4x4.ee

Olete minuga nõus sellega,et õiged küttepuud on nr1 kask,2 lepad,3 haavad.Okaspuud pole mõtet kütta,sest miks peab küttekoldeid mingi vaiguga rikkuma,kuusk praksub ka.Jutu mõte on hea kirvega(FISKARS) lõhub palju paremini.

Kuuse tõstaks oluliselt ettepoole seal järjestuses,on üks odavamaid ja väga hea kütte väärtusega,võrreldes mingi lepa ja muu sodiga,haab väga hea,aga peab kuivama 2 aastat.
Kuna on endal metsa ja ei pea valima,ega maksma,kütan ikkagi suure osa kuusega.
Kuusk ei sobi jah kaminasse jne,kuna loobib sädemeid.
Lepp suht viimane mida viitsin tassida,sest tassides saadki sooja

mudakas kirjutas:Okaspuud pole mõtet kütta,sest miks peab küttekoldeid mingi vaiguga rikkuma.

Kõrge teperatuuriga puhtal põlemisel põleb ka see okaspuu vaik täiesti puhtalt ja küttekollet rikkumatta.Korstnast ja lõõridest võtad puhast tuhka.

Praks1 kirjutas:.....Lepp suht viimane mida viitsin tassida,sest tassides saadki sooja

see käib rohkem erinevate pajuliikide kohta, lepal pole küttepuuna viga midagi, muidugi kase ja haava vastu ei saa...

Kuidas keegi puitu armastab

Asi pole armastamises,vaid kütte väärtuses.
Näiteks,kui sul on keskütte katel ja ostad puid,nii lepp,kui kuusk maksavad 30 euri,siis vaevalt sa leppa ostad,seda enam,et kuusel kuivakas sees tihti

Kirvega kuuske vaevalt iga vend lõhkuda jõuab Sellepärast ka ilmselt levinud rohkem lehtpuud.

Kui küttepuid ostetaks mahu asemel kaaluga ja seda võrdse niiskusesisalduse juures, (niiskuse% samuti kaalu, mitte mahu suhtes) poleks puude sortimendil miskit vahet. Põlev orgaanika on koostiselt sama, määrav on ainult tihedus. Kasepuit on tihedam kui lepp või kuusk ja vastavas mahus tuleb väiksema erikaaluga puid ka rohkem sama soojushulga jaoks ka ahju ajada. MOTT.

Arxs kirjutas:Kirvega kuuske vaevalt iga vend lõhkuda jõuab Sellepärast ka ilmselt levinud rohkem lehtpuud.

ma põhiliselt kirvega lõhkunud ikka kuuske-mändi, metsakuiva. See aasta sai siis ports leppa, krt, nädal langetasin, laasisin, vedasin koju, 1,5 päeva lõikasin ja päeva lõhkusin

Kindlasti saab, aga jube n*ss ikka, kui 40cm pakus 15 oksakohta on.

Ega ma vaidlegi,aga eks ise teab kuidas kergem.Samuti loeb ka mis tehnika kodus olemas on,väljavedamiseks hea varustusega traktor,siis puulõhkuja.Aga mina järgmine aasta ostan endale ise valmis puud,mul endal nagunii metsa pole.Käin tööl ja tegelen metalliga,seega peaks raha olema.

1kg puu kütteväärtus on siiski liigiti erinev okaspuudes sisalduva vaigu ja kasel koore tõttu. 1 ruumi kuuse kütteväärtus on siiski väiksem kui näiteks 1 ruum leppa, rääkimata kasest. Kuuse suureks plussiks on, et tavaliselt läheb kütteks metsakuiv üraskite poolt puretud kraam, mis kõlbab kohe ahju ajada. Kase eeliseks on, et halgudelt rebitud tohuga on hea tuld alustada. Kõige parem kamina ja ahjupuu on minu arust siiski saar. Oma metsast natuke satub sekka. Põleb kaua ja puhta ühtlase leegiga ning annab hästi sooja.

Metsamehena julgen sõna sekka kosta. Saare, tamme ja toomingaga olge ettevaatlikud nii ahju, kui pliiti küttes. Sulatab ära kolderesti ja pliidiraud kaua eip kesta ... samuti ahjuukse rest. Nood lihtsalt kas sulavad ära, kui palju nimetatud puuhalge panna, või lööb pliidiraua kaardu või lõhki. Mõned halud pliidi alla või ahju muude puude sekka .. pole paha, kauem põlevad ja annava intensiivsemat kuumust.
Tegelikult on kõige suurem kütteväärtus männil .. justnimelt tema vaigu tõttu. Liialdada ei soovita sellegagi. Kui ahi, pliit või korsten pigitub, siis soovitan koldes ära kütta paar sületäit haavapuud. Ütleb ju vanasõnagi, et haavapuu on korstna luud. Kuivab küll sinder kaua

mudakas kirjutas:Olete minuga nõus sellega,et õiged küttepuud on nr1 kask,2 lepad,3 haavad.Okaspuud pole mõtet kütta,sest miks peab küttekoldeid mingi vaiguga rikkuma,kuusk praksub ka.Jutu mõte on hea kirvega(FISKARS) lõhub palju paremini.

Ma lõhkusin oma puulõhkujaga 5 ruumi puid 1 tunniga. Tule ja tee kirvega järgi.
Aga noh, mul on ka eriline vene aja monstrum 7kw mootoriga, millega teeb minutis oma 15-20 "pauku"

Kütteväärtused:
Kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub puidu põlemisel. Erinevatel puuliikidel on erinev kütteväärtus. Alljärgnevalt on toodud enamlevinud küttepuude keskmised kütteväärtused 20% puiduniiskuse juures ("Puitkütus" 2010, SA Erametsakeskus):

■kask 1700 kWh/rm
■mänd 1360 kWh/rm
■haab 1330 kWh/rm
■kuusk 1320 kWh/rm
■lepp 1230 kWh/rm

Ilmselt kask ei anna oluliselt rohkem sooja kui tal on paks koor peal, või mänd rohkem sooja, kui tal on gramm rohkem vaiku.