4x4.ee

Tere.Mul selline küsimus,et puulõhkujal õli läheb kuumaks,mootor 7kw ja pump 50ne.See naabri puulõhkuja.Silinder päris suur kahepoolne.Oleks tore nõu teilt kuulda.

Mis me siis sellest postitusest peaks välja lugema? Milles siis probleem on?
Kas õli ei tohi kuumaks minna? No ikka ju läheb kui pidevalt asjad töötavad?
Siinkohal oleks vist ikka vaja natukese rohkem lahti seletada puulõhkuja probleemid. Kas enne ei läinud kuumaks? Kas ei taha enam Silinder liikuda? Praegu ei saa mitte muhvigi aru.

Ja teiseks vist ei ole päris õige foorum sellise asja jaoks aga kui veidi paremini oma küsimuse püstitad saad ka ehk abi!

Pole midagi vale koht kõnelda(ajaviide ja muidu huvitav jutt) .No esiteks algul oli kiirem ja jõudis lõhkuda kuusenotte,aga nüüd ei jõua,ajajb vedelat õli jagaja vahelt välja.Pealegi kas on mõistlik selline võimas vooluallikas ja pump,ehg saaks natsa lahjema mootoriga hakkama,samuti pump ka?Õli läheb liiga kiiresti kuumaks.

Silindri käik ka aeglasem,jõud nõrgem.nad panid jahutamiseks kaks radikat vahele,aga ei aita.

Üldiselt hüdro õli üle 80 kraadi ei tohiks lasta,õli omadused kaovad ära ja tihendid hakkavad järgi andma,pane radikas vahele ja suurenda õli kogust,(miinimum 20l) ja kasuta ikka uut õli
Üldiselt surevad vene pumbad naljaka kiirusega,kui nendega ikka tööd teha metsas

Kunagi tegin ka hüdro puulõhkuja 2,2 kw mootor ja nz10 põka silinder.Õlimahuti oli ca liiter ja läks ka kiiresti kuumaks.eks ta uimane oli,aga jõust puudu polnud.Jagaja ka jamas pidevalt ilmselt sodi sees.

Õli kogus sellise pumba jaoks on liialt väike. Kui mootor teeb 1500 rpm, siis miinimum õli kogus 50nese pumba jaoks oleks 75 liitrit, nii soojeneb õli aeglaselt. Mul on ise tehtud puulõhkuja 4kw ja 1500rpm mootoriga ja 32ne pump, õlimaht on 45 liitrit. Normaalses tempos õli kuumaks ei saa (mina üle 60C ei lase), aga kui mitme inimesega lõhkuda, nii et silinder käib vahetpidamata sisse-välja, siis läheb paari tunniga üle 60C. Asja parandavad midugi veel sellise tootlikuse jaoks vastav jagaja, voolikud, stutsid.
Soovitan panna väksem pump, nsh32 maksab uuena ca 30 euri, sellega kaotad muidugi töö kiiruses.

mudakas kirjutas:P
...
No esiteks algul oli kiirem ja jõudis lõhkuda kuusenotte,aga nüüd ei jõua,ajajb vedelat õli jagaja vahelt välja.
...

Mis jagur, mis õli, mis magistraal (voolikud ja torud peavad olema vähemalt 1/2" sellise pumba jaoks). Ning kasutama peaks vastavat jagurit ka. NŠ50 tarvis kindlasti kohitsemata P-3-75/3, soovitavalt nati või Kirovetsi pealt. Russi /2 võib peeneks jääda (väike vahe on kanalite mõõtudes).

Praegu tundub, et suvalistest asjadest kokkuvisatud süsteem on lihtsalt oma aega ära elamas...

Milline sõlm kõige enne kuumeneb? Kas pump või jagur?

Elektrimootoriga on sihuke nali, et see tarbib energiat sedavõrd, kuivõrd seda vaja on. Loomulikult on 7 kW mootori omatarve tühijooksul veidi kõrgem, kui 3 kW-sel, kuid ega see vahe nüüd nii drastiline ka pole. Samas suudab 7kW mootor kindlasti avada rõhuklapi, kuid 3 kW võib maksimaalse rõhu puhul ka kinni jääda... Väiksema pumbaga muidugi seda muret ei ole.

Hüdraulikareegel nr 1. - kuumaks õieti koostatud toimiv süsteem ei lähe. Kuumust tekitavad pilukaod või drosseldamine.

Mehed, natukene võiks enne suvalistest juppidest süsteemi koostamist natukenegi teooriaga tutvuda. Kui ma loen, et 50 cm3 pump ja eeldatavasti 1500p/min mootor, tähendab et reaalne vooluhulk on 75 l/min, mis on 1/2" torustiku jaoks pidevaks tööks juba liig. 1/2" jaoks oleks pidevaks tööks maksimaalne vooluhulk 60-65 l/min, 75 l/min eeldab juba vähemalt 5/8" torusid/voolikuid.
On olemas lihtne valem: P=pQ/600 (P-võimsus kW, p - surve bar, Q - tootlikkus l/min) Ühenda manomeeter pumba survepoole külge ja vaata näitu tühijooksul, see on süsteemi iseeneslik vastusurve. Normaalselt võiks see jääda alla 5 bar, mis antud süsteemi juures toodaks soojust 5x75/600= 0,62 kW. Pooletolliste voolikutega varustatud (eeldan, et iseehitajad, kes ei viitsi end arvutamisega vaevata, kasutavad tavalist "russi voolikut") ning antud andmetega süsteemi vastusurve võiks minu kogemuste põhjal olla 15-20 bar. See tähendab et mehed ehitasid omale täiesti teadlikult puulõhkuja pähe ca 2 kW võimsusega keedupulga. Õli kuumaksmineku aeg sõltub nüüd vaid õli kogusest ja süsteemi soojuseraldusvõimekusest... lisame veel vene päritolu kulunud ja/või teadmata kvaliteediga pumba, kehvakese või olematu filtri, ämbriga õli valades süsteemi sattunud tolmu- või liivaterad... oeh...
7 kW on süsteemi jaoks ka paras overkill, kui just ei taha ainult jändrikke kände lõhkuda. Täpseid andmeid saan jagada peale süsteemi andmete täpsustamist. Kontaktid on allkirjas.

Eeeee, russi voolik ei ole ju 1/2", vaid 9 mm... 12 mm on nati ja kirovetsi voolikud. Ning vene jaguri kanalid on niikuinii kitsamad, kui russi voolik. Seega on kuumenemine siia sisse ehitatud. Aga et kohe 2 kw, seda poleks uskunudki.

Yks nyanss veel - kui ehitamiseks on kasutatud l2bivoolujagurit ja selle l2bivooluavale on punn ette l88dud, siis on kogu aeg t88surve peal (t88tab kaitseklapp). Traktori peal l2heb massiivses malmkorpuses olev 30+ liitrit 6li sellisel puhul keema tunniga...

Niipalju võin öelda,et nad lõhuvad kuusepuid selle tapamasinaga.

jagaja on ka t-40 või t-82 oma,silinder on ka päris suur.

elekrimootor on auto poolassiga ühendatud pumba külge ja sealt edasi jagajasse jne

v6sa kirjutas:Eeeee, russi voolik ei ole ju 1/2", vaid 9 mm... 12 mm on nati ja kirovetsi voolikud. Ning vene jaguri kanalid on niikuinii kitsamad, kui russi voolik. Seega on kuumenemine siia sisse ehitatud. Aga et kohe 2 kw, seda poleks uskunudki.

Originaalne vanemat sorti vene päritolu russi voolik on päris kindlasti 1/2". 8 koma millegagi mm ehk 3/8" on kaasaegsed lääne vooliku baasil tehtud traktorivoolikud, uuemad russid peaksid ka tehasest sellistega tulema. Enamasti on vanakooli meistrimeestel ikka need kolhoosiaegsed laojäägid ehitamiseks käepärast. Kui aga 3/8 voolikut on kasutatud, siis selle pidev läbilaskevõime jääb kusagile 40-45 l/min kanti, 75 l/min annab sel juhul juba väga korraliku drosselduse...

Ja ega see 2 kW veel midagi väga hullu ole, enamasti on paagid-torud voolikud ju lageda taeva all õhu käes, ning jahutamisvõime kogu kupatusel üsna korralik. Ainult paak peab sel juhul suur olema, 10-20 liitrit läheb küll liig kähku kuumaks.

Ja selliseid aladimensioneeritud soojatootvaid süsteeme on terve ilm täis. Vahe on vaid selles, et asjad ei ole ette nähtud pidevaks töötamiseks ning õigete parameetritega süsteem tuleks oluliselt kallim. Omal ajal oli energia ka oluliselt odavam ning odavam soetamishind kaalus pisut kallima ekspluatatsiooni üles.

Paistab vene russi voolikud olema.Ma uurin palju seal õli on,ehg on vähe tõesti.