4x4.ee

Sattusin lugema üht kuulutust,kus on haagisel elektrilised pidurid.
Kas sellised pidurid vastavad ja euronõuetele?
Kas meil ka selliste piduritega haagiseid ja nende komponente müüakse?
Kas tuleb odavam kui mehhaaniliste piduritega?
Inertspiduritel on see puudus,et tagurdamisel ju pidurid rakenduvad ja selle ellimineerimiseks,vähemalt minu haagisel(saekaatril), tuleb pidurivarras lahti võtta.
Kuulutus.
http://www.woodmizer.com/usedsawmills/d ... spx?id=571

ei vasta
ei müüda
ei tule odavam
usas väga tavaline,mu autol olid ka need pidurite plokid ja viled peal.
suvel pole hullu,jõud taga sis peab minema,aga talvel ajab närvi jah see kui pidurid peale lööb.
Äkki keegi on seda inerts pidurit uurinud,vb saab mingi augu puurida ja poldi läbi panna tagurdamise ajaks

Äkki keegi on seda inerts pidurit uurinud,vb saab mingi augu puurida ja poldi läbi panna tagurdamise ajaks

mina lahendasin nii..

Minu kärul on inertspiduriajam (nagu tavaliselt), aga piduritrumlitel on selline süsteem, et kui ratas hakkab tagurpidi pöörlema, siis laseb klotsid kohe lõdvaks.
Arvan, et sama süsteem võiks olla enamikel piduriga haagistel, sest kuidas muidu saakski tagurdada, kui pidurid ikka korras on?!?

Vaadake oma pidurisüsteemid üle, võibolla see mehhanism on lihtsalt kinni roostetanud vms.

Väga paljude erinevate haagistega sõidan pidevalt,uute ja vanadega,ei usu et pidurid peetis on.
Isegi kui lükkab pidurid maha siis kergelt peale jäävad nad küll,see koht kuhu pidevalt manööverdan siis seal on kerge tõus ja on hästi näha kuidas pidurid rakenduvad.

Ardi.ei näe sinu piltidelt seda inertspiduri kohta?
Paljudel haagistel on jah selline süsteem ,nagu Tarmo kirjeldab,kuid ega see just hää süsteem pole !
Minul on omavalmistatud treiler hüdropiduritega(nagu autol!) ja tagurdamisel panen inertsiosale mehhanilise kronsteini (sama põimõte nagu Helaril) vahele ja mured murtud.Ehita omale ka selline ja probleem lahendatud
Tegelikult on nende inertspidurite rakenduse reguleerimiseks seal silindri sees amortisaator,mis peab igal haagisel rakenduma vastavalt kandejõule ja inertsjõule,st, kui tasakesi hakkad tagurdama,siis amortisaator kokku ei lähe,inertsjõud ei rakendu ja pidurid ka mitte -saad tagurdada. Kui aga kiirusega pidurdad,rakendub suurem inertsjõud,amortisaator vajub kokku ja rakenduvad pidurid. Arvatavalt on see amortikas sul liiga väikese vastujõuga( või koorem suur ) ja vajub kokku liig kähku.Neid amorte on ka eraldi saada ja saab vahetada,kuid .... ei viitsi pikemalt heietada.Ise olen ülalkirjeldatud (Kronstein vahele)variandi pooldaja !
Kirjutasin juba ära,nüüd tuli meelde,et ega ikka odavamates nn.veokonksudes neid amorte ei pruugi olla ka !

Selles lingis on vaid kirjelduses elektrilised pidurid.
Minul on samasugune saekaater aga inertspiduritega.Põhimõtteliselt olen siiamaani saanud hakkama,aga saepuruhunnikust väljatagurdamise asemel olen vahel kasutanud hoopis väljatõmbamist(tagant,köiega).Vaiksel tagurdamisel nad vast nii efektiivselt ei rakendu.Arvan,et tegemist siiski kvaliteetse veopea ja sillaga,sest treilerivariant tõstis saekaatrihinda ca 80 000kr võrra,tõstes saekaatri kogumaksumuse üle 400 000kr.

Tasub vaadata ka vanemate haagissuvilate pidurisüsteemi ehitust. Kui mälu ei peta, oli vähemalt Soliferi haagisel täitsa toimiv inertspiduri lukusti tagurdamiseks tehase poolt valmis tehtud.

Leidsin ajaloost sellise teema. Vabandan juba ette vana asja üles kaevamise pärast, aga uut teemat ei tahaks ka tegema hakata.

Kas seadusandluses on miskit muutunud vahepeal? Vaadates sellist isendit, siis tundub, nagu oleks võimalik ka meie kodumaal elektriliste piduritega haagist pidada.

Asi nimelt selles, et soov oleks enda Mazda kastikale kasti asemele vahel poolhaaget toetada, et saaks T16, T25 või RS09 vedamisega hakkama, samuti on vaja pikka materjali vedada. Poolhaagete juures ei ole inertspidureid täheldanud, aga pidurdada oleks asja ikkagi vaja. Peale eletri ja õhu midagi tarka pähe ei tule ja õhusüsteemi lisamine autole ei tundu eriti mõistlik.

Kas keegi teab, on meil mingeid piiranguid N1 sõidukile poolhaake ühendamiseks. Minu esmasel vaatlusel liiklusseadus ei keela.

Rootsis ja Euroopas tihti näinud sellised kombinatsioone. Kasutatakse eriti linna sisesel kauba veol. Rootslaselt küsisin mis ja miks. Vastus. Saab linnas piiranguta sõita, kaupa ja eriti pikemat ja raskemat kaupa peale panna kui haagisega. Peamine ka see maksude rida. Puudub Veoauto maks ja litsentsi maks ja midagi veel lubadega. Eks seal see C ja ülesse poole lubade tegemine rahaliselt paras kirves ka.

Weber on tootnud/toodab hüdro/pneumo jagajaid. Sarnane on ka Gaz 66, mille pidurid töötavad hüdrauliliselt, kuid on ka kraanid taga, et saaks vedada õhkpiduritega haagist.

Elektripidurid ei ole teadaolevalt lubatud...

Põksiliste veoks pole küll poolhaaget vaja: ka kolmetonnise lubatud kandevõimega haagiseid on olemas. Tõsi, 2,7 kandvad on oluliselt odavamad. Põksiline ise on 1500 kilu.

Tavalise 1,8 kord 4 peale paneb 6meetrise vabalt ära - kui pikka on vaja?

Samas on BE-poolhaage kastika sadulas päris huvitav lahendus ja neid pruukinute kogemusi loeks huviga.

Mul RS09 on nati pealt 1,8t. T16 massi ei tea. Mõlemal on all CK4 rehv, mis RS09 laiuse ajab ca 2.10 peale. Ei tea palju haakeid, millele selline elukas portede vahele mahub ja madel läheb massilt juba ise raskeks ja registripiirid tulevad vastu. Ma ei tea, kas on viga registriandmetes, aga piduriteta haage on mul 4x4 Mazdal 450kg (minu pisikesel kupeemersul 720kg) ja piduritega 2t. Poolhaake kasutamisel toetuks arvestatav osa vedukile ja massiprobleem saaks lahenduse. Lisaks on veel koormatud haagist lihtsam tõmmata, tavahaakega jääb saba kergeks.
Enda põlvkonna kohta ei ole tehnilisi andmeid kuskilt leidnud, kuigi on saand otsida nii Rangeri, kui ka Bravo nimega. Uuematel lubatakse reeglina 4x4 mudelitel ikka üle 2t haakeid, seda vähemalt tootja andmetel.
Kui kellelgi peaks 98a B2500 4x4 kokkusobivat manuali leiduma, siis oleks huvitatud.

Tegelikkuses ju kasutatakse elektrilisi piduriabisid suurtel veokitel ja need on lubatud. Ma pole küll süüvinud nende tööpõhimõttesse, aga paremad haaked suudavad üksikult rattaid pidurdada sõidujoone korrigeerimiseks

reuter kirjutas:Mul RS09 on nati pealt 1,8t. T16 massi ei tea. Mõlemal on all CK4 rehv, mis RS09 laiuse ajab ca 2.10 peale. Ei tea palju haakeid, millele selline elukas portede vahele mahub ja madel läheb massilt juba ise raskeks ja registripiirid tulevad vastu.
...
Tegelikkuses ju kasutatakse elektrilisi piduriabisid suurtel veokitel ja need on lubatud. Ma pole küll süüvinud nende tööpõhimõttesse, aga paremad haaked suudavad üksikult rattaid pidurdada sõidujoone korrigeerimiseks

2,10 mahub kenasti enamuse platehaagiste peale, rehv on ju lai. Portehaagistel tekib probleem üldlaiusega, mis on piiratud 2,5 peale...
T16 on 1520 ja üles, sõltuvalt modifikatsioonist ja komplektsusest.

Vahet ei ole, kuhu haagis toetub. Piduritega on ikka lubatud sama palju. Sadula eeliseks on väiksem rongi üldpikkus, veidi hõlpsam manööverdamine teatud oludes ja parem kaalujaotusega eksimise taluvus. Aga kuniks elektripidurid pole lubatud, lihtsaid lahendusi maanteeliikluse tarbeks ei paista.

Veoauto (ja selle haagise) ABS toimib siiski suruõhupidurite rõhuga mängides. Elektripidurid on siiski midagi muud.

On vahe, kuhu toetub. Poolhaake puhul loetakse haake massiks massi, mis läbi haake veermiku toetub teele, kui haage on toetatud vedukile. Minu jaoks siis +1t kasulikku massi.

Külahull: kust ja mis nime all neid jagaid võiks otsida - leida?

Edit:
Kuna teema ei anna rahu, siis teavitan ka foorumlasi, keda teema peaks puudutama:
e-ope kood 403
riigiteataja kood 440
sõiduki ja haagise tehnonõuded paragraf 43.

Tundub, et vist on ikka elektriline pidurdamine lubatud