4x4.ee

Kes kütteväärtuse, tiheduse ja muu terminoloogiaga sina peal, saab ammendava informatsiooni siit: http://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikatea ... ._Puit.pdf

Liiga pikk jutt, et siia ümber kopida.

ain28 kirjutas: Kui ahi, pliit või korsten pigitub, siis soovitan koldes ära kütta paar sületäit haavapuud. Ütleb ju vanasõnagi, et haavapuu on korstna luud. Kuivab küll sinder kaua

Haab peab enne koldesse panekut olema vähemalt kaks aastat kuivanud alles siis on haaval pigi eemaldav toime.Odavam on pigitumise põhjus likvideerida kui tagajärgi.Sagedane pigi tekke põhjus on korstnas olev nõrk tõmme.Korralik tõmme korstnasse ja vähene pigi kaob iseenesest.

FlammablE kirjutas:1kg puu kütteväärtus on siiski liigiti erinev okaspuudes sisalduva vaigu ja kasel koore tõttu. 1 ruumi kuuse kütteväärtus on siiski väiksem kui näiteks 1 ruum leppa, rääkimata kasest. Kuuse suureks plussiks on, et tavaliselt läheb kütteks metsakuiv üraskite poolt puretud kraam, mis kõlbab kohe ahju ajada. Kase eeliseks on, et halgudelt rebitud tohuga on hea tuld alustada. Kõige parem kamina ja ahjupuu on minu arust siiski saar. Oma metsast natuke satub sekka. Põleb kaua ja puhta ühtlase leegiga ning annab hästi sooja.

Just.Vaik tõstab okaspuude kütteväärtust.Näiteks jämedate(käsivarre jämeduste) kuuseokste kütteväärus on tublisti suurem kui tüvepuidul.Kase koor on aga kolmandiku võrra suurema kütteväärtusega kui kasepuul endal,see tõstab eelpoolmainitud puuliikide kg kütteväärtust.
Aga muidu on jah puidu kütteväärtus kilogrammi kohta enamvähem sarnane.
Küll on aga igale küttekoldele sobilik vaid oma puuliik,sest näiteks okaspuul on oluliselt pikem leek kui kõvadel lehtpuudel,seega mõne küttekolde puhul pika leegiga puid küttes,läheb osa soojusest korstnasse.
Samas küttes pika kütteleegiga küttekolletes kõva lehtpuud(kaske,saart,tamme) võib juhtuda,et küttekolle sulab üles.
Küttepuude masstootmine ei ole siiski mõistlik puulõhkujaga,vaid siiski halumasinaga.Ja kes seda osta ei jõua,võib seda näiteks minult rentida.
http://foorum.rodnas.ee/viewtopic.php?f ... 1356a755f4
Halumasinaga jõudlus on 2-3 korda suurem kui mootorsae/kreissaega saagides ja kirvega/puulõhkujaga lõhkudes.Sest halumasinaga toimub vaid saagimine,lõhub masin,kuid mis oluline,pakkude ja halgude edasiloopimine,mis võtab ka palju aega jääb halumasina puhul ära.

ardi kirjutas:...Küttepuude masstootmine ei ole siiski mõistlik puulõhkujaga,vaid siiski halumasinaga....

olin varem kah sellest halumasinast väga hääl arvamusel, aga ... see kevade tegemine jahimaja juures küttepuid, suurtaluniku poeg tuli traktori taga halumasinaga (kah kreissaega), ühendas elektri peale ja hakkas pihta, kord on nott liiga jäme ja ei mahu sisse, kord liiga peenike ja läheb lõhkujal kiilu(de)st mööda ning kiilub kinni, kord võtab eriti jändrik nott hüdro ägisema ja jääb kinni ... 4-5 mehega juures asjatades ja aega=raha mitte lugedes saime lõpuks puud tehtud, tõsi kõige jändrikumad said ikka musklirammul põhineva Fiskarsi lõhkujaga ära lõhutud.

http://www.youtube.com/watch?v=6EOO6W5R1O8

honkomees kirjutas:

ardi kirjutas:...Küttepuude masstootmine ei ole siiski mõistlik puulõhkujaga,vaid siiski halumasinaga....

...
ja hakkas pihta, kord on nott liiga jäme ja ei mahu sisse, kord liiga peenike ja läheb lõhkujal kiilu(de)st mööda ning kiilub kinni, kord võtab eriti jändrik nott hüdro ägisema ja jääb kinni
...

Küttepuude masstootmine ei ole mõistlik suvalisest saastast, vaid teatud mõõduvahemikus olevast puust. Eranditega jändamine lähebki kulukaks...

v6sa kirjutas:

honkomees kirjutas:

ardi kirjutas:...Küttepuude masstootmine ei ole siiski mõistlik puulõhkujaga,vaid siiski halumasinaga....

...
ja hakkas pihta, kord on nott liiga jäme ja ei mahu sisse, kord liiga peenike ja läheb lõhkujal kiilu(de)st mööda ning kiilub kinni, kord võtab eriti jändrik nott hüdro ägisema ja jääb kinni
...

Küttepuude masstootmine ei ole mõistlik suvalisest saastast, vaid teatud mõõduvahemikus olevast puust. Eranditega jändamine lähebki kulukaks...

teatud mõõduvahemikus puu on enamasti tarbepuit (ka lepast tehakse mööblit jne), kütteks läheb ju see, mis tarbepuiduks ei kõlba elik odavam ja s..tem. Ise kasutan kütteks vaid rämpsu, sh langijääke. Kui paku läbimõõt on ca 60-70 cm, siis pole lõhkujaga/halumasinaga midagi teha.

Mina teen oma kütte ka sellest prahist, mida minu "mets" välja annab tarbepuu kõrvalt. Mistõttu mul on üsna hästi teada, mida ühe või teise asjaga teha annab. Ning üsna selgeks on ka see saanud, et tegelikult on müügikõlbliku tarbepuidu väljatulek haava või lepalangilt ikka maru väike - muretum on küsitavad tüved kütteks saata, kui hiljem ostjaga jageleda.

Sihukesest ülemõõdulisest või kõverast materjalist müügipuu tegemine on mõttetu ajaraisk. Aga hobisid ongi erinevaid...

Kui probleemsest materjalist tahta raha saada, siis selleks on hakkurid - sinna käib kõik ja üsna väikese vaevaga.

Halupuuks tasub teha ikka seda, mida kõige paremini (kiiremini, odavamalt) hunnikust kliendini toimetada annab. Ning oluline on siin teada oma tehnika piire - sobimatu tüvi tuleb kõrvale tõsta ja mitte vägisi toppida halumasinasse, kus see suure tõenäosusega probleeme tekitab...

Aga võib ka lihtsalt viriseda...

OT lõpetuseks küsin, kas teemaalgataja sai teada, mis tema preparaati vaevas?

no näete mis mu jutt välja viib pole vajagi puulõhkujat vaid normaalset mõõtu puid ja fiskars kirvest.....

Kui asi juba läbuks läks, siis ma kasutan võimalust okstest lahtisaamise võimaluse reklaamimiseks: www.oksad.ee
Ehk siis kui teil on oksi vähem, kui hakkepuidu vennad järgi täivad tulla ja põletada ei viitsi siis saate korraliku oksamultsi!
Ja ärge nüüd reklaami pärast mättasse lööge, ma usun, et see on paljudele huvitav teada

Hinnasüsteem on küll seal väga haige. Kui ma kliendile ütleks ,et lisaks masina rendile peab ta maksma ka masina iga tööminuti eest kutsutaks mulle jargmisel hetkel hullumaja auto järele.

Heintsi vaimse tervise huvides muudetud hinnapoliitikat.
Tegelikult oli see ammu juba arutlusel, et ei tasu liiga keeruliseks asju ajada.

Ma ei tahaks küll raha anda oksapusutuse eest....ma põletan ära

vaadake mudakad kuhu see jutt välja viis (oksteni).Seal ja vägevad masinad mis purustavad oksi jne,,,,aga raha teenuse eest pole mõtet anda. Nahu mainisin põletan ära,kui on vähe oksi.Kui tegu metsaga kus peale raiet palju oksi,siis hakkepuiduks kus saan raha saepuru eest.

mudakas kirjutas:Ma ei tahaks küll raha anda oksapusutuse eest....ma põletan ära

Kütad ilma soojaks.Ma hakin ära ja siis põletades saan toa soojaks ja seda praktiliselt tasuta.