Kruvivundamendil varjualune

[vtl]

Pisut teemaväline küll, aga siin targemad mehed koos, äkki oskate nõu anda.

Ehitan 4x3m varjualust, mis ühte külge pidi kinnitub garaazi seina külge, teine külg toetub kahele postile. Algselt oli plaanis postidele kaevata nii 1.2...1.4 m sügavused augud, sinna 60mm tsinktoru, kanalitoru jupist saalung ümber ja betooni täis valada.

Juhtumisi sattusin kruvivundamentide reklaami nägema ja leidsin, et kaeve ja betoonitööde asemel oleks palju lihtsam paar kruvi maa sisse keerata. Tootja väitel seisavad kõik asjad nende kruvide peal, liiklusmärkidest alates ja suvilatega lõpetades.

Kui olin paar U-prussikingaga kruvi KSF U 91x1000mm) "puidust aiapostidele, terassidele, kasvuhoonete karkassidele" koju toonud ja maasse keeranud, hakkasid vaevama kahtlused. Maa sisse jäävat osa on ainult ca 80cm. Äkki kuram kergitab talvel üles. Kruvitootja veeb ütleb samuti, et külmakerkeohtliku pinnase korral tuleb kruvi keerata külmumispiirist allapoole. Kohalik edasimüüja ei tea sellest muidugi mitte midagi. Paraku on Eestis külmumispiir erinevatel andmetel 1.2...2m. Kelle jaoks siis üldse neid 60...80cm kruve toodetakse - kas tegu on meie kliima jaoks ebasobiva tootega või käitub kruvi siiski teistmoodi, kui lihtsalt maasse kaevatud/betoneeritud post?
Mingid tee-ehitusega seonduvad allikad väidavad jällegi, et külmakerkes mängivad peamist rolli ainult pinnase ülemised kihid ning arvestades, et kruvi vindiosa on ainult posti alumises osas, peaks see just sügavamasse kihti fikseeruma.

Teeme asja veel keerulisemaks - kruvivundamendi post on metallist, juhib hästi soojust ja ulatub maapinnale. Kas metallposti korral ei juhtu mitte see, et maapind posti ümber külmub täies pikkuses läbi?

Muidugi võiks käega lüüa (aia- ja väravaposte ei kaeva keegi ju 2m sügavusele) ja küsida, et kui ka pisut kergitab, mis ikka teeb. Mul on plaanis majaseina ja posti vahele makrolonist sein tuulevarjuks teha. Kui nüüd post külmaga kerkib ja majasein jääb paigale, siis keeratakse selle seina ristkülik rööpkülikuks ja ilmselt rebeneb esimese asjana makrolon kruvide kohalt.
Ilmselt annaks makroloni kinnitused teha ka ujuvad, panna see mingite soonte sisse jooksma vms., aga see kõik on lisatöö ja aretamine, mille tulemust pärast esimest kergitamist ei või ette teada.

[insener007]

Kui jutt varjualusest, siis pole asjadel ehk suurt vahet.

Mina teeks Sinu asemel hoopis nii, nagu paremates peredes aiaposte paigaldatakse : võtad ca 20 cm läbimõõduga plekist (ventilatsiooni)torud, kaevad nende jaoks (1,2m ?!) sügavused augud, paned need torud sinna püsti sisse ja lödistad need siis betooni täis. Kõige lihtsam, vähem vaeva ja jääb kindlasti kõva küll.

Nende kruvivaiadega kogemus puudub, aga vaeva muidugi veel vähem. Ja kui nendega miskit läheb pole kaotus ehk ka väga suur.

[vtl]

Mina teeks Sinu asemel hoopis nii, nagu paremates peredes aiaposte paigaldatakse : võtad ca 20 cm läbimõõduga plekist (ventilatsiooni)torud, kaevad nende jaoks (1,2m ?!) sügavused augud, paned need torud sinna püsti sisse ja lödistad need siis betooni täis.

Nu alguses oligi nii plaanis.
1.2m sügavuse aegu kaevamiseks tuleb paras kraater. Mul on seal ümberringi betoonplaatidest sillutis, mis tuleb üsna laialt üles võtta ning maapind pärast hoolikalt kinni trampida. Töömahust kaevamisel ja betooni segamisel ei räägigi.
Põhimõtteliselt ei oleks küsimus ka kruvivaiasid sügavamale saada. Ainult et 1.2...1.6 meetrised vaiad on teisest hinnaklassist (3...4 x kallimad) ja posti/prussi kinnitus flantsile tuleb ka teistmoodi teha.
Küsimus oligi selles, kas ja kuidas 80cm sügavune kruvi kerkida võiks.

Nende kruvivaiadega kogemus puudub, aga vaeva muidugi veel vähem. Ja kui nendega miskit läheb pole kaotus ehk ka väga suur.

Kruvivaial on muide see eelis, et kui ma tahan hiljem sinna varjualuse asemele midagi muud teha (nt. lillepeenart), siis keerad lihtsalt kruvi välja ja korras. Betooniga 1.2m sügavusele maha valatud posti välja juurimine on üsna ebameeldiv töö.

[insener007]

Iseenesest on olemas ka sellised puuri hingeeluga vidinased, mis aitaks vajaliku diameetriga augu puurida, aga ilmselt oleks antud olukorras sellise vaiade konstruiga. Muuseas, sellise ideega ehitatakse ka päris maju isegi üsna soisele alale. Vaata www.vaivundament.ee

[orejaP]

Miks nii keeruliselt?
Minge renti, võtke sealt puur, millega auke maa sisse tehakse. Rendimakse mingi 400.-. Puuri võtate 125mm või 150mm. Lasete lörts maa sisse augu (2 meest vaja) ja kui arvate, et lühike, siis renditakse ka vahejupp, et sügavam auk saaks. Ise olen praktiseerinud 80 - 90 cm sügavust auku.

Kui augud maas, siis betoon sisse ja mingit toru pole vaja. Kui maapind ebatasane, siis paned vent. toru jupi, ja loodi nii, et postid ühekõrgused.
Pärast võid ankurpolte või mida iganes sinna sisse puurida/ajada.

Easy ja odav.
Kuurid, aiad ja terrassid peavad vastu.

[rt23]

See maapuur pole ka ise suurem kunst valmis teha. Neid auke küllalt maase omatehtud puuriga aetud.
Me oleme postina kasutanud 160mm veetoru.

[rommi]

Ma ise küll pole ehitusspetsialist aga sain oma õrnemalt poolelt vastuse, kes äsja ttü-s vundamendi eksmi tegi

Maa sisse jäävat osa on ainult ca 80cm. Äkki kuram kergitab talvel üles. Kruvitootja veeb ütleb samuti, et külmakerkeohtliku pinnase korral tuleb kruvi keerata külmumispiirist allapoole.
Kohalik edasimüüja ei tea sellest muidugi mitte midagi. Paraku on Eestis külmumispiir erinevatel andmetel 1.2...2m. Kelle jaoks siis üldse neid 60...80cm kruve toodetakse - kas tegu on meie kliima jaoks ebasobiva tootega või käitub kruvi siiski teistmoodi, kui lihtsalt maasse kaevatud/betoneeritud post?

Ilmselt kergitab. Kruvivundamendil on kandev osa keeremeosa. Kui keermeosas maapind kerkib, siis tõenäoliselt koos kruviga. Tallinnas on külmumispiir 1.2m. Betoon, mis on külmumispiirist allpool pm nagu toetab alumise otsaga mittekülmuvale pinnasele, ja posti küljel olev maapind ei mõjuta. Kui keerme osa jääb külmuvasse pinnasesse, siis hakkab sealt kergitama. Ehk siis korrektne kruvivundament peaks sul olema hoopiski 1.2m + keermeosa.

Mingid tee-ehitusega seonduvad allikad väidavad jällegi, et külmakerkes mängivad peamist rolli ainult pinnase ülemised kihid ning arvestades, et kruvi vindiosa on ainult posti alumises osas, peaks see just sügavamasse kihti fikseeruma.

See oleneb tegelikult suuresti pinnasest ja talvest ka. Üldiselt ei saa väga arvestada sellega. Igal juhul see 80cm jääb suures osas üsna pinnase lähedale. Ja üldse on sul mõistlik arvestada väikese liikumisega igal juhul, sest maja ja varjualuse vajumid on ilmselt erinevad.

Teeme asja veel keerulisemaks - kruvivundamendi post on metallist, juhib hästi soojust ja ulatub maapinnale. Kas metallposti korral ei juhtu mitte see, et maapind posti ümber külmub täies pikkuses läbi?

See külmunud pind mis sinna ümber isegi võiks tekkida on nii tühine et posti veel tõstma ei hakka.

[vtl]

Betoon, mis on külmumispiirist allpool pm nagu toetab alumise otsaga mittekülmuvale pinnasele, ja posti küljel olev maapind ei mõjuta.

Lihtsalt alumise otsaga mittekülmuvale pinnasele toetumine ei aita, kui posti küljel olev maapind külmaga kleepub ümber posti ja selle üles tõstab. Ühed soovitasid selle kleepumise vältimiseks vundamendi ümber kildu või kruusa puistata, teised rääkisid, et aitab, kui ümber posti keerata seda mummulist plastikut, mida vundmamendi väliskülgedele pannakse.

Mingid tee-ehitusega seonduvad allikad väidavad jällegi, et külmakerkes mängivad peamist rolli ainult pinnase ülemised kihid...

Vennad ehituse foorumis üks tegelane kirjutas, et temal tõstis see talv 1...1.2 m sügavusele betoneeritud terassi postid 10cm üles ja enam tagasi ei läinudki.
"Toimuski see pinnase liimumine, mida eelpool mainiti. Alla tuli pinnas ise asemele ja see ei lasknud enam postil tagasi minna...
[...]
...mul on vesine pinnas , maa külmab koorikuna kõige pealt. Terrassi postid on paar meetrit tiigist. Ma lolli peaga puurisin lihtsalt augud ja täitsin seguga. Toru panin vaid nö. saalungiks maapealsesse ossa. Ja siis sellest kraest vist tõstiski. Sügavus on mingi 1-1.2m, aga nagu ütlesin, maapind siin allapoole 20cm. ei külmugi..."


Eelmise jutu kommentaariks veel: tähelepanuväärne on see, et viimasel talvel oli maapind väga madalalt külmunud, hoolimata jaanuaris-veebruaris olnud krõbedatest ilmadest. Ilmselt töötas paks lumekoorik korraliku soojustusena.

[Ax]

See talv kergitas mul poste nii mis mühiseb.
Mul on kuuri ja terrasside postid 1,4 meetri peal. Vanad keraamilised kanalka torud ja kõige all on 300 fibo plokk. Sai ka ilusasti liiva padi alla tehtud.
Ikkagi võta rendist maapuur, puuri 200 auk maasse, nii umbes 1,4m peale ja betooni täis. Peaks olema lihtsaim moodus.

See muidugi minu arvamus.

[vtl]

See talv kergitas mul poste nii mis mühiseb.
Mul on kuuri ja terrasside postid 1,4 meetri peal. Vanad keraamilised kanalka torud ja kõige all on 300 fibo plokk. Sai ka ilusasti liiva padi alla tehtud.
Ikkagi võta rendist maapuur, puuri 200 auk maasse, nii umbes 1,4m peale ja betooni täis. Peaks olema lihtsaim moodus.

See muidugi minu arvamus.

Oot-oot, sõbrad, ma ei saa nüüd hästi aru.
Teil on torud 1.4 meetri peal, korralikult tehtud, liivapadi all, fibo plokk toetamas ja IKKA kergitas nii mis mühiseb. Ja nüüd soovitate minul samamoodi teha, et siis saab HEA

Tsiteerides üht mobiilioperaatorit - milleks rohkem maksta, kui tulemus on sama. Oma kruvid saan vähemalt kevadel sügavamale tagasi keerata, kui kergitama peaks, aga kui see betoonikärakas kerkib, siis sinna ta ilmselt ka jääb.

Kusjuures endiselt jääb kummitama küsimus - miks just SEE talv kergitas, kui SEE talv EI külmunud pinnas väga sügavalt läbi. Seda kinnitavad nii põllumehed, erinevad meteoroloogilised mõõtmised, kui enda ja naabrimehe tähelepanekud.

[Kjen]

See talv külmus pinnas eriti hästi teede ja platside all, mida lumevabana hoiti. Mul ehitajana oli vähemalt 3-l objektil jama, et kanalitoru sügavusel ca 1m lihtsalt külmus kinni. Kas tee alla jäävas osas või vundamendi alt läbitulekukohas.
Tallinn Vesi muutis isegi oma tehnilisi nõudeid selle aasta varakevadel, kuna palju probleeme oli. Varasemal juhul loeti piisavaks 0,7m sügavusel paiknevat toru, uute nõuete kohaselt peaks tänavaalune toru olema 1,4m sügavusel.
Haljastatud piirkonnas meetrise lumevaiba all üldjuhul probleeme ei olnud.

[margus61]

... Mul on seal ümberringi betoonplaatidest sillutis ... Kruvivaial on muide see eelis, et kui ma tahan hiljem sinna varjualuse asemele midagi muud teha (nt. lillepeenart), siis keerad lihtsalt kruvi välja ja korras. Betooniga 1.2m sügavusele maha valatud posti välja juurimine on üsna ebameeldiv töö.

Ma teeksin antud olukorras vist nii, et jätaksin postidele vundamendi tegemata. Paneksin mingi 10x10 puidust müürilati sillutise peale ja selle peale reguleeritava pikkusega postid. Varikatus on nii kerge asi, et tee kui hästi tahad, ikka külmub pinnas ümber posti vundamendi kokku ja tõstab üles. Kui just puhas liiv pole. Mis seal loodusega ikka sõdida. Varikatuse ja hoone liitumiskoht peaks olema sarnase konstruiga, et annab veidi mängima ilma et miskit ära lõhuks. Vajadusel talvel ja kevadel reguleerid veidi postide pikkusi ja ongi korras.

[rommi]

Võibolla jabur mõte, aga kas katusekinnitusi mingite liikuvate poltliidestega ei annaks teha. Maapinna kerkides katuse kalle lihtsalt muutub veidi? Kruvid jääksid ka alles.

[vtl]

Võibolla jabur mõte, aga kas katusekinnitusi mingite liikuvate poltliidestega ei annaks teha. Maapinna kerkides katuse kalle lihtsalt muutub veidi? Kruvid jääksid ka alles.

Tulebki ilmselt teha arvestusega, et annab liikuma. Külgsein tuleb eraldi raami sisse ja raam siis liuglevalt postide ja majaseina vahele.

[insener007]

Sel juhul võta šnitti palkmajade verandadest. Seal ka maja vajumist arvestades püstpostid tehtud reguleeritavad. Vahet pole, kas alt või ülevalt poolt.