Taskupiljardit oskab mängida iga mees ja mulle endale on jäänud mulje, et väga palju oskuseid-oskamisi jäävad tegelikult kasutusjuhendi, paigaldusjoonise ja pealehakkamise taha.
Selleks on meil olemas kutseharidus, samas kõik ei jõuagi õppida elektrikuks ämmaemandaks, keevitajaks, siseviimistlejaks. Need tegelased kujunevad ise välja elu jooksul kuni keegi nad omale palgale napsab.
Miskipärast on tänapäeval neid vanakoolimehi vähemaks jäämas. Samas mul naise õemees, va iti-baatja, võttis minu eeskujul kätte ja remontis pesumasina ära.
Tegelikult peaks õige juhendamisega ahvi kah tööle saama panna. Iseasi, palju neid ûlesandeid ta täita suudab.
Selle ahviteema osas on mul üks negatiivne näide olemas oma laiast minevikust. Sattus minu alluvusse kunagi üks pets, kes esimese hooga seletas kuidas kõik teda huvitab ning kui väga motiveeritud tema ikka on. Uuris ja puuris mis mina oma tööûlesannetega teen ning peale mitmekümnendat isalikku seletamist keeras ikka asju pekki. Hiljem seletas ta kuda ta tegelt enne tahtiski töötu olla ja tööd otsis vaid selle pärast, et naine käskis
Ma oma isiklikust seisukohast jällegi näen, kuidas paljud ettevõtted ägavad nende heade töötajate puuduses. Kusagil siin fesaris keegi kires, kuidas nõudepesijat ei leia. Ma oleks tegelt töötajana nõus need nõud ära pesema, õpetama kogu personali sepistama ja leiaks oma oskuspagasist neurolingvistilist programmeerimist ka selgitama hakata kui kokkuleppele jõuda. Samas ei saa paljud vist aru, et kui jutt algab 400 neto juures, siis nende kopikate eest jagubki vaid nööri ja seebi jaoks, sest hambad kukuvad niigi ise välja.
Teisalt ei saa ma jällegi aru, miks paljud kangesti kusagile kõrgele juhiks ja pomoks ronida tahavad. Keegi peab reaalselt tööd ka tegema ju. Areneda on alati hea ja tegelikult ei tohikski terveks eluks ühe koha peale manduma jääma. Miskipärast ei taheta neid oskustöölisi kuigipalju hinnata. Hea oleks ka selle nö lihtsa töö eest mõistlikku palka saada. Liiga palju on neid filosoofia magistreid ja psühholoogia bakasid, kes reaalsest töötegemisest muffigi ei adu.
Siinkohal ei vehiks näppu tegelt vaid tööandjate suunas. Tasub mõelda ka sellele, et sisuliselt üle 40% oma sissetulekust maksame me igasugu sotsiaal-bruto-aktsiisi-käibemaksudeks ära.
Siit annab jutulõngaga kosmoseni minna, niiet nende õhku rippuma jäänud mõtete peale andke jalaga või arendage edasi.
