4x4.ee

Kui suurt külgkalde ja tõusu nurka kannatavad teie masinad enne kriitilist piiri[ümberminekut].Kindlasti on paljudel masinatel mõõdikud peal mis näidavad mingeid kraade palju masin kreenis on.Kas on keegi reaalselt katsetanud nende näidikute tõele vastavust.Oleks huvitav teada erinevate auto markide kohta.

Jarel kirjutas:Kui suurt külgkalde ja tõusu nurka kannatavad teie masinad enne kriitilist piiri[ümberminekut].Kindlasti on paljudel masinatel mõõdikud peal mis näidavad mingeid kraade palju masin kreenis on.Kas on keegi reaalselt katsetanud nende näidikute tõele vastavust.Oleks huvitav teada erinevate auto markide kohta.

Tegelikult küsiks mina, et kumb tuleb kriitilise piiri ületamisel enne, kas ümber minek, või läbilibisemine ? Kui ratas just kivi taga kinni ei ole, siis eeldan, et enne peaks hakkama libisema.

Jarel kirjutas:Kui suurt külgkalde ja tõusu nurka kannatavad teie masinad enne kriitilist piiri[ümberminekut].Kindlasti on paljudel masinatel mõõdikud peal mis näidavad mingeid kraade palju masin kreenis on.Kas on keegi reaalselt katsetanud nende näidikute tõele vastavust.Oleks huvitav teada erinevate auto markide kohta.

Tavaliselt hakkab ennem tihend kartma.
Mis näidikusse puutub,siis eelmises masinas oli,suht mõtetu asi.

yanekk kirjutas:

Jarel kirjutas:Kui suurt külgkalde ja tõusu nurka kannatavad teie masinad enne kriitilist piiri[ümberminekut].

Tavaliselt hakkab ennem tihend kartma.
Mis näidikusse puutub,siis eelmises masinas oli,suht mõtetu asi.

ei tea midagi tihendit, mul trakats tegi eelmine aasta tiiru üle katuse ära ja maandus uuesti ratastele. Kuna panin tõmbamise ajaks tütre traktorirooli, siis nüüd väidab ta pidevalt, et ma ignoreerivat nendel kallakutel loodusseadusi

Traktoril raskuskese tunduvalt kõrgemal kui autol.
Vaikselt hiilides jah enamus tihenditel ennem alarmkellad lööma hakkavad kui masin üle kuudi, kui aga väike hoog ja suts adrenaliini juba mängus on siis.... Eks paljud kes mõne hooaja võistelnud või pealtvaadanud teavad kaasa rääkida...

See sõltub nii paljudest teguritest ka samasuguse auto korral + dünaamilised mõjud et ega kõhutundest paremat mõõdikut vast ei ole. Tavalise inimese korral tihendina, hakkab vast jah enne hirm. Peale mingit aega offroadimist aga tekib jällegi tunne et see asi ei lähegi ümber ja siis tavaliselt "katuseid" tehaksegi. Eks see nurk sinna 30 ja 45kraadi vahele jääb, tänavaautol, pikisuunas ehk veidi suuremgi. Ja libisemisele väga ei loodaks.

Sellel pildil näiteks on vasakud rattad sügavas rööpas ja auto külg toetab vastu rööpa serva, mis hoidis seda ka hea tahtmise juures külili vajumast.
http://pilt.delfi.ee/show_original/4277109/
Ma ei tea kuidas teistel, aga minul hakkab roolis olles alarm peas vasakule (ehk, siis juhi poole) kreenis olles tööle varem kui parema kalde puhul. (mitte, et ta nüüd just ka väga vara hakkaks )
Mõõdikute suhtes olen ka väga skeptiline.
Vaevalt, et ka need mehed mõõdikuid jälgivad :
http://www.youtube.com/watch?v=XVnwD2-50C8

Neuser kirjutas: Vaevalt, et ka need mehed mõõdikuid jälgivad :
http://www.youtube.com/watch?v=XVnwD2-50C8

Jälgivad ja veel kuidas,aga nafta hinna kõikumise mõõdikut maailmas .

Sellest oleneb mitu masinat saab täna ära lõhkuda.
Vähemalt selline mulje on neist tegelastest jäänud.

Nende kalde näitajate kohta kabiinis ütles üks offroad verteran kuldsed sõnad: "Kui sul on aega neid vahida, siis pole pabistamiseks pühjust ja ega nad midagi eriti näita ka, aga kui nad midagi olulist näitama hakkavad, siis juba pabistad ja pole neid enam aega vahtida."

Kriitilise pikikalde puhul võib enne "katus" kätte tulla, kui alarm täiel häälel karjuma hakkab. Külgkalde puhul on mul mitugi korda jänes püksis olnud ja ühel korral päästis kaardilugeja poolne väljast uksest rebimine ümberminekust.
http://www.lahe.net/landy/niva/galerii/ ... mage24.htm

On olemas tehaseandmed näiteks Defekal on külkalle 30 kraadi. Kuid paljud metsaautod siin on tõstetud ja suuremate rehvidega, seega tehase andmed enam ei kehti. Seega ainus on enda persetunne ja kogemused. Rato ütles kunagi tõusunurga kohta, et kui klaasipesuvedelikku hakkab pihustitest välja voolama, siis on asi kriitiliseks minemas. Olen ise oma ümberminekunurka kogenud, aga kui sa küsid millise nurga all see oli siis jään vastuse võlgu. Isegi kui oleks kaldeandur olnud, oleks see viimane asi millele antud hetkel mõelnud oleks.

Samas vaikselt kusagil safaril kulgedes oleks hea teada millisest piirist üle ei tasuks minna.

Urmas

P.S. Miks see teema modifikatsioonides on? Rohkem ilukirjanduslik ju.

natuke veel külgkaldest,see on ainult kõhutunnetus http://www.youtube.com/watch?v=Oaff1dfg ... r_embedded

Meil sündis Inseneeriga bisnessplan. 600 raha eest mõõdame teie kaldenurga ära. Siis saate siia kõvatama tulla kellel suurem.

Urmas
5038572

Olen neid naidikuid vaadanud jah ja proovinud viltu ajada LJ73. Ykskord libisesin k6igi 4 ratta lohisedes vihmauurdesse, millest yritasin mooda hiilida. Enne libisemist naitas 20, kui uurdes olin juhipoolsete ratastega l6puks, sitt pyksis poolenisti,naitas 25. Aasta hiljem Samale kyljele kaldu, perve mooda s6ites hakkas juhipoolsest aknapesuaugust vett valja pritsima kuskil 30 juures..kole jube oli aga ei libisenud ega ratast veel ei kergitanud. parem kylg allapoole olen ka kunagi 30 ga tasakesi kulgenud. (OT) Kui on hea libe ja kallak kus palju ruumi siis on tore mu arust talda anda ja kylg ees s6ita, kui see kallak vaga pikk pole(arvestan oma v6rrimootoriga jah). alla ja ylesmage on nurgad lausa hullud. kui on sile minek siis vist 40-45 pole probleemiks ka hooga s6ites..sultsi s6idu rada meenutades tagapingilt.. aga jah, kui sa kannatad vahtida neid naidikuid siis tehas paneb ikka numbrid varuga et loll kylili ei ajaks. siin jah pole reeglit. rehvist, pinnasest,paigutatud lastist ja juhi tagumikust on on need nurgad ikka tulenevad. Kosovos libistasid yhed tuttavad vihma ja lumeperioodil kabrio g-mersuga teid mooda kus vahepeal oli yks tagaratas maast lahti ka siis kui 2 meest seal maast lahti ratta kohal auto nurgas istusid spetsiaalselt.. v6i s6itsid maest yles kuivaga niiet 1 roolis ja 2-3 meest esistange peal. raskuskese ikka maarab.

Eesti võistluste ajaloo suurim saavutatud tõusunurk oli umbes-täpselt 90 kraadi.
Ega rohkemat ei kannata tõesti ilma katust mõlkimata


http://volga.lahe.net/gallery/view_phot ... d=imgp1035

Kunaski üits Pajero püsis igatahes sellise kalde juures täiesti edukalt ja iseseisvalt püsti