TIG vs MIG ja teised keevitused

Tõsisemad ja spetsiifilist laadi tehnilised arutelud erinevate tehniliste sõlmede üle 4x4 liikuri juures. Võta sõna kui tead millest räägid, lahmijad lendavad Idiot Cornerisse.

Moderaatorid: jr, Veiko, erik, Moderators

Paheero
Fitting 38"
Postitusi: 277
Liitunud: K Nov 22, 2006 3:41 pm

Postitus Postitas Paheero »

Ei viitsinud quotima hakata, aga senises jutus on palju linnalegende, pooltõdesid ja muidu jura. Elektroodi, TIG ja MIG/MAG keevitusliikide õigemad (st üldlevinumad) nimed on hoopis SMAW/MMA, GTAW ja GMAW. Kasvõi guugel annab infot, et lugeda ei jõua. Alustuseks kas või see, et enamus nn MIG-keevitusi on tegelikkuses hoopis MAG keevitused, ehk siis aktiivgaasi (CO2) keskkonnas toimuv protsess.... Lisaks veel GMAW impulss-, sünergilised jms seadmed-rezhiimid, GTAW-i alumiiniumikeevituse eripärad (AC-vool, balanss, impulss jne) erinevad gaasid ja nende segud, erinevad volframid GTAW-i puhul erinevatele materjalidele jne jne jne. :wink:
Kasutaja avatar
erik
Aktiivne Pikendus
Postitusi: 2743
Liitunud: L Juul 23, 2005 11:05 pm
Asukoht: Jõe laboratoorium

Postitus Postitas erik »

Mis on su posti mõte? Et tegid nagu asja kõigile selgeks?
Ja meil ON asjad MIG, TIG ja jne keevitused (et kõik aru saaksid), sul võib lõdavalt teistmoodi olla.
Asju ehitatakse korralikult ja teemasse lähenetakse süviti!

Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
Kasutaja avatar
Kriisa
Mudder
Postitusi: 97
Liitunud: L Jaan 28, 2006 5:04 pm
Asukoht: Tartu

Postitus Postitas Kriisa »

TIG'iga keevitamist nimetab mõni mees lihtsalt "argooniga laskmiseks" :D olen kuulnud.

Seda keevitust mida meie nimetame MIG'iks siin, nimetatakse tegelikult ka poolautomaat keevituseks. Ilmselt siis sellepärast, et ise annab automaatselt traati peale. Täisautomaadi kohta ei oska öelda suurt midagi, ehk kuuluvad nende alla keevitusrobotid ja keevitustraktorid.
Viimati muutis Kriisa, E Mär 26, 2007 10:57 pm, muudetud 1 kord kokku.
Paheero
Fitting 38"
Postitusi: 277
Liitunud: K Nov 22, 2006 3:41 pm

Postitus Postitas Paheero »

Mis on su posti mõte? Et tegid nagu asja kõigile selgeks?
Ja meil ON asjad MIG, TIG ja jne keevitused (et kõik aru saaksid), sul võib lõdavalt teistmoodi olla.
Posti mõte oli infot jagada, nagu kogu foorumi mõte vist on :roll:
jörg
Off Roader Wannabe
Postitusi: 31
Liitunud: R Mär 16, 2007 1:08 pm
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas jörg »

Kui MIG käpas ja TIG ka enamvähem ja elu liiga meena tundub,siis võib ju alati MMA-d ehk vana head käsikaarkeevitust proovida.Ise olen viimasel ajal olude sunnil pidanud niimoodi keevitama(loe:vahel ka käkerdama ja sittuma :) ).
Plussid:vajadusel lihtne kaasa võtta-inverter ja elektroodid kotti ja minek,suur erimaterjalide(kõvasulamid,malm, roostevaba,alumiinium jne.)valik.
Miinus:palju sodi ja raske õppida.
Ise ka veel täitsa algaja :( .
Kasutaja avatar
erik
Aktiivne Pikendus
Postitusi: 2743
Liitunud: L Juul 23, 2005 11:05 pm
Asukoht: Jõe laboratoorium

Postitus Postitas erik »

Eelkirjutajaga täitsa nõus, mingi 7 aastat tagasi tegin elektroodkeevitusega autol plekitöid sai päris hea, mingi 5 aastat tagasi ehitasin ja remontisin maasturi raami ja pidin hakkam pmst. nullist õppima hakkama, nüüd oli jälle vaja üleõla inverteriga keevitada ja jälle hakka nullist pihta. Ega see keevitamine ole jah mingi selline asi nagu ratta sõit, et korra õpid ja siis nii jääbki.
Asju ehitatakse korralikult ja teemasse lähenetakse süviti!

Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
Peep
Mudder
Postitusi: 67
Liitunud: E Mär 06, 2006 8:46 pm
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas Peep »

Mis firmadest gaasi ostate(co2), kas eri firmade gaasidel on ka märgatavat vahet tunda(kunagi kui sai Moe piiritusetehase gaasi asemel AGA st gaasi võetud oli keevitamisel väike vahe nagu sees).
Oskab keegi ehk mingi hinna ka öelda näit AGA või ELME

Viimasel ajal vähe keevitanud ja paar aastat sai ühe pudeliga hakkama aga nüüd sai otsa ja peab nati ringi vaatama.

Elektroodide kohta niipalju, et vanad ja niisked(garaazis seisnud)hakkavad alles siis normaalselt jooksma kui pool juba otsas on(vähemalt omal sellised kogemused) ja aparaadist sõltub ka üsna palju ära.
Omal tekivad mingil põhjusel liitesse räbu täis augud kuigi see peaks ju sula metalli pinnale kerkima.
Kasutaja avatar
Kriisa
Mudder
Postitusi: 97
Liitunud: L Jaan 28, 2006 5:04 pm
Asukoht: Tartu

Postitus Postitas Kriisa »

Poolautomaadiga keevitades olen kasutanud alati CO2 asemel AGAMix nimelist gaasi, koosneb see siis CO2 ja Argoonist, on palju parem gaas kui lihtsat C02. Hinna kohta ei oska öelda, sest ise neid ei osta. Ilmselt kallim kui tavaline CO2.
Kui ma nüüd ei eksi, siis vist saldab see ka selliseid ained, mis muudavad keevitusprotsessi keevitaja tervisele ohutumaks, MISON nime kandev AGA TIG keevituse gaas (argoon) sisaldab kindlasti selliseid komponente.
Kasutaja avatar
erik
Aktiivne Pikendus
Postitusi: 2743
Liitunud: L Juul 23, 2005 11:05 pm
Asukoht: Jõe laboratoorium

Postitus Postitas erik »

Elektroodidega on nii, et kui nad on garaažis avatud pakiga mõnda aega seisnud, oleks mõtekas nad ennem keevitamist tunniks 200 karaadiga ahju toppida, siis jookseb kenasti. Roostevaba elektroodiga musta terast keevitades on pritsmeid vähem ja õmblus ilusam. Tõenäoliselt on siis õmblus aga rabedam.
Asju ehitatakse korralikult ja teemasse lähenetakse süviti!

Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
Kasutaja avatar
Kriisa
Mudder
Postitusi: 97
Liitunud: L Jaan 28, 2006 5:04 pm
Asukoht: Tartu

Postitus Postitas Kriisa »

Ülikoolis tutvustati Certanium nimelist elektroodi, oli teine üks kallimaid ka. Õppejõud pani ühe metalli tüki teise peale ning siis selle elektroodi sinna küljega vastu ning tulemuseks oli perfektne õmblus nende kahe detaili vahel. Õmbul küll nägi välja natuke teistmoodi kui traditsiooniliselt keevitades.

Antud näide ei tähenda kindlasi, et selle elektroodiga peaks niimoodi keevitama, see olid vaid äärmuslik näite, et kuidas on võimalik.
Kasutaja avatar
jr
Motorsi Jaak
Postitusi: 5725
Liitunud: K Veebr 19, 2003 10:01 pm
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas jr »

Tavalist elektroodi ei saa ju kuidagi külili tööle ja tolle Certaniumi omapäraks kas pole mitte järjest "põlemine". Õnnestus ka omal näha ühel keevitusalasel tootetutvustusloengul, kuidas analoogse elektroodiga kaks juppi toru omavahel kokku lasti. Torud kokku, elektrood ümber liite, pinge peale ja koos ta oligi. Päris impressiivne oli.
+372 5028488
2008 VW Touareg R50
Peep
Mudder
Postitusi: 67
Liitunud: E Mär 06, 2006 8:46 pm
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas Peep »

Tekkis selline huvitav küsimus, kui palju peab gaasi MIG ile peale andma et asi õige oleks? :roll:
Ise olen tavaliselt nii tunde järgi reguleerinud (kui vähe, siis on leek kohe hoopis teine) aga ei taha seda kahjulikku gaasi liiga palju ka mõttetult õhku saata(kuigi räägitakse, et kõik roheline pidavat seda tarbima).
Väike segav asi on ka mõõtühikud, osa kellasid näitab rõhku aga teised mahtu ja kuidas siis õiget numbrit saada (hea tahtmise korral teades düüsi läbimõõtu saab rõhust mahu ka välja arvutada).
Patermaa
Got ARB and Nitrous?
Postitusi: 198
Liitunud: L Sept 30, 2006 8:04 pm
Asukoht: Patermaa, harjumaa

Postitus Postitas Patermaa »

Ma ostsin endale sellised kellad, millel saab liitreid reguleerida, ma isiklikult kasutan 13-14 l/min. See siis siseruumides, väljas sõltuvalt tuule tugevusest, kui tatistama hakkab keeran juurde.
Katkestanud Alansi Kapp-il :D
Pajero 2.6 Cabrio
KEMPPI SEADMED&SERVICE www.rkrseadmed.ee
Tel: 56 205 236
Kasutaja avatar
Xim
Fitting 38"
Postitusi: 303
Liitunud: E Apr 10, 2006 4:28 pm
Asukoht: Lõuna-osariigid

Postitus Postitas Xim »

Peep kirjutas:Tekkis selline huvitav küsimus, kui palju peab gaasi MIG ile peale andma et asi õige oleks? :roll:
Ise olen tavaliselt nii tunde järgi reguleerinud (kui vähe, siis on leek kohe hoopis teine) aga ei taha seda kahjulikku gaasi liiga palju ka mõttetult õhku saata(kuigi räägitakse, et kõik roheline pidavat seda tarbima).
Väike segav asi on ka mõõtühikud, osa kellasid näitab rõhku aga teised mahtu ja kuidas siis õiget numbrit saada (hea tahtmise korral teades düüsi läbimõõtu saab rõhust mahu ka välja arvutada).
Gaasi kulu arvutamine käib valemi d x 12l/min, kus d on traadi läbimõõt.
Kasutaja avatar
erik
Aktiivne Pikendus
Postitusi: 2743
Liitunud: L Juul 23, 2005 11:05 pm
Asukoht: Jõe laboratoorium

Postitus Postitas erik »

Just proovisin, kui keerata kulu 10`le, e. nii palju kui 0,8 sele traadile vaja. siis hakkab kohati tatistma. No good. Kasutan 14 - 16 l/min. alati hea, õues keeran juurde.
Asju ehitatakse korralikult ja teemasse lähenetakse süviti!

Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
Vasta

Mine “Modifikatsioonid edasijõudnutele”