enim kasutusel. Ruum 65 m2 ja 3,5m kõrge, korraliku soojustusega. Ajab suht ruttu soojaks ja pole enam viitsinud puudega mässata, kuigi ka selline võimalus on olemas.

Selline: http://www.kliimaseade.ee/sygiskampaania-2016/ Suht hästi taimeritega progetav nii et saab öise/odavama elektriga hommikuks soojaks ajada ja siis on päeval juba tarbimine väiksem. Miinuseks on see, et puudeb seadetemperatuuride vahemik 10* kuni 16*.

Üks selline moodne "buržuika" kütab ära 60+ruutmetrise ja pea 5m kõrguse soojustatud garaaži. Talvel kannatab särgiväel olla. Metall korsten ise on samas ruumis, osaliselt kividega kaetud ja annab veel oma osa.
https://www.k-rauta.ee/ehituspood/k%C3% ... an-p5--9kw
ps tegu pole konkreetse isendiga, lihtsalt orientiiriks.

Mistahes puiduküttega seade kütab sellise ruumi max tunniga plussi. Saunakeris, burzuika, katel ,mida iganes.1 kg puitu annab kadusid arvestamata 3 kilovatt-tundi sooja.
Torud tasub betooni sisse valada ka siis, kui neid kohe plaanis kasutada pole.Siis on valmisolek garaazi suurima vaenlase, niiskuse tõrjeks olemas.
Ahju on lihtne vahetada, torusid hiljem paigaldada on...

Põrandaküte on hea asi, sest soojal põrandal selili või pälvili midagi teha on puhas lust, pelegi ei kogune sinna siis nii palju niiskust ja ei õhka betoon külma vastu.
Kui kogu aeg ei küta, siis on põrandaküte väga aegalne ja energiamahukas lahendusruumi soojaks saamiseks. Sellise "vahel kasutan" ruumi jaoks pigem õhksoojuspumomp või küttekolle.

Kuigi soovitus torud põrnadasse valda on igati kiiduväärt, kunagi ei tea mida elu toob.

Räägi kasutajga Kjen, tal palju häid soovitusi..

Põrandaküte garaazis on tore nii kaua kui on vaja midagi põrandale kinnitada(tõstuk vms). Puiduga on hea kütta kui on omal metsast võtta, väga mugav alternatiiv on õhksoojus pump.

Kui asja keeruliseks ei taha ajada, siis Bullerjani tüüpi asi või kui rohkem raha käes, siis õhk-õhk soojuspump on kah kiire. Põrandaküte mõjub hästi ruumis kus palju sisse-välja sebitakse ja niiskust lume jms. sisse kantakse. Samas töllerdad seal soojal põrandal niikuini saabastega ja "ei saa täit mõnu" asjast. Põrandal selili vedeled niikuinii min. osa ajast
Kui peaksidki toruga kütte kasuks otsustama, siis tee kindlasti enne betoneerimist teostusjoonis, et kuhu toru sai - siis pole vaja posttõstuki ankrute puurimisel loteriid läheb piha/ ei lähe pihta tõmmata. Niikuinii on bez võigraša
Ja kui vedelikuga kütte kasuks otsustad, siis ruumides kus temp võib langeda alla -0°C peaks kasutama süsteemis antifriisi.

Põrandakütet soovitangi niiskustõrje lisalahendusena, ajutise kasutusega ruumis peab põhiküte olema kiirema toimega.Loomulikult on vajalik korralik teostusjoonis ja kindlasti antifriis süsteemis.Torustik ei pea olema kogu põrandas, piisab eeldatava sõiduki liikumistee torutamisest.Kui on soov kogu pind torutada, siis võiks nimetatud kontuur olla eraldi lülitatav.
Kui kütteseadmena kasutada katelt, siis põhikütteks vesi-õhk soojusvaheti.Odavaim lahendus selleks on (kasutatud) autoradikas ventilaatoriga, viisakas kest ümber valmistada, siis näeb esteetiline välja kah.Täpselt sama põhimõttega on olemas ka spetsiaalseid soojusvahetusseadmed, kui raha rohkem käes.
Kui kütteseadmeks on bullerjan vms õhukütteseade, siis saab vedeliku jaoks soojust näiteks korstna külge paigaldatavast soojusvahetist.Kas sellest piisab, sõltub väga paljudest komponentidest nagu kütteseadme kasutegur,põranda soojustus, põrandakütte kontuuri pikkus jne.
Samas, toru põrandas leiba ei küsi, kütteseadme saab alati lihtsalt vahetada kui soov põrand soojaks saada.

Posttõstuki jaoks tasub kaaluda kohe põrandast sügavamate (aga ülevalt poolt samal tasapinnal) ja tugevamate vundamendipostide valamist enne põranda tegemist ja põrandaaluse soojustuse panekut. Isegi kui kohe pole plaanis tõstukit paigaldada. Natuke kahtlane tunduks hiljem posttõstukit 5-8cm põrandavalu külge kinnitada, mis omakorda 20cm peno peal.

al kirjutas:Üks selline moodne "buržuika" kütab ära 60+ruutmetrise ja pea 5m kõrguse soojustatud garaaži. Talvel kannatab särgiväel olla. Metall korsten ise on samas ruumis, osaliselt kividega kaetud ja annab veel oma osa.
https://www.k-rauta.ee/ehituspood/k%C3% ... an-p5--9kw
ps tegu pole konkreetse isendiga, lihtsalt orientiiriks.

Sellist plekist kopsikut ei soovita,üsna ruttu plaadid koldes puru ja järelturu väärtus kah olematu.Kui siis juba malmist analoog.Malmist tavaliselt kaminpliitad kus eal saad muumutada miskit või isegi toitu soendada.

ponsik kirjutas:

al kirjutas:...
ps tegu pole konkreetse isendiga, lihtsalt orientiiriks.

Sellist plekist kopsikut ei soovita,üsna ruttu plaadid koldes puru ja järelturu väärtus kah olematu.Kui siis juba malmist analoog.Malmist tavaliselt kaminpliitad kus eal saad muumutada miskit või isegi toitu soendada.

No ei mõelnud tõesti plekist isendit, vaid malmist, kuna kaaraua lehel on otsing suht imelik, siis ei viitsinud pikemalt kaevuda. Samast poest sai mõnesaja rahaga korraliku asja, mis on juba paar aastat sooja andnud, klaasist uks, pliidiplaat jm mugavused.

Veiko kirjutas:Jõudsin järelduseni, et külmas tegutsemine vajab nooremaid mehi ja paksemaid riideid. Seega plaan teha endale soe töötuba kus saaks treida, keevitada ja muid töid teha aasta ringi kuna masinapark on nii suureks läinud, et soojadest kuudest enam ei piisa.
Seega plaan on teha endale 4,5x8,3x2,5 töötuba. Hetkel on veel sealt korralik põrand ja üks sein puudu kuid nendega peaks järgmise suve lõpuks ühele poole saama. Siit tuleb nüüd küsimus suurele ringile. Millega oleks mõistlik seda kütta? Korralik korsten on olemas ja põranda sisse torude panemine poleks ka probleem. Puid on ka kodus piisavalt. Tuba ei peaks koguaeg soe olema kuid võiks saada plussi 4-5 tunniga.
Palun jagage omi toimivaid lahendusi.
Edu
Veiko

Nende mõõtudega ruum on 93m3.
Kiidan samuti nurgas seisvat ja lollikindlat bullerjan tüüpi ahju. Igasugu õhkpumbad töökotta...no ma ei tea . Õhkpump tavaliselt kõrgemal seinal ja teatavasti soe õhk liigub üles..maapind jääb ikkagi jahedaks, milleks laealust soojendada?

Näiteks sinu ruumi mõõtudele: http://www.bullerjan.ee/termofor-batter ... etallik-69 (konkreetsel mudelil saad töökõrvale ka muna ära praetud ja kohvivee keedetud).

Ma oma elukutselt olen nagu toruvärgi-insener, aga üldiselt ei armasta auto-foorumites ehitusvaldkonna teemadel teemal enam sõna võtta, kuna neis on alati hämmastavalt enesekindlaid teadjamehi, kes on oma väidetes raudpolt veendunud ja raiuvad lõpuni, et nende väide on ainuõige. Aga seekord on üsna mõistlikud variandid kõik välja käidud.
2,5m on Eestis hästi levinud tavalise paneelmaja korteri toa kõrgus. Aga isegi minu väheste autoremondi alaste teadmiste juures ma kahtlen, et sellise kõrgusega ruumi autotõstuk üldse plaanitud on ... . Ühtlasi ei ole vast mõtet nagu karta, et kusagil kättesaamatus kõrguses üks pagana soe koht saab olema . Kusjuures bullerjaani tehtud "soojus" on märksa kõrgema temperatuuriga, kui soojapumba oma ja seda jõulisemalt see kihistumine tekiks
Soojuspump on lollikindlaim ja mugavaim lahendus, et hoida aastaringi ruumis lihtsalt plussi. Noh et pintsel konservipurgis jäässe ei läheks.
Nädalavahetuse hobinokitsemise korral aga teha laupäeva hommikul katlale või bullerjaanile kodumetsa puudega tuli alla ja saada loetud tundidega enam-vähem toa temperatuur, on ka mõistlik mõte.
Kas lokaalne õhkkütteseade või põrandaküte - sõltub rahakotist.
Põrandaküte
Sellise suurusega ruumi ca 150jm plasttoru maha kerida pole väga kallis. Aga siis on vaja veel katelt, kahte pumpa, mingi segamis-automaatikat ja suurt mahutit ning ca 4...5m2 garaažist ongi juba kenasti mitte just sihtotstarbeliselt kasutusele võetud. Soovitaks hankida eelmianutud kola kasutatult, saab veerandiga uue hinnast. Ja siis tuleb veel see kõik glükooli täis lasta. Poe hinnaga ka hulka raha. Autoremontijad muidugi saaks seda vedelikku kasutatuna tasuta.
Aga see tünn, ehk siis akumulatsiooni paak, võiks antud olukorras (kui ta asub selles garaažis) olla üldse ilma isolatsioonita - hakkab kiiremini ruumi kütma. Suurusest ja ilmast sõltuvalt peaks kuni hommikuni sooja sisaldama. Aga kui see katlamaja kusagil kõrvalruumis paikneb, siis mina lisaks süsteemile ka mõne radiaatori või puhuri, sest põranda saad alles lõunaks olukorda, et nagu oleks soojem. Radika peal saaks ka käpikuid kuivatada.
Ja ilmselt on vaja ka kas projekti või teoreetiliste teadmistega praktikut, kes selle kõik valmis aitaks mõtelda või lausa teostada.
Bullerjaan
Ostad, paned paika, tehtud. Tuli all - soe. Tuli kustub - ei ole soe.

Kummagi süsteemi toiduvalmistamise võimaluste kohta ma sõna sekka ei ütle, kuna mul bullerjaani kodus ei ole, aga Atmose katlas šašlõkki olen küll prooviks teinud

Ja igaks juhuks mainin, et hoone küttevõimsuse määramise aluseks on jahtuvate välispiirete pindala ja nende soojusjuhtivuslikud omadused. Seinad, lagi, põrand, uksed-aknad - nende pindala ja U-arv. Arvestama peaks ka ruumi ventilatsioonilahendusega.
Põranda pindala või ruumi kubatuur alusel vajaliku võimsuse määramine on selline indikatiivne suurus. Ühessuuruste maakividest vana lauda või 25cm villakihiga kaetud moodsa angaari küttevajadus on enam-vähem kümme korda erinev!

Mu sõber kütab oma 100 + ruutmeetrist, vanasse paehonesse rajatud garaazi bullerjaniga. Lagi ja põrand on soojustatud tänapäevaste normide järgi. Uks klassikaline, 40mm pru vahuga met.profiil tõstuks, seinad u. 70 cm paasi, mille keskmik on põhu ja pasa segu. Ühesõnaga suht soe hoone. Kui igapäevaselt tuld teha, väga ok. Suure sületäiega saab ruumi soojaks ja kestab hommikuni, kui nädalane paus teha, on täielik hundilaut ja kütmiseks kuluv aeg u. päev. Ehk kogemustelt ütleks, et õhksoojuspump võiks olla põhikütteks, mis ruumis mingit plussi sees hoiaks ja õhku kuivataks. Kui nädalavahetusel toimetama hakkad, paar sületäit ahju ja tuba soe. Aga toru võiks põrandasse ikkagi panna. Mine tea, millal hea hinnaga katla ja segamissõlme kätte saab.
Seda kõike siis eeldusel, et põrandad ja laed soojustad korralikult. Tavaliselt kipuvad ka need kahepoolsed vanapärased puitkarkassil garaaziuksed olema ka selline teema, kust enamus sooja pragudest välja läheb ja palju külma ukse vahelt sisse puhub.

.... no ja praegusel aastaajal on seda küll uskumatult raske ette kujutada aga kunagi saabub ka aeg, millal on tööruumis vastikult palav. Sellises olukorras on põrandaküte ja bullerjan ühtemoodi kasutud.
Aga põrandaküttele päikesepaneelid külge kruvida? Vesikütte paneelid juba täitsa taskut mööda ja annavad isegi talvel sooja (väidetavalt).