väike kopi-peist!
> Tere!
>
> Alltoodud kokkuvõte on koostatud Eesti kasutajate kogemuste, kahe
> kohaliku töökoja meistrite jutu, ajakirjandusmaterjalide ning foorumites
> leiduva alusel. Väga palju kompktsemaks kahjuks seda võtta ei
> õnnestunud. Vigu on sel mudelil liiga palju ;-(
> Kokkuvõtte aluskes on kasutatud ülemöödunud aastast Autolehe artiklit, kuid
> mitmeid olulisi seiku on muudetud ja täpsustatud. Ka on lisatud infot,
> millest AL ei kirjutanud.
>
> ------------
>
> Ülevaade Land Rover Discovery 3 kohta
>
> Plussid
> disain, maastikuvõimekus, praktilisus, kuni 3,5 t. haagise veovõime
>
> Miinused
> töökindlus, suur mass
>
> Land Rover Discovery on ilus, kallis ja paistab seest ja väljast
> kvaliteetne. Ent moodsad lahendused ja ülirohke elektroonika ei taha sel
> sugugi alati tõrgeteta toimida.
>
> Praktiline, kuid vigu on palju
>
> Kere
>
> Discovery 3 on oma eelkäijatest märksa suurem, väljapeetum ja
> luksuslikum. Mitu detaili järgivad traditsioone (nt astmeline katus),
> kuid palju on ka kardinaalselt erinev. Näiteks ei kasutatakse
> kombinatsiooni, kus raam on integreeritud keresse– Land Rover nimetab
> seda sümbioosi IBF Integrated Body Frame kereks. Raam on all kogu auto
> pikkuses ja keevitatud risti taladega. Seega redelraam nagu Disco 2-l
> kuid selle vahega, et see ei asu kerest oluliselt all pool vaid
> osaliselt jookseb selleks ette nähtud süvendites.
> Ruumi ja maastikusõiduks vajaliku jäikuse annab see Discole küll, kuid
> muudab samas väga raskeks. Levinud diiselmootori ja automaatkastiga auto
> tühimass on näiteks üle 2,5 tonni. Ka viidi varuratas tagaluugilt
> pakiruumi ja luuk ise ei avane enam küljele. Taga on nüüd luuk nagu
> Range Rove-il ja alumise poolepeal saab istuda.
>
> Ruumi on Discoverys palju: seda müüdi nii viie- kui ka seitsmekohalisena
> ning viimases versioonis asendab Disco kenasti väikebussi. Tagumisse
> istmeritta on pääs küll veidi tülikas, kuid istuma mahub sinnagi kenasti.
>
> Kui eelmised Discoveryd olid veel üsna robustse ehitusega maastikuautod,
> siis kolmanda põlvkonna autol vahetus mehaanika elektroonika vastu ning
> suur rõhk pandi luksuslikkusele: Disco sai suure hulga kõiksugu
> juhiabisid, mugavusvidinaid ning kontrollsüsteeme, mis paraku esimeste
> aastate autodel kipuvad aeg-ajalt üles ütlema. Kui uurida briti margi-
> ja mudelifoorumeid, siis leiab neist tõeliselt laia vigade ampluaa.
>
> Rohkete elektrisüsteemiga seotud murede puhul võib abi olla lihtsalt
> auto väljasuretamisest ja uuesti käivitamisest paari minuti pärast,
> mõnel juhul aga tarkvara uuendamisest. Kui süttib turvapadja
> hoiatustuli, võib viga olla halvas kontaktis istme all. Laternatesse
> kipub väga esimestel mudelitel tekkima kondensatsioonivesi. Kontrollida
> tasub konditsioneeri tööd, eriti, kui tagareas on ka kliimaseadme
> juhtnupud – auto all jooksev torustik võib roostetada ning lekkida..
> 2006 muudeti ventilatsiooni süsteeme.
>
> Mootor
>
> Mootorid on Discoveryl tasemel – Eestis on enam levinud 2,7liitrine
> diisel (algselt PSA-grupi päritolu, kasutusel ka Jaguaril), harvem
> 4,4liitrine V-8 ning veel harvem on meie turul neljaliitrine V-6 –
> viimasedki pärinevad Fordilt/Jaguarilt. Samas V-6 bensiini ei müüdud
> Euroopas üldse, sest on USA Fordi mootor ja see toodeti ainult sinna turule.
>
> Kui kütusekulu üldse ei huvita, siis võib valida 300hobujõulise, kuid
> väga januse V-8, kuid optimaalne on Discoveryle diiselmootor. Oma 190
> hobujõu ja 440 Nm pöördemomendiga tagab see korraliku dünaamika – tõsi,
> mitte eriti lennuka (auto on siiski raske) ja mõistliku kütusekulu.
> Keskmiselt peaks hakkama saama 10-11 liitriga, V-8 puhul tuleb arvestada
> 15 ning linnas vähemalt 20 liitriga 100 km kohta. Sõidukogemused
> näitavad , et diisli keskmine kütusekulu on enamusel alla 10-ne ja 3,5 T
> treilerit vedades on trassi kulu 13,5l..
>
> Kuigi diislit sai osta ka kuuekäigulise manuaalkäigukastiga, on lõviosa
> autodest kuuekäigulise automaatkäigukastiga. Mootorite ja käigukastide
> rikkeid esineb hoopis harvem kui elektroonika- või veermiku vigu. Küll
> on sarnaselt paljudele nüüdisaegsetele diislitele muresid olnud
> EGR-klappidega. Kui aga käigukang ei taha korralikult liikuda, aitab
> hoovastiku määrimine või paari väikese detaili vahetus. Kui käigukastis
> ei vahetata õlisid õigeaegselt ,siis automaatkast hakkab läbi libisema
> ja vahe kasti T-kardaani väljundvõlli laager häält tegema. Automaatkasti
> kasti õli soovituslik vahetus välp on 150000 km.
>
> Mõistagi on Discovery püsiva nelikveoga, kuid ainus ülekandega seotud
> kang, mille sõitjateruumist leiate, on käigukang. Kõike muud juhitakse
> elektroonikaga. Ainulaadse lahendusena sai see Land Rover Terrain
> Responce’i nimelise süsteemi, mis lubab juhil valida maastiku, millel ta
> kavatseb sõita, ning edasi sätib auto ise nii kliirensit,
> diferentsiaalilukke, aeglustit, juhiabiseadmeid jne. Muuseas, samas on
> Disco võimeline demonstreerima ka oma suurimat nõrkust, keeldudes
> nelikveo sätteid muutmast ning kuvama infoekraanile teate „system fault”.
>
> Veermik
>
> See Discovery sai sõltumatu vedrustuse mõlemale sillale. Euroopas müüdi
> ka n-ö tavavedrustusega autosid, kuid üldjuhul sõidavad Disco III-d
> õhkvedrustusel. Maastikuvõimekust parandab reguleeritav kliirens (kuni
> 24 cm). Sõiduomadustele jätab oma jälje taas auto kõrge mass:
>
> Veermikus on Discoveryl mitu murekohta: puksid, kuulliigendid ja
> reguleervardad kuluvad esimesena, kuid märksa kallimaks lähevad
> õhkvedrustuse rikked – briti foorumitest võib lugeda, et mõnel autol on
> näiteks ridamisi vahetatud õhkkompressoreid. Teine väga tüüpiline
> probleem on kinnijääv elektrooniline seisupidur. See mis UK toimub on
> köömes mida teeb eesti talv koos oma soolaga meil siin. Kuna kompressor
> asub vasaku tagaratta ees, siis sodi mis tuleb eest ratta alt lendab
> otse sinna peale. Eriti just siis kui ei ole veel porilapakaid ka.
> Kompressori torude ühendused sööb sool lihtsalt ära ja siis pääseb
> niiskus sealt vahelt sisse ning ka kompressori lõpp on lähedal.
> Seisupiduri probleemid on pigem halbades juhtme kontaktides või siis
> läbikulunud trosside kinnitustes.
>
> Hind
>
> Valdavalt pakutakse automaatkasti ja diiselmootoriga autosid. Kuigi
> piiritagustes margifoorumites soovitatakse pigem vaadata just 2008.
> aasta järgseid eksemplare – neis on paljud rumalad tüüpvead kõrvaldatud.
> On tegelikult on parima hinna ja kvaliteedi suhtega 2006 lõpu omad. Need
> on veel EU3 saaste normiga ja töökindlamate lahendustega.
>
> Kalli auto pidamine on üldjuhul samuti kallis, nii ka Disco puhul.
> Kütusele kuluva kõrval peab arvestama aeg-ajalt ette tulevate rikete
> kõrvaldamisega, samuti kulukate hooldustega. Õnneks on saada suures
> valikus B-osi ning neid müüakse mitmes kohas – nii võib väike varuosa
> ostmisele eelnev uurimistöö säästa tuhandeid kroone.
>
> Abi ja nõu kus teha hooldust , hankida varuosi ning kuidas muredest
> jagu saada saab ka Eesti Land Roveri Klubist -
www.landroverclub.ee
>
> Hooldevälp on 24 000 km või üks aasta, kui sõidetakse rasketes oludes,
> soovitab esindus hooldusi teha 20 000 km järel. Kallimad hooldused on
> 100 000 ja 120 000 km järel, esimese käigus vahetatakse õlid ka sildades
> ja see maksab kokku umbes 7000 krooni, 120 000 km järel tuleb vahetada
> hammasrihm ning siis võib hoolduse arve ulatuda üle 1000 EURO.
>
> Spetsialisti hinnag
>
> Kindlasti võib öelda, et Discovery 3 mootorid on väga vastupidavad. Sama
> kehtib ka kütusepumpade ja pihustite kohta. Elektroonika poolt on enim
> levinud probleemid EGR-klappidega. EGR-i sees jääb võll kinni ja selle
> tulemusena murrab laagri või klapi ära, või siis satub vesi EGRi küljes
> olevasse andurisse ja see põhjustab rikke. Generaatori rihma pinguteid
> läheb ka palju. Sest nendel eon FORD peale kirjutatud.
>
> Veermiku tugevus-nõrkus sõltub paljuski auto läbisõidust ja juhi
> sõidustiilist. Leidub ka selliseid sõlmi, mis kipuvad lõtkuma ja selle
> tulemusena hakkavad ebameeldivat häält tegema. Näiteks võiks tuua
> esisillast kuulliigendid ja rooliotsad ning tagasillast käänmiku puksid
> ja reguleervardad. Veermiku remont praegusel ajal on muutunud üsnagi
> soodsaks, seda paljuski tänu kvaliteetsetele B-osadele, kuid need B osad
> ei kesta. Esimeste rattalaagrite eluiga on umbes 130000-140000 km.
> Ei ole esinenud ei diferentsiaalide ega vahekastide täielikku
> lagunemist, kuid vahekastide tagalaagreid läheb aga pahaks viimasel ajal
> palju.
>
> Sagedasem viga on õhkkompressorite puhul see, et asjatundmatud
> remondikohad tõstavad autot valest kohast ning selle tagajärjel
> kahjustatakse kompressorit. Kui mõni peaks töö lõpetama, siis on see
> pigem erand kui reegel. Elu on näidanud, et ca 160000 km on kompressori
> eluiga.
>
> Kindlasti tuleks ostul lasta autole teha diagnostika, mis näitab ära
> elektroonilised vead. Samas on jõutud diagnostika abil jälile ka
> spidomeetrite kerimisele, pärast auto soetamist on õige läbisõidu
> teadasaamine suur pettumus. Ostu eelne diagnostika aitab kokku hoida
> tuhandid Eurosid ootamatuid kulusid.
'
Ma siis "diletandina" olles pidanud nii RR Sporti kui ka D3-e ütlen ka oma sõna sekka.
Seega sellel autol pole mitte midagi viga! Ei maksa nüüd segi ajada kahte erinevat asjaolu... on 4x4 autod millega käiakse mudas sõitmas ja on 4x4 autod, millega aetakse igapäeva asju ja selle kõrvalt võid sa ka teelt kõrvale sõita teinekord. Olen käinud LR klubi üritustel nii D3 kui ka Spordiga ja ma ei mäleta, et mind oleks seal vintsitud 
. Samuti on D4 minu jaoks mõnusamalt jäigem kui D3. Aga noh iga lits kiidab oma v...u