4x4.ee

See KP on "puhkusel"

admin.


AARDE NIMI: “Tõdva 1” (NR5)
PEITJA(D): Landy ja Kaarel
PEITMISE KUUPÄEV: 04.11.2006
KOORDINAADID: XXX
Tüüp: "4x4"
Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik/ligipääs 2,5
KONTEINER: Kandiline valge plastkarp läbipaistvas kilekotis
AARDE SISU:
*Logiraamat (kohustuslik)
*Harilik pliiats (kohustuslik) x2
*Pliiatsiteritaja (kohustuslik)
*”Intel Pro” kirjaga märkmepaberi hoidja
*ERGO võtmehoidja
*plaaster x4
ASUKOHA KAUDNE KIRJELDUS: muda ja mets
VIHJED: Vajab võtmiseks vintsi. Vaata kaske ca 1,8 m kõrgusel!
Lähenemisteed pidi lahkuda ei tohi!
SEONDUV URL
PILDID: -
http://www.lahe.net/landy/sillaehitajad ... 270026.JPG
http://www.lahe.net/landy/sillaehitajad ... G_2511.JPG

Käidud 12.11.06 ATV-ga. Raskusaste ATV jaoks 2 - vintsi vaja ei läinud, aga sügavates rööbastes oli pidev oht külili käia. Märkmepaberi hoidja sai asendatud Kuutsemäe jojo-ga.

Eriliselt ilusal pühapäeva hommikul 17.12.2006, mõtlesin, et vaatan eemalt, kus punkt on, sest tööjõud (tont) oli Saaremaal. Kell 12.00 oli siiski punkt käes ja nimi kirjas. Easy case. Vastavalt korraldusele - liikusin edasi. Tee jaguneb seal mõne aja pärast kaheks, üks läheb metsa ja teine mutta. Kuna vintsi pole, valisin metsa. 300 meetri pärast olin tagurpidi samas kohas tagasi, sest kitsaks läks. Niisiis mutta. Mõnikümmend meetrit sumbanud, sain aru, et ühe mehe arust jääb väheks, ja otsustasin asja pooleli jätta. Ka hakkas hämaraks minema ja kodusoojus meelitas. Et järgmine kord ja kahe mehega uuesti. Kell 18.00 oli selge, et sellest mülkast ma omal jõul tagasi ei saa. Ettenägeliku inimesena on alati kaasas päästemeeskonna nimekiri.
Kopsupõletikus Jaak andis Kristjani, tema soovitas Silvarit, kes oli kohe nõus tulema, kui õlled otsa saavad. Neid õllesid oli vist palju, sest sai autos kõikmõeldavad mängud ära mängida ja veel pealegi. Kui siis äkki, kell 21.00 oli metsalune tuledest valge ja mehi täis ning Silver ise oma autoga tegi ringe ümber minu väikese cherokee. Vägev! Tunniga oli kindel pind jalge all. Tänud Silverile, vintsmanile ja kogu muule meeskonnale, kes kaasa elas! Ja muidugi ka küpsisepaki eest, sest tuldud sai metsa ju korraks .
Esimesel võimalusel võtan punkti uuesti ja nüüd siis teiselt poolt (Rapla mnt). Vajalik telefoninumber on salvestatud.

;

YES! 25.12.06 pärast jõulusafarit asi lõpetatud, koos Tangoga . Ilma vintsiabita. Sissetulek Rapla mnt-lt.

Tango külastas punkti 25. detsembril, aardele lisas nätsupaki. Ligipääs ilma vintsita.

17. novembri sombuse ilmaga ning keskmise niiskusega maapind osutus suhteliselt lihtsaks, edasine tee kp6-te sai enda jaoks natukene raskemaks tehtud - gpsi asimuudiks sisse kp6 sisenemise punkt. tee peale jäi ohtralt kraave, raiesmikke ja ka suuremad mudavee järved elektriliinide all.

Sai siis ka punktis ära käidud.
Kolme autoga: Tont(Cherokee), Hide(Cherokee) ja Madis(Wrangler)
Punkti jõudmine oli raskuastmega 2.
Punktis midagi ei võtnud, juurde lisasime vaid sissekande raamatusse.

15 juuli 2007 Antu ja Tony

Kahjuks ainult 1 autoga
http://www.galileo.ee/gallery/album86/PICT5513

Ära ei võtnud midagi, asemele ka ei pannud

Best
Tony

Käisime ka punktis ära viiekesi pika pajeroga, millel väike mudakumm ja ninnu peal abimeest ei ole. Vintsi asemel kasutasime tuttuut 60 tollist hilifti, mis pani jala ämbrisse... tuldud teed tagasi ei läinud, nagu oli punkti pannud meeste palve. Aardest midagi ära ei votnud... kirjutasime sissekande raamatusse ja jätsime karpi sinise pastaka.

Ning spetsiaalaare on umbes 800 meetrit edasi pikk tumeroheline pajero, mille jätsime ka metsa. Pagassis on paar labidat ja mittetöötav hilift ning minu valged tossud.

Ehk siis üleskutse, et kes oleks homme käpad tegema väikse safari nimega "Pajero päästmine" ?

Pikemat möla ja pilte on oodata siis, kui paheero on jälle koju toodud.

PS. suured tänud Landy'le, kes veel öösel viitsis meid omapoolse abiga kostitada. Respect.

chiniqua kirjutas:Käisime ka punktis ära viiekesi pika pajeroga, millel väike mudakumm ja ninnu peal abimeest ei ole. Vintsi asemel kasutasime tuttuut 60 tollist hilifti, mis pani jala ämbrisse... tuldud teed tagasi ei läinud, nagu oli punkti pannud meeste palve. Aardest midagi ära ei votnud... kirjutasime sissekande raamatusse ja jätsime karpi sinise pastaka.

Ning spetsiaalaare on umbes 800 meetrit edasi pikk tumeroheline pajero, mille jätsime ka metsa. Pagassis on paar labidat ja mittetöötav hilift ning minu valged tossud.

Ehk siis üleskutse, et kes oleks homme käpad tegema väikse safari nimega "Pajero päästmine" ?

Pikemat möla ja pilte on oodata siis, kui paheero on jälle koju toodud.

PS. suured tänud Landy'le, kes veel öösel viitsis meid omapoolse abiga kostitada. Respect.

Noh andke teada kui abi vaja, see seal juba tuttav koht- lausa armsaks saanud.

Indrek
5020705

Indrek kirjutas:

chiniqua kirjutas:Käisime ka punktis ära viiekesi pika pajeroga, millel väike mudakumm ja ninnu peal abimeest ei ole. Vintsi asemel kasutasime tuttuut 60 tollist hilifti, mis pani jala ämbrisse... tuldud teed tagasi ei läinud, nagu oli punkti pannud meeste palve. Aardest midagi ära ei votnud... kirjutasime sissekande raamatusse ja jätsime karpi sinise pastaka.

Ning spetsiaalaare on umbes 800 meetrit edasi pikk tumeroheline pajero, mille jätsime ka metsa. Pagassis on paar labidat ja mittetöötav hilift ning minu valged tossud.

Ehk siis üleskutse, et kes oleks homme käpad tegema väikse safari nimega "Pajero päästmine" ?

Pikemat möla ja pilte on oodata siis, kui paheero on jälle koju toodud.

PS. suured tänud Landy'le, kes veel öösel viitsis meid omapoolse abiga kostitada. Respect.

Noh andke teada kui abi vaja, see seal juba tuttav koht- lausa armsaks saanud.

Indrek
5020705

Alates kella 19:00-st ka valmis appi tulema. Koht tuttav - kodus 15 minutit sõitu.

Andres
5168175

No nii.. Paheero metsast päästetud.
Suured tänud Landyle ja Indrekule, kes meid aitasid.

Lühidalt siis meie lugu..Chiniqua, tema teinepool, mina ja veel kaks linnapoissi istusime tumerohelisse Pajerosse u. kell 17.00 Järvel. Õilis plaan oli minna muda otsima.Kindlustunde mõttes soetasin mõned tunnid varem 60" hi-lifti, ja nööre-seekleid. Ennemalt olime suutnud ilma sellise elementaarse varustuseta hakkama saada, aga teada oli, et muda meid ükskord neelab. Teistele algajatele õpetuseks-1) ÄRGE MINGE METSA ILMA MINGISUGUSEID ABIVAHENDEID OMAMATA!
Võtsime suuna Tõdva poole. Tiirutasime seeneradadel, vahtsime tõtt noore põdraga ja tõdesime, et inimene on väga loll loom. Täiesti uskumatutes kohtades oli maas hunnikutes kõikvõimalikku prügi ja prahti. Jube lausa.
Siis, peale mõningat tühja tiirutamist leidsime ülesse õige teeotsa ja liikusime KP5 poole. Lähenesime punkti lähemast otsast. Kõvalt teelt keerasime kohe suure hooga läbi esimese mudaaugu. Läks kergelt. Jõudsime suurema mülkani ja otsustasime sellest läbi metsa mööda põigata. HUI. Paheero uppus esimest korda. Tõstsime auto ülesse, ehitasime alla kaasavõetud prussidest tee, aga sellest jäi väheseks. Siis tuli Hi-lift mängu. Esimest korda oma lühikeses elus kasutasime seda riistapuud vintsina ja edukalt- Paheero+ käsivints oli hea kombinatsioon ja auto oli suhteliselt kerge vaevaga liikumisvõimeline. Võitmatuse tunne tuli peale. Kohe edasi järgmisesse, juba päris korralikku mülkasse uppimise ja 2.5 h jeblamise peale oli see võitmatus muidugi uppunud. Kell oli paljuks saanud ja inimestel hakkas kerge koblakas peale tulema. Aga progress oli hea- 2.5h ja 1.5meetrit. Aega tappis see kõikvõimas algaja abiline Hi-lift. No ei lasknud autot alla, ega vabastanud vintsiköit pigest. Oi kuidas jooksid silmade ees 4x4 foorumi read, kus räägiti mittetoimivatest tõstjatest(nõrgad vedrud, ostke kohe kõige korralikum jne jne..)Algajate reegel nr 2) OSTKE KORRALIKKU VARUSTUST+ TESTIGE SEDA "KUIVAL MAAL" JA TEHKE SELGEKS KÕIKIDE ABIVAHENDITE TÖÖPÕHIMÕTTED!
Vihaga rabelesime ennast jälle võitmatuks. Küll läbi väikese apsu. Kui auto liikuma hakkas, katkes korraks vintsimehe ja piloodi vaheline side ja piloot tuiskas kohalt minema, köie üks ots auto küljes, teine ots puukaitsevööga ümber puu, ja vahel tungraud. Reegel nr 3) MEESKOND,SUHELGE SELGELT JA ARUSAADAVALT!
nr4) OHUTUSTEHNIKA, KÕIK ABIVAHENDID VÕIVAD SAADA TAPJATEKS!
Lõpuks olime aarde juures, tegime pilti ja rõõmustasime. Sõit jätkus. Käisime autol ees, tegime kindlaks sõidutrajektoorid ja sõitsime, naeratus näol. Sisimas lootisme, et kõik läheb hästi. Aga HUI ruudus. Meie Paheero, kasutades Indreku väljendit hullumaja kohvik, just sellisesse kohta end parkis. Maastur ei allunud piloodi korraldustele ja vajus ära sügavesse rööpasse. Kaks neljast vedavast rattas olid õhus, auto sildade peal ja seis mäda nagu keskturu õun. Lootus hakkas kustuma ja tubakas lõppema. Mõtlesime vigase Hi-liftiga end vabaks vintsida, kui õnnetuseks oli üks väga vajalik splint jeed tõmmanud ja selle tulemusena kadus ka üks fikseerivatest poltidest metsateele kuratteabkuhu.Jalutasime ka rada mööda edasi ja nägime õudust enda ees. Välja saame ainult tuldud teed, st. et Paheero on vaja ka ümber pöörata. Hakkas selgeks saama, et vajame abi. Telefonid käes, et abi kutsuda, tuli mõistus koju. Esiteks polnud meil kellelegi helistada ja teiseks oli kell juba südaöö. Läbi ilusate linnatüdrukute, saime Landy numbri ja võtsime abikõne. Reegel nr5) ABIVÄGEDE NUMBRID LAETUD TELEFONIDESSE! Pisikese konsulteerimise tulemusena, olime sunnitud tõdema, et rada on meid võitnud ja auto tuleb metsa jätta. Linnast tuli appi 2kohaline sportauto, millega transporditi mind linna oma auto järele ja siis sain teised asjaosalised linna tuua. Ega metsajäänutelgi igav polnud- selleks ajaks kui ma oma autoga tagasi jõudsin, olid nemad juba Tõdva bensukasse jalutanud. Pärast 9 tunnist seiklust olid kõik unedes. Mudastes.


Päev 2

Auto magas metsas ja oli vaja ära tuua. Abi saime, nagu eespoolgi mainitud, Landylt ja Indrekult.
18.45 startisime mustamäelt ja pärast kahte vintsimist oli Paheero 20.00 kõval teel.

Seikluse kaotusteks olid Paheero tagastange otsad, üks 6m pukseerimislint, Hi-lift(modifitseerimisel) ja uimane reede.

Seikluselt saime: Äärmiselt suure kogemustepagasi, veel kogemusi, kaks uut tutvust 4x4inimeste seast, adrenaliinikoguse nädalaks, soovi minna sügavamale, kaugemale ja korralikumalt!

DAMN IT WAS FUN!

No nii.. Paheero metsast päästetud.
Suured tänud Landyle ja Indrekule, kes meid aitasid.

Lühidalt siis meie lugu..Chiniqua, tema teinepool, mina ja veel kaks linnapoissi istusime tumerohelisse Pajerosse u. kell 17.00 Järvel. Õilis plaan oli minna muda otsima.Kindlustunde mõttes soetasin mõned tunnid varem 60" hi-lifti, ja nööre-seekleid. Ennemalt olime suutnud ilma sellise elementaarse varustuseta hakkama saada, aga teada oli, et muda meid ükskord neelab. Teistele algajatele õpetuseks-1) ÄRGE MINGE METSA ILMA MINGISUGUSEID ABIVAHENDEID OMAMATA!
Võtsime suuna Tõdva poole. Tiirutasime seeneradadel, vahtsime tõtt noore põdraga ja tõdesime, et inimene on väga loll loom. Täiesti uskumatutes kohtades oli maas hunnikutes kõikvõimalikku prügi ja prahti. Jube lausa.
Siis, peale mõningat tühja tiirutamist leidsime ülesse õige teeotsa ja liikusime KP5 poole. Lähenesime punkti lähemast otsast. Kõvalt teelt keerasime kohe suure hooga läbi esimese mudaaugu. Läks kergelt. Jõudsime suurema mülkani ja otsustasime sellest läbi metsa mööda põigata. HUI. Paheero uppus esimest korda. Tõstsime auto ülesse, ehitasime alla kaasavõetud prussidest tee, aga sellest jäi väheseks. Siis tuli Hi-lift mängu. Esimest korda oma lühikeses elus kasutasime seda riistapuud vintsina ja edukalt- Paheero+ käsivints oli hea kombinatsioon ja auto oli suhteliselt kerge vaevaga liikumisvõimeline. Võitmatuse tunne tuli peale. Kohe edasi järgmisesse, juba päris korralikku mülkasse uppimise ja 2.5 h jeblamise peale oli see võitmatus muidugi uppunud. Kell oli paljuks saanud ja inimestel hakkas kerge koblakas peale tulema. Aga progress oli hea- 2.5h ja 1.5meetrit. Aega tappis see kõikvõimas algaja abiline Hi-lift. No ei lasknud autot alla, ega vabastanud vintsiköit pigest. Oi kuidas jooksid silmade ees 4x4 foorumi read, kus räägiti mittetoimivatest tõstjatest(nõrgad vedrud, ostke kohe kõige korralikum jne jne..)Algajate reegel nr 2) OSTKE KORRALIKKU VARUSTUST+ TESTIGE SEDA "KUIVAL MAAL" JA TEHKE SELGEKS KÕIKIDE ABIVAHENDITE TÖÖPÕHIMÕTTED!
Vihaga rabelesime ennast jälle võitmatuks. Küll läbi väikese apsu. Kui auto liikuma hakkas, katkes korraks vintsimehe ja piloodi vaheline side ja piloot tuiskas kohalt minema, köie üks ots auto küljes, teine ots puukaitsevööga ümber puu, ja vahel tungraud. Reegel nr 3) MEESKOND,SUHELGE SELGELT JA ARUSAADAVALT!
nr4) OHUTUSTEHNIKA, KÕIK ABIVAHENDID VÕIVAD SAADA TAPJATEKS!
Lõpuks olime aarde juures, tegime pilti ja rõõmustasime. Sõit jätkus. Käisime autol ees, tegime kindlaks sõidutrajektoorid ja sõitsime, naeratus näol. Sisimas lootisme, et kõik läheb hästi. Aga HUI ruudus. Meie Paheero, kasutades Indreku väljendit hullumaja kohvik, just sellisesse kohta end parkis. Maastur ei allunud piloodi korraldustele ja vajus ära sügavesse rööpasse. Kaks neljast vedavast rattas olid õhus, auto sildade peal ja seis mäda nagu keskturu õun. Lootus hakkas kustuma ja tubakas lõppema. Mõtlesime vigase Hi-liftiga end vabaks vintsida, kui õnnetuseks oli üks väga vajalik splint jeed tõmmanud ja selle tulemusena kadus ka üks fikseerivatest poltidest metsateele kuratteabkuhu.Jalutasime ka rada mööda edasi ja nägime õudust enda ees. Välja saame ainult tuldud teed, st. et Paheero on vaja ka ümber pöörata. Hakkas selgeks saama, et vajame abi. Telefonid käes, et abi kutsuda, tuli mõistus koju. Esiteks polnud meil kellelegi helistada ja teiseks oli kell juba südaöö. Läbi ilusate linnatüdrukute, saime Landy numbri ja võtsime abikõne. Reegel nr5) ABIVÄGEDE NUMBRID LAETUD TELEFONIDESSE! Pisikese konsulteerimise tulemusena, olime sunnitud tõdema, et rada on meid võitnud ja auto tuleb metsa jätta. Linnast tuli appi 2kohaline sportauto, millega transporditi mind linna oma auto järele ja siis sain teised asjaosalised linna tuua. Ega metsajäänutelgi igav polnud- selleks ajaks kui ma oma autoga tagasi jõudsin, olid nemad juba Tõdva bensukasse jalutanud. Pärast 9 tunnist seiklust olid kõik unedes. Mudastes.


Päev 2

Auto magas metsas ja oli vaja ära tuua. Abi saime, nagu eespoolgi mainitud, Landylt ja Indrekult.
18.45 startisime mustamäelt ja pärast kahte vintsimist oli Paheero 20.00 kõval teel.

Seikluse kaotusteks olid Paheero tagastange otsad, üks 6m pukseerimislint, Hi-lift(modifitseerimisel) ja uimane reede.

Seikluselt saime: Äärmiselt suure kogemustepagasi, veel kogemusi, kaks uut tutvust 4x4inimeste seast, adrenaliinikoguse nädalaks, soovi minna sügavamale, kaugemale ja korralikumalt!

DAMN IT WAS FUN!

Mõtlesime sõpradega et lahendame yhe päeva nii et lähme otsime selle punkti üles ... mõeldud tehtud ... ragistasime end kohale ja siis selgus kurb tõsiasi et keegi oli selle punkti ära rüüstanud. Karp ja kilekott vedelesid seal lähedal maas poriloigus ja see nänn mis seal sees pidi olema sellest polnud õrna haisugi ... vot nii ... ma just lootsin et saan ka esimest korda oma nime logiraamatusse kirjutada kuid jah ... mida polnud seda polnud

Kuid seiklus oli see sellegi poolest ... puhas FUN

Walter & Mägraonu

07.10.2007 Alex ja Lauri
Sai käidud kahe Atv-ga, ligipääs hea ning vintsima ei pidanud.Aardest sai võetud tulemasin ja jäetud paber taskurätikud.Meie kinnitasime aarde korralikult puu külge.

See kant on tõesti lähedaseks saanud. Täna 28.10 sai siis ühte hädalist aidatud, kes Suzuki Vitaraga oli rajale sattunud. Kuid see polnud veel kõik -varsti tuli ka ühte Pajerot sikutada...
Igatahes metsas elu käib...

Indrektõdvalt