Protekteeritud rehvid?!

[Metsakutsu]

Tervitus


Kellegil kogemus protekteeritud rehvidega? Just sellised pool mudakad?

[Landy]

Protirehviga kogemused olemas.
Sõidan nendega aastast 1993 ja masturitel kasutan aastast 1996.
Mida sa täpsemalt teada soovid?

[Metsakutsu]

Protirehviga kogemused olemas.
Sõidan nendega aastast 1993 ja masturitel kasutan aastast 1996.
Mida sa täpsemalt teada soovid?

Põhiküsimus ongi kuidas nad on ja kuidas nad vastupeavad?
Ja millised täpsemalt kasutad?

[Landy]

Protirehviga kogemused olemas.
Sõidan nendega aastast 1993 ja masturitel kasutan aastast 1996.
Mida sa täpsemalt teada soovid?

Põhiküsimus ongi kuidas nad on ja kuidas nad vastupeavad?
Ja millised täpsemalt kasutad?

EU nõued taastud rehvidle on suht karmid ja seega ei olek aviimstel aastkümnetel probbleeme olnud.
Olles alustanunud autojuhina 1993. aastal kohutava kvaliteediga Kohtla-Järve protirehvudega, siis tänapäevsed taastsud rehvid on on nende agedega võrreldes nagu öö-ja päev.
Ca 20 aastat tagasi olen kasutanud ka Eestsi taastud rehve ( Balcos külmtaastatud protirehve ja võistlusautol ka Eurovia-M toodangut).

Sellel sajandil olen kasutanud peamiselt Itaalia ja Hispaania tehaste toodangut,
Arvetsma pead, et tulenevalt kasutavad segud on jäigemad, kui "originaalid"ja kuluvad kiiremini ning viimne kolmandik jäägist on märjal asfladisl jube libe. Senine kogemus näitab, et mudarehv, mida kasutatakse 70% asfaldil ja 30% maastikul püsib heas kasutuskõlblikuna ~30.000 km
Tasaksaalustamiseks kulub ka reeglina rohkem vastukaale.

Kehvad kogemused on olnud vaid ühe Malaysias toodetud jooksuga, kuid need ei jõudnud minunu ka mitte uuena, vaid pikalt seisnuna. Ei sanud neid korralikult taskaalu ja olid jube mürarohked.

[v6sa]

Võibolla metsa ja külavahel kasutaks aga ...
...
Õnneks pole viimastel aastatel pidanud eriti protirehvidega tegelema ja võibolla on mingite tootjate toodang ka ligilähedane tavarehvidele aga julgen kahelda.

Just.

Talverehvina miski loomu poolest väriseva-möliseva auto alla väga paslikud. Ma eeldan, et küsijal on päris maastikuauto, mitte miskine madaldatud "iksviis". Igal kell etemad, kui sügavuspiirikuni sõidetud testivõitjad. Seda muidugi eeldusel, Jaani õige märkus tasakaalustamiseks kuluva tina kohta paika peab - mul on ühel autol kunagi veljeserv enne otsa lõppenud, kui ratta tasakaalu said. Vahetasid, peale pikemat väitlemist, välja.

Uus testivõitja on loomulikult parem, aga ka korda kolm kallim...

Suverehviks on keskmise hinnaga hiinakas ilmselt etem valik.

[Landy]

Võibolla metsa ja külavahel kasutaks aga pikemateks otsteks ja trassil või peret sõidutava masina all mitte. Kui on aeglased kiirused ja proti kasuks räägib mingi tugev eelis, nt. väga õnnestunud või spetsiifiline muster siis küll. Nt mingil kunagisel Masteril oli mingi vanema Nokiaga identne muster ja väga hea pidamine, samas trassikiirustel tulid prottidele omased probleemid välja. Kui sõiduauto uutele või viisakalt kasutatud tavarehvile kulub nt. 0 - 30 grammi tasakaalu siis prottidel reeglina 60- 150 Maasturi prottidele võib 300 ka kuluda. Kõik see potensiaalne vibra ja vormist väljasolek ja lisaks suurem kaal mõjub halvasti veermikule ja kogu autole. Segu muutub juba ühe hooajaga selliseks, et kui siis kasutada eraldi velgedel, sest montaazil on siseservad kerged purunema. Siis hakkavad kas pidevad pumpamis või siselohvi rõõmud ja 4 wd pole see kus eri rõhkudega rehve kasutada, lõpuks saab kokkuhoiu eest veel ülekannet kah remontida. Õnneks pole viimastel aastatel pidanud eriti protirehvidega tegelema ja võibolla on mingite tootjate toodang ka ligilähedane tavarehvidele aga julgen kahelda.

Ma siinkohal ei tea küll Jaani väljalaskeaastat ja tema protirehvidega läbitud testi kilomeetrite hulka, aga allpool lähtun mitte kuulujuttudest, vaid isiklikest kogemustest,
Viimase rohkem, kui 27 aasta jooksul olen nii sõiduatode, kui erineate nelikveduste alla olnud protirehvidega läbinud sadu- ja sadu tuhandeid kilomeetreid ning ilma probleemideta.
Oma Dacia all, mis sai uuena oststud ja millel tänaseks on kellal üle 300.000 km, olen kasutanud ainult protirehve kogu selle aja ( Kuna auto müüdi talvel suverehvidega, siis said kohe alla proti tavekad).
Seni mitte mingeid probleeme veermikuga ega anomaalseid kulumisisi. Tõsi, ma ei uha sellega ighapäevslst Saksa autoghnil 200km/h rauas aga meie ja lähiriikide teedel pole 110km/h mingi probleeme olnud.
Sama pädeb ka kõigi seni peetud ja olemas olevate maasturite kohta. Lisaks ei tule sellist nutuvõru suu ümber, kui metsas 100EUR rehvi puruks sõidad võrreldes 300EUR+ rehviga.
Tunnistan, et jah, originaalrehvid on vaiksemad, pehmemad ja ilmselgelt SUURTEL(!) kiirustel vasta ka ohutumad. Aga meie linnataänavatel 50-ga ja maantel 90-ga töristades on protirhevid onud neile setud ülesannete kõrgusel.

[Landy]

Ma olen rehve u. 20 aastat vahetanud ja lähtun praktikast mitte kuulujuttudest. Piisab kui küsida erinevatelt lukkseppalt mis nad proti rehvidest arvavad ja ega ei peagi minu infost lähtuma. Minu väljalaskeaasta on 74 kui huvitab.

Siis on õnneks meie rehvide kasutamise kogemused võrreldavas ajalises suurujärgus, ma vaid aasta noorem. Nõuka aegse inimesema peaksid sa mäleta ma toonaseid õudusi, mida Kohtla-Järvel ja mujal vorbiti, ning mis olid tehtud kahtlase kavalitediga veel kahtaklsema kavaliteedeiga põhjade peale. Neid polnudki lootust lõpuni tasakaalu saada ning tahsid kõik pommdi hammastet välja raputada. Ka kõverks minekud, muhud ja karkasside laiali jooksmised ( traadid välja) polndu haruldased asjad. Edalagii olemas kogemus laili jooksnud karkassiga rehvist.
Nagu eelpool kirjutasin ei saa toonast jama tänapäevste taastatud rehvidega võrrrelda.

[Alex]

Mina olen protitud talverehve kasutanud aastast 1989, ühe erandanina:2005-2008 olid tehase Nokiad ja ainus auto. Muidu on peres olnud kaks masinat, teadliku "juhusena" on kõik rehvid olnud naelutatud protid. Kahjuks pole kogu selle aja jooksul ühtegi nelikveolist olnud. Praegu kaalun ka tehase rehve ostmist, protid on liigselt kalliks läinud. Füüsika kehtib kõigi puhul, üle viiekümnesena ei viitsi enam ka "seiklusi" otsida ja ka talvised läbisõidud kipuvad alla 10 tuhande jääma ja võin veerand tundi varem startida Tartusse või Saaremaale minnes. Huvitaval kombel on ka kõik elukaaslased hakkama saanud nende autode-rehvidega.Ei kiida protikaid, need on minu jaoks olnud seni sobilikud üheveolistega. Ja nagu Landy nentis, on tehaserehv parem ilmselt( eriti testivõitjad).

[TiitR]

Ma olen rehve u. 20 aastat vahetanud ja lähtun praktikast mitte kuulujuttudest. Piisab kui küsida erinevatelt lukkseppalt mis nad proti rehvidest arvavad ja ega ei peagi minu infost lähtuma. Minu väljalaskeaasta on 74 kui huvitab.

Hea näha ja kuulda, et on ka veel selliseid "minusuguseid", kes on kunagise Kohtla-Nõmme Autokumpo protte kasutanud . Minu väljalaske aasta on 75 ja mäletan veel aegu, kui vanaisa ´72a 01-le saigi vaid protirehve ja neidki vaid millegipärast vist 2tk kuus (mälujärele panen hetkel seda perioodi, kuid tükiarv oli kindlasti vaid 2 korraga). Mäletan, et kui tuli talv, siis sai sealt tehasest lunitud veits suurema kärnaga rehvi (mis oli niikui nii ka samuti siga libe).
Tänapäeval olen nõus sellega, et ilmselt vaid konkreetse ja huvitava mustriga taastatud rehvi kasuatatakse masinal, mis ongi mõeldud metsa ja seal see auto ka vaid käib. Kuna linnas/trassil sõiduks on täna ju hiinakas (teevad ka eduliselt AT, MT asju) nii hea hinnaga, et milleks poolsurnud karkassiga riskida?
P.S tasakaalustamist - et minu teada mudakaid väga tasakaalu ei aetagi? Mul L200-l olid all Mudzillad ja neid küll rehvifirma ei näinud mõtet isegi pinki panna.

[Landy]

P.S tasakaalustamist - et minu teada mudakaid väga tasakaalu ei aetagi? Mul L200-l olid all Mudzillad ja neid küll rehvifirma ei näinud mõtet isegi pinki panna.

Aetakse ikka tasakaaalu. Need kohutavd Malaysia protid said 200- 500(!) g raskuseid külge. Olid kunagi ajautise lahendusena kasutusel, kuniks raha uute rehvide jaoks kokku said.

Siinkohal pean ma loomulikult tänama kõiki originaalrehvide ostjaid, sest muidu oleks, millegi peale protte teha.
Tõsi, ka Eeesti taastatud rehvide tootjad toovad toorme Lääne-, kesk-ja lõuna-Euroopast, sest ida-euroopa teed lõhuvad karaksse ja siin sõidekse ka rehvid täiesti lõpuni. Põhjamaades aga pigem lähevad rehvis vanaks kätte enne, kui ära kuluvad.

[Alex]

Hea näha ja kuulda, et on ka veel selliseid "minusuguseid", kes on kunagise Kohtla-Nõmme Autokumpo protte kasutanud

Kas ikka 75 sündinuna on neid "kasutanud"(neti otsing ei anna suurt miskit)? Kahekaupa sai neid saadetud protekteerimiseks Kohtla-Järvele ja pöialt peetud, et enda paari tagasi saad.(ilmselgelt said juhusliku, aga usk ja jutud...)See algne prott isikliku mälestuse põhjal ei toiminud rehvi pärast, naelad olid liiga pikad, lamelle polnud üldse, aga olid juttude järgi mingid "nispid" vms. mis pidid olema hüper-super. Siis netti polnud, täna on: https://www.google.com/search?q=nispi&r ... 77&dpr=1.5
Nende viimastega minul pole au olnud sõita kahjuks.

[hulkur]

Isand Landy mahitusel võtan siis ka üle hulga aja sõna. Olen täna Eesti (ja tegelikult lähiümbruse) ainsa turul tegutseva väikerehvide (sõiduautod ja kaubikud) taastamistehase - Ida-Virumaal Vokas asuva Wolf Tyres (www.wolftyres.ee) tehase tegevjuht. Ostsime partneritega tehase käesoleva aasta kevadel.

Tehnoloogia poolest kasutame nn kuumtaastamise protsessi, s.t. puhtaksfreesitud karkassile kerime ekstruuderist peale uue kihi toorkummi ja protektorimustri pressime sisse kuumas vulkaniseerimispressis 16Bar surve all. Protektorimustrid on inspireeritud Nokian HKPL 5 ja 9 mustritest.

Mis puutub legendi, et protirehv ei lähe tasakaalu, siis selle "probleemi" lahendame meie rehvide vulkaniseerimisele eelneva eeltasakaalustamisega ja meie taastatud rehvid peaks minema tasakaalu samamoodi nagu uued tehaserehvid, e. siis 0...30g. Muidugi kui tekib velje-rehvi ebasobiv kombinatsioon, võib olukord olla mõnevõrra erinev.

Segudest - nagu ülal käis ka läbi, siis enamik taastajaid on täna (eriti mis puudutab 4x4 rehve) pigem Lõuna-Euroopas ja vastavalt kasutavad ka sealsesse kliimasse paremini sobivat (optimaalse hinnaga) toorkummi segu. meie teeme oma segud ise, meil on selleks eraldi väike tootmine Tallinna külje all Maardus. Kuna toodame vaid talverehve, siis teeme segud sellisest kautsukite kokteilist, mis peaks säilitama elastsuse ka -20C juures, samas olema piisava kulumiskindlusega. Katsetame segudega pidevalt ja otsime erineva kasutusotstarbe (sõiduauto, kaubik, parketimaastur) jaoks sobivat kulumiskindluse ja külmakindluse kombinatsiooni.

Karkassid toome täna eranditult Lääne-Euroopast, eelkõige Hollandist, aga ka Prantsusmaalt. Kasutame vaid premium brändide karkasse (Michelin, Conti, GY, Dunlop, ...). Hiina karkasse ei saa taastada, liiga pehmed ja ei kannata taastamisel tekkivat survet ning tekivad sisemised rebendid ja karkass sisuliselt laguneb ära.

Kui kellelgi on protsessi kohta küsimusi, siis võib need julgelt esitada, püüan vastata nii hästi kui oskan. Ja kutsun üles katsetama taastatud rehve...

Andres

[v6sa]

Hoo, välja tuli;) A24 oli ka teist juttu: https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php ... avi_id=0#0

Igal juhul soovin edu! Hinnatundlikule kliendile kodumaine alternatiiv. Avara Hakka mustri eest kiidan - see viskab end ka lumest puhtaks.

Palju 195/65R15 rehvi naelu sisse klõpsutate?

Mudarehvi pole plaanis küpsetama hakata?

14" rehv on juba liiga väike tänapäeval?

[hulkur]

Tänaste seadmetega on suurim mõõt mida saame toota 265 laius (siis vastavalt kas 70R16, 65R17 või 60R18). Selle määrab meie presside suurus. Oleme seda omavahel palju arutanud. Maasturirehvide puhul on kõige suurem probleem korralike taastamiskõlblike karkasside saadavus. Euroopa kvaliteetsele maasturikarkassile konkureerivad:
1. aafrika
2. ladina-ameerika
3. ida-euroopa (eelkõige Balkan)
4. Insa Turbo
5. Malatesta

Esimesed kolm võtavad selle rehvi uuesti kasutusse. Nii kummaline kui see ka ei ole, viikase Euroopast konteinerite viisi kasutatud rehve nii Aafrikasse kui L-Ameerikasse taaskasutuseks ja see on päris suur äri. Kuulu järgi viikase päris palju ka endise NL stanidesse aga isiklikult ei tunne kedagi, kes sellega otseselt tegeleks.

Kui saame ka sobiva karkassi, siis BFG A/T ja erinevaid MT kloone toodavad juba mitmed, seega peaksime nendega hakkama konkureerima. Meie spetsialiteet on spetsiifiliselt põhja-Euroopa kliimasse sobiv talverehv (= pehme segu). Me näeme om 4x4 segmendi kliendina pigem mitte off-rõuderit, vaid metsameest, talumeest ja ehitajat oma kastikaga, mis 80% liigub siiski mingil teelaadsel pinnasel ja on ka igapäeva poeauto, mitte ainult päris maastikul liiklemise vahend...

Aga jah, plaanime mingil määral oma valikut järgmiseks hooajaks suurendada.

[TiitR]

Hea näha ja kuulda, et on ka veel selliseid "minusuguseid", kes on kunagise Kohtla-Nõmme Autokumpo protte kasutanud

Kas ikka 75 sündinuna on neid "kasutanud"(neti otsing ei anna suurt miskit)? Kahekaupa sai neid saadetud protekteerimiseks Kohtla-Järvele ja pöialt peetud, et enda paari tagasi saad.(ilmselgelt said juhusliku, aga usk ja jutud...)See algne prott isikliku mälestuse põhjal ei toiminud rehvi pärast, naelad olid liiga pikad, lamelle polnud üldse, aga olid juttude järgi mingid "nispid" vms. mis pidid olema hüper-super. Siis netti polnud, täna on: https://www.google.com/search?q=nispi&r ... 77&dpr=1.5
Nende viimastega minul pole au olnud sõita kahjuks.

Ei saa aru hetkel, kahtled mu sünniaastas või selles, et elasin vanevanematega ja nägin vanaisa zigulli pidamist väiksest peast, mille hiljem omale nö. pärandiks sain? Sellist protti, mida linkisid olin isegi näinud, kuid naabrimehel, kel oli mosse ja 06 ja need vist veits laiemad, kui 01-le passis.
Mälujärele olid vist sellised, nagu pildil need paremalt, peale sisekumme 2tk.