Külmakahjustused
Moderaatorid: jr, Maasturid, margus4x4ee, boob, Stupiduser, hulkur, kala, ennukas, Daniel, Moderators
- totu
- I live off from the mud
- Postitusi: 2691
- Liitunud: N Sept 06, 2007 8:26 pm
- Asukoht: Kallavere, kui just ära ei ole.
Re: Külmakahjustused
Sõitma hakkamisel soojeneb (paisub) laager esimese asjana, sukk hiljem. Selle ajaga veab saale ringi. Lahenduseks võiks olla deformeeritav distantspuks (analoogselt peaülekannetele) ja veel parem, distantspuks taldrikvedrudega- surub laagrisaaled teineteisest eemale ja laseb mõlemas suunas reguleerida.
PS: Ehk oleks hea laagriliimi asemele või -hulka termopastat lisada?
PS: Ehk oleks hea laagriliimi asemele või -hulka termopastat lisada?
Tehtud, mõeldud.
Re: Külmakahjustused
Ega siin on variante jah.
Kaldun isegi arvama rohkem Helari poolt välja hõigatule.
Võimalik on seegi, et juba kõik eelpool öeldu on viinud selleni.
Esiteks Külmalt laagri peale pingutamine. Kogu Laagri ja muu soojenemisega võib kaduda lõtk sootuks ja siis on võimalik küll saale ringi vedamine.
Külmas laagri Ist ja saale ringitõmbamisel võiks teostada võimaluse korral katse. kus saaks toppida laagri ja rummu jne kuhugi külmikusse ja jälgida mis kui palju kokku ennast veab.
Samas kui võtta nüüd paraleel reduktori taldriku poolse teo laagriga millel on täiesti tavaline, et saale sees ringi kühveldab ja laager ise vaadates on Ok. Temperatuur mängib väga olulist rolli selles naljas.
Ja need mõrad seal varrastes on samuti ilmselt külmast. Kui mul isa veel siberis töötas siis polnud probleem ka Kamza või Uraali esisild pooleks saada, kuna rabeneb lihtsalt seal -50 juures.
Eks seal ilmselt võrrant on ilmselt selline :
Külma mõju istule + nigel määre + külmalt laagri peale keeramine.
liim oleks seal muidugi asja eest, ei kujuta muidugi teepeal vahetust ette.
Kaldun isegi arvama rohkem Helari poolt välja hõigatule.
Võimalik on seegi, et juba kõik eelpool öeldu on viinud selleni.
Esiteks Külmalt laagri peale pingutamine. Kogu Laagri ja muu soojenemisega võib kaduda lõtk sootuks ja siis on võimalik küll saale ringi vedamine.
Külmas laagri Ist ja saale ringitõmbamisel võiks teostada võimaluse korral katse. kus saaks toppida laagri ja rummu jne kuhugi külmikusse ja jälgida mis kui palju kokku ennast veab.
Samas kui võtta nüüd paraleel reduktori taldriku poolse teo laagriga millel on täiesti tavaline, et saale sees ringi kühveldab ja laager ise vaadates on Ok. Temperatuur mängib väga olulist rolli selles naljas.
Ja need mõrad seal varrastes on samuti ilmselt külmast. Kui mul isa veel siberis töötas siis polnud probleem ka Kamza või Uraali esisild pooleks saada, kuna rabeneb lihtsalt seal -50 juures.
Eks seal ilmselt võrrant on ilmselt selline :
Külma mõju istule + nigel määre + külmalt laagri peale keeramine.
liim oleks seal muidugi asja eest, ei kujuta muidugi teepeal vahetust ette.
Mitsubishi Pajero matkamaja
www.uitajad.ee
www.uitajad.ee
Re: Külmakahjustused
Lihtsalt targutuseks. Kõige lihtsam oleks küsida selliseid asju kohtadest, kus inimesed teevad seda asja tööks igapäevaselt. Arctic Trucks tuleb esimesena meelde. Pane paar linki, kus ise käinud ja küsi nõu. Vbl nad natuke targemad. Vbl sul polegi probleemi, vbl see nii käibki ja ongi. Olgem ausad ega looduse vastu ei saa ikka ... viimased 2000 aastat on juba proovitud 
RR Sport
LR Disco II.
Disco III
LR Disco I
RR TDV8
... and counting
LR Disco II.
Disco III
LR Disco I
RR TDV8
... and counting
- Landy
- Typo Master 2.1
- Postitusi: 16351
- Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
- Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
- Kontakt:
Re: Külmakahjustused
Kodumaal võib pöörduda TTÜ spetside poole:
http://www.ttu.ee/keemia-ja-materjalite ... instituut/
Aastaid tagasi aitasid sealsed teadlased TR3 juppide tegemise jaoks sobiliku metalli leida.
http://www.ttu.ee/keemia-ja-materjalite ... instituut/
Aastaid tagasi aitasid sealsed teadlased TR3 juppide tegemise jaoks sobiliku metalli leida.
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Re: Külmakahjustused
See laagrisaalede ringitõmbamine on puhtalt laagrite ülepingutamise viga külmas keskkonnas. Laagritel peabki väike lõtk sees olema. See saale oli sul juba enne esimest laagrite regulli pesas ringi käinud. Korduvate pingutamistega sa ainult süvendasid seda protsessi.
Me oleme kõik võhikud,ainult erinevates valdkondades.
Re: Külmakahjustused
pakuks kah et laager tõmbas külmaga kokku ja paksu määrdega oli siis ka kerge ringi tõmmata
lisaks juurde veel peale pingutatud jõud.
üks video kuidas külm laager kukub ise pesasse
https://www.youtube.com/watch?v=VXx0oXyEq2k
lisaks juurde veel peale pingutatud jõud.
üks video kuidas külm laager kukub ise pesasse
https://www.youtube.com/watch?v=VXx0oXyEq2k
Re: Külmakahjustused
metsik kirjutas: Peale sai keeratud alati päeval, kui päike väljas ja temperatuur oli talutav.
.
Päris mitu vedavat ratast.
5249634
5249634
- metsik
- I live off from the mud
- Postitusi: 2131
- Liitunud: R Aug 31, 2007 11:59 am
- Asukoht: TALLINN kristiine juures
Re: Külmakahjustused
Laagreid kontrollisime ja keerasime peale siis kui olime juba pikalt sõitnud ja õues kannatas seda teha.
Ühesõnaga kl 8 hakkasime liikuma ja kontrollisime u kl 14-15. Siis oli kõige soojem aeg.
Kontrollisime u 1500 km järgi. Kui Zimnikul hüppasime nädal aega aeglustiga siis tihemini.
Päris külmas ei suuda seda keegi kontrollida.
Aga mõtteid kogub siit häid.
Ise panustan valele määrdele.
Kui oleks veel mingi kavalus oleks seda mulle Yakutskis öeldud.
Saan muidugi helistada ja küsida, mis määrded neil seal kasutusel on.
Ühesõnaga kl 8 hakkasime liikuma ja kontrollisime u kl 14-15. Siis oli kõige soojem aeg.
Kontrollisime u 1500 km järgi. Kui Zimnikul hüppasime nädal aega aeglustiga siis tihemini.
Päris külmas ei suuda seda keegi kontrollida.
Aga mõtteid kogub siit häid.
Ise panustan valele määrdele.
Kui oleks veel mingi kavalus oleks seda mulle Yakutskis öeldud.
Saan muidugi helistada ja küsida, mis määrded neil seal kasutusel on.
saaks maakerale tiiru peale. Tel. 5183816
http://www.kregori.ee Teleskooplaaduri teenused
https://www.facebook.com/kregori.ee/?fref=ts
http://www.kregori.ee Teleskooplaaduri teenused
https://www.facebook.com/kregori.ee/?fref=ts
Re: Külmakahjustused
Saan muidugi helistada ja küsida, mis määrded neil seal kasutusel on.
See on väärt mõte, siis läheb pilt selgemaks.
See on väärt mõte, siis läheb pilt selgemaks.
WJ ja XC 70
Re: Külmakahjustused
Selline anomaali veel mis seal külmas kimbutas. -40 lõpetasid amordid töö ja -35 hakkasid jälle tööle.
Kuida kuradi moodi said nad mitte töödata, kui mitte töötamise faasis olid nad käega katsudes leiged.
Kuida kuradi moodi said nad mitte töödata, kui mitte töötamise faasis olid nad käega katsudes leiged.
Päris mitu vedavat ratast.
5249634
5249634
- TiitR
- I live off from the mud
- Postitusi: 5627
- Liitunud: P Mai 18, 2008 8:00 pm
- Asukoht: Tartumaa + Ida-Virumaa
Re: Külmakahjustused
Pakun puusalt, et tegu gaasikatega? Gaas on vägagi temp.-i sõltlik.pilgrems kirjutas:Selline anomaali veel mis seal külmas kimbutas. -40 lõpetasid amordid töö ja -35 hakkasid jälle tööle.
Kuida kuradi moodi said nad mitte töödata, kui mitte töötamise faasis olid nad käega katsudes leiged.
Mitsu Pajero 3.2 Di-D
Re: Külmakahjustused
Laagri saale saab ka meie kliimas ringi elektrimootoril -20 alates.
Käivitades on määre paks ja omab päris suurt takistust.
Nüüd kui võll hakkab pöörlema soojeneb laager suht kiirelt üles kuhugi 0 C kanti ja seega on temperatuurivahe võlliga teie juhul 45-60 C ja see juba võtab laagri vabalt pöörlema võllil ning määre on ikka veel paks, avaldades takistust pöörlemisele ja nii see läheb...
Lisaks ei suuda paks määre jõuda liikuva laagrisaale ja võlli vahele.
Lahendus on laagreid määrida käigukastiõliga, mida on väga raske teostada vedela oleku tõttu ja seega teha hapukoore viskoossusega ollus käigukastiõlist ja määrdest.
Seda praktiseerisid ka enamus autojuhte arktilises kliimas seal töötanud mehe jutu põhjal.
Gaasamordid on sinna kliimasse kindlasti vale valik, kuna kui gaas kaotab surve ja amort oleks kui õlist poolenisti tühi sel juhul.
Puhtalt õliamordil ei tohiks sellist asja tekkida vaid see on kivikõva kui õli paks on lihtsalt.
Kummist osasid leotati naftas seni, kuni ilmnesid tursumise tunnused vanal ajal.
Gaz-66 oli põhiline viga alates 40 C et vedrude kummipatjadest jäi järgi ainult kummipuru ja leotamine päästis ainukesena.
Piduri ja siduriajamisse käis aga piduriõlile juurde 60% piiritust.
Mootoriõlile aga pandi enne seismajätmist juurde 2l bensiini, mis võimaldas mootori muretult käivitada ja aurustus sealt peale mootori soojendamist.
Käivitades on määre paks ja omab päris suurt takistust.
Nüüd kui võll hakkab pöörlema soojeneb laager suht kiirelt üles kuhugi 0 C kanti ja seega on temperatuurivahe võlliga teie juhul 45-60 C ja see juba võtab laagri vabalt pöörlema võllil ning määre on ikka veel paks, avaldades takistust pöörlemisele ja nii see läheb...
Lisaks ei suuda paks määre jõuda liikuva laagrisaale ja võlli vahele.
Lahendus on laagreid määrida käigukastiõliga, mida on väga raske teostada vedela oleku tõttu ja seega teha hapukoore viskoossusega ollus käigukastiõlist ja määrdest.
Seda praktiseerisid ka enamus autojuhte arktilises kliimas seal töötanud mehe jutu põhjal.
Gaasamordid on sinna kliimasse kindlasti vale valik, kuna kui gaas kaotab surve ja amort oleks kui õlist poolenisti tühi sel juhul.
Puhtalt õliamordil ei tohiks sellist asja tekkida vaid see on kivikõva kui õli paks on lihtsalt.
Kummist osasid leotati naftas seni, kuni ilmnesid tursumise tunnused vanal ajal.
Gaz-66 oli põhiline viga alates 40 C et vedrude kummipatjadest jäi järgi ainult kummipuru ja leotamine päästis ainukesena.
Piduri ja siduriajamisse käis aga piduriõlile juurde 60% piiritust.
Mootoriõlile aga pandi enne seismajätmist juurde 2l bensiini, mis võimaldas mootori muretult käivitada ja aurustus sealt peale mootori soojendamist.
Re: Külmakahjustused
Kui suured olid need laagri lôtkud, et neid pidi nii tihti likvideerima ? Ja kui kokku need laagrid siis regulliti ? Suur laagrilôtk pole kunagi nii ohtlik, kui lôtkuta laager.metsik kirjutas:Laagreid kontrollisime ja keerasime peale siis kui olime juba pikalt sõitnud ja õues kannatas seda teha.
Ühesõnaga kl 8 hakkasime liikuma ja kontrollisime u kl 14-15. Siis oli kõige soojem aeg.
Kontrollisime u 1500 km järgi. Kui Zimnikul hüppasime nädal aega aeglustiga siis tihemini.
Päris külmas ei suuda seda keegi kontrollida.
Aga mõtteid kogub siit häid.
Ise panustan valele määrdele.
Kui oleks veel mingi kavalus oleks seda mulle Yakutskis öeldud.
Saan muidugi helistada ja küsida, mis määrded neil seal kasutusel on.
Me oleme kõik võhikud,ainult erinevates valdkondades.
- metsik
- I live off from the mud
- Postitusi: 2131
- Liitunud: R Aug 31, 2007 11:59 am
- Asukoht: TALLINN kristiine juures
Re: Külmakahjustused
Oskad saa nüüd öelda kui suur ta oli. Viimati kui esimest laagrit pingutasin olin ise õnnelik, et katsusin. Laagri lõtk oli ikka päris suur.
Aga siis oli juba soe. See oli Vitimi silla juures ja pakun, et külma võis olla max 10-15c. Pilgrems parandab kui temperatuuriga eksin
Aga siis oli juba soe. See oli Vitimi silla juures ja pakun, et külma võis olla max 10-15c. Pilgrems parandab kui temperatuuriga eksin
saaks maakerale tiiru peale. Tel. 5183816
http://www.kregori.ee Teleskooplaaduri teenused
https://www.facebook.com/kregori.ee/?fref=ts
http://www.kregori.ee Teleskooplaaduri teenused
https://www.facebook.com/kregori.ee/?fref=ts
Re: Külmakahjustused
Tuleb vast kaeda vastavaid määrdeid Kanadast või USAst. Neil põhja aladel samad külmad.
http://www.jetlubecanada.com/pages/Arctic.html
http://www.jetlubecanada.com/pages/Arctic.html