4x4.ee

Tere!

Käsil jahutuse ümberehitus, aja kokku hoiu mõttes küsiks, millist radiaatorit turult otsida. Autoks siis LC 73 3,0TD ja radiaatori uus asukoht auto tagumises osas. Laiusest jääb ruumi ca 1000mm ja kõrguses ca 600mm. Milline optimaalne radiaatori maht oleks? Hea oleks ka kuulda teostatud ja toimivatest lahendustest selle mootori jahutuse puhul.

Tänud ette

Rain

http://www.radiaator.ee/index.php?sisu= ... 4&lang=est

Vaata neid ja uuri asja sealt, teevad sulle mõõdu järgi ka või annad mõõdud ja nemad siis ütlevad mis kus kes.
Soovitus muidugi see, et radiaator peaks olema suht õhuke ja kiire voolavusega, lisa kindlasti ka eraldi elektriline pump juurde, teeb su oma elu kõiges lihtsamaks nagu õhutamine ja voolavuse kiiruse saamine.

Heinza kirjutas:http://www.radiaator.ee/index.php?sisu= ... 4&lang=est

Vaata neid ja uuri asja sealt, teevad sulle mõõdu järgi ka või annad mõõdud ja nemad siis ütlevad mis kus kes.
Soovitus muidugi see, et radiaator peaks olema suht õhuke ja kiire voolavusega, lisa kindlasti ka eraldi elektriline pump juurde, teeb su oma elu kõiges lihtsamaks nagu õhutamine ja voolavuse kiiruse saamine.

kas eritellimusel radiaator liiga kulukaks ei kujune? Oleks huvi just sel teemal, milliseid tehase radiaatoreid keegi kasutanud on jahutuse ümber ehitusel.

Sa pead endale selgeks tegema kus sul voolikud kulgema hakkavad , kas mõlemad ühel pool või ei. Siis vaatad mõõdud üle milline see maksimum kärg mis sulle sinna mahub, siis helistad ja räägid neile oma mure ära. Nemad vaatavad sulle kataloogist mõõdu järgi enam vähem sobiva välja. Seda juba siis tehases tehtud asja. Minu autol näiteks 2,0 golf 4-a radikas taga. ega suur jahutusvedeliku kogus pole hea, tähtis on jahutuse kiirus ja kui kiiresti radikast läbi voolab. Suurt vedeliku kogust on palju raskem maha jahutada. Siin see konks ongi. Selleks peab radikas olema suure kärjega aga õhuke.

Kui mina kunagi sarnast asja vist sealt samast radiaator.ee uurisin, siis öeldi otse, et mõttekam on romulaid kammida või kataloogist mõne odavama tootja uus võtta, sest korralik suur metallist radiaator käsitööna on kallis. Väikese vedeliku koguse ja õhukese radiaatori teooria on muidugi huvitav Talupojaloogika ütleb, et suuremat kogust jahutusvedelikku on keerulisem ka keema ajada ning piiratud pikkusxkõrgus mõõtude juures maksimaalse jahutuspindala saamiseks on võimalik radiaatorit paksusesse laiendada, isegi mitmerealiseks minna ja samas ka jahutussüsteemi mahtu suurendada. Vedeliku liikumise kiirus radiaatoris(turbulentsid tagavad parema sooja äraandmise seintele?) ja seal viibimise aeg on omaette ooper. Pigem on põhiline tagada puhtad ja sirged ribid, korralik jahutusvedeliku liikumine pumba või pumpade poolt ning korralik õhuvool LÄBI radiaatori.

Ei ole teoreetik ma ega ka füüsik, ma katsetaja ehk siis praktik. See õhukese üherealise radika asi on käidud tee. Võimlaikult suur õhuke kärg jahutab oluliselt kiirem maha kui mõõtmetelt väiksem ja kaherealine , miks, olgugi et kahe realisel kärje pind torude näol on sama või isegi suurem, sest teisest reast läbiv õhk on juba esimese rea poolt kuumaks köetud ja seega tulem kohe poole, kui mitte rohkem, nigelam. Kui siin teema algataja siin lisas, et ruumi on 1000x600mm siis noh võtame otsa kannud maha jääb julgelt ruumi 900x600 kärjele, sellega jahutab juba ei tea mida kui voolavus hea seal radikas. Olgu kuidas on aga uskuge , tõesti on suurt veekogust raskem keema ajada aga kui selle taga on aeglasem jahutus on asi kohe ka saatanast. Siis jahtub see mõtetu kaasas kantav veekogus oluliselt kauem. Tähtis on kiire jahutus ja selle arvelt kahanda kohe ka veekogust. Lihtne. Enamikel autodel on see jahutusvedeliku kogus seal 6-8 liitri juures. Juba siis kui sa viid radika taha see kogus suureneb märgatavalt lõdviku mahtuvuse arvelt , ja mitte vähe. Seda tuleb ka jahutada hiljem. Lihtne võrdlus , enamus soojenduse radikaid on mitme realised , vaata kui hea soe õhk sealt lõpuks väljub....ning mootorisse tagasiminev vesi polegi nii külm.
Ma olen selle kõik järele proovinud ja veendunud.

tekkis õhku küsimus, millist elektrilist lisa-pumpa ahelas kasutada ja kuhu see paigutada?


Rain

Ise olen sellisel puhul otsinud nissensi radika kataloogidest,seal mõõdud,torude asukohad jne olemas.Enamasti mingi suure mootoriga asja oma,BMW850,hummer h2 jne,hinnad olid suht head ja müüs laki auto äkki.
Mida õhem kärg seda kiiremini jahutub,üldiselt saab käima ka ilma lisa pumbata,õhutamine võtab rohkem aega ja kindlalt ette õhutus kraanid,kui pole lisa pumpa,kui paned lisa pumba,siis tagant ette lööma.
Korralik pump maksis soomes pea 300 euri äkki.
Mõtekas ühendada lisapump vendi automaatika alla,seda pole vaja koguaeg.
Selle kataloogi leiad netist otsides.

radiaatoriks kasutasin Peugeot Boxeri oma, uus, suure pinnaga ja suht õhuke. Kraanide all mõtled kuulkraane saan aru? Kuhu paigaldada süsteemi täitmine, on sellel ka tähtsust?

Süsteemi pead ju täitma radikast kõrgemalt,kindlasti ei sobi 1 voolikuga paak, paisupaak on üldjuhul ikka kõige kõrgem koht,või samas tasapinnas.
Kraaniks jah ükskõik mis kraan,ühe soendus vooliku vahele,romulast leiad ka kindlasti mingi originaal õhutus nipli.

Sellise aretuse puhul peab just füüsikaseadusi tundma.Pumpa tarvis pole. Ka kraane mitte.Radikas ikka 2.he kihine. Vendikat autode küljest head ei leia otsi tööstuslikke. Peugeoti radikas pole eriti hea otsus, liiga madal ja torud on ühes otsas.[külg kallakul vilets tsirkulatsioon]. Torud peaksid olema diagonaalis. Mida kõrgem radikas seda parem tsirkulatsioon. Minu jahutust aitas taha just füüsik ja sai esimesel korral juba ideaalne. Autoks Kunn. Kõike ei suuda ära trükkida helista.

Häid vente saate audi A6 c4 kerega,kondiga mudel,(millel on mõlemad ühesugused)neid muidu 3-4 eri tüüpi.
Poest saad valida sinna uusi vente 180-300w.(hinnad mõistlikud)
Samade ventidega sõidab vähemalt 3 tr3-e ja veel mõned muu klassi autod.
Õhutus niplit polegi vaja koguaeg kasutada,aga,kui millegi pärast keema läheb(näiteks põleb vendi kaitse maha)siis juba keeruline uuesti vett sisse saada

Õhutuseks on olemas automaatõhutus,saab katlapoodidest.Tuleb paigaldada kõige kõrgema koha peale. Praks kui sa korraks seisaks minu auto taha siis sa seda audi juttu enam ei ajaks.

Ei tea täpselt selle mootori jahutuse ehitust aga bensukal oli abiks termostaadist loobumine ja väikese ringi suunamine radiaatorisse. St. kogu, pumbatav, vedelik käheb radiaatorisse ja temp. reguleerimine toimiv ainult ventika lülitamisega. Ühtlasi sai ka suurema ristlõikega kollektor tehtud (termostaadi kaas koos väikese ringi sisendiga). Lisapumpa, ilmselt, vaja ei ole. Kui võistlusauto, on mõistlik veepumba rihm lahutada generaatorist (eraldi pingutajaga autonoomseks või siis roolipumbaga kokku, kindlasti peale roolipumpa), need kipuvad kõige sagedamini kinni jooksma ja ühtlasi veepumpa seiskama. Kui see võimatu, tasub generaatori rihmaseib laagrile teha ja mutriga kinni tõmmata, kui genekas kokku jookseb, saab mutri lõdvaks lasta (meil mutri teine pool servaga ja ümberpööratult toetub rihmaseibi laagri sisemisele saalele) ja rihmaseib jookseb edasi. Paar korda on sellest reaalselt kasu olnud.