Mootor "plödiseb"

[jaan mmc]

Toite probleemi aitaks, katse-eksitus meetodil tuvastada, plödina hetkel lisabensiini andmine gaasikapi ette, kui sellest pöördesse läheb, jäi ilmselt nälga. Kui hullemaks, rikastab võibolla hoopis üle.

[totu]

Seda on proovitud elektrooniliselt, st. pihustite avatud aega liigutatud +/-, samal ajal lati rõhk püsib. Päris välistada ei saa midagi aga see üsna ebatõenäoline. Mingi võimalus on, et pihustid ise aga ebaloogiline, et vanad ja uued identselt peetis (pihustite vahetusega jäi pilt täpselt samaks).

[jaan mmc]

Kaabelduse ka vahetasid, et tead, et uued pihustid tõrgetetta töötavad? Või pane mõni pihust otsapidi purki ja vaata kuidas töötab.

[totu]

Kaabeldust ei vahetanud (plaanis on aga ei ole aega leidnud) aga sai porte sillatud ja erinevate väljunditega proovitud. Ka on üsna selge, et probleem ei ole konkreetsetes silindrites, nagu mainisin, saab ilma paari pütita sõita, pea aegu normaalselt aga see kone kooleb lõpuks täielikult, sureb välja isegi neutraaliga, veidi seisab ja käivitub jälle korraks, mida kauem seisab, sada kauem töötab, teatud piirini.

[jaan mmc]

Siis kui ära kooleb või koolema hakkab, panedki topkat ja kui selle peale korrakski ellu ei ärka, oled sellevõrra targemaks saanud, et toitesüsteemi viga järelikult suure tõenäosusega ei ole.

[totu]

Nii, küünlad vahetatud ja voilaa- midagi ei muutunud.
Kui segu jääb lahjaks, peaks põlemine aeglustuma ja mootorist leek väljas olema- ei ole.
Kui segu läheb rikkaks, peaks must taga olema- ei ole.
Kui süüde jääb vahele, peaks paukuma- ei paugu.
Tundub, nagu jääks kütuse pritse tsüklid vahele, erinevates silindrites, sarnaselt pöörete piirajale.

[helar]

No ma pakun siis "sokk õhupuhastis stiilis" karterituulutuse rõhu mõõtmine pöördel ja plödisemise hetkel.

[jaan mmc]

Vanakooli kõrgepingekaablitelt saaks ju süütenurga vaatlus stroboga tõenäoliselt aimu kas süüde nt. jätab vahele. Kui nurka peaks loopima siis seda peaks stroboga rihmaseibilt nägema, eriti kui ütled, et peale taaskäivitumist justkui detoneerib. Pihustitele tulevaid impulsse sai vist nö. paljasilmaga nii vaadelda, et pistikule, led õhukse traadiga vahele ühendada.

[v6sa]

Sokk õhupuhastis peaks tagant musta välja võtma. Sellel ei tohiks liigne karterirõhk ju segu mõjutada.

Seal on midagi huvitavamat.

Mõni juhe ei pääse kollektori vastu sulama? Vändaanduri juhtmes ei ole mõnda paksemat kohta või kokkukeeratud ajutist ühendust?

Heitgaase mõõta ei ole võimalust? Et mida teevad CO ja hapnik plötutamise ajal?

Loll strobo muidugi näitaks süütenurga püsimist hästi (või selle paigastujumist).

[totu]

Strobo on hea mõte, koormuse all mõõtmine on küll veidi keerukas. Vända anduri vahetusega muutust ei ole ja kuidas peaks selle signaal olema seotud koormusega? Lisaks on selle kaabel pistikust ECUsse ilma vaheühendusteta. Igasugused pihusti jamad peaksid olema konkreetses pihustis või paaris. Et kõik pihustid hakkavad vahele jätma on vist veel ebatõenäolisem, kui sokk kollektoris? Karteri rõhku ei mõõtnud aga tuulutused sai prooviks õue viidud- isegi märgatavat tomu ei ole, no ja plödises ikkagi.

[jaan mmc]

Ma keskenduks puuduva/vildaka väljaselgitamisele ja seejärel küsimustele, kas/mis seda põhjustab nt. vändaanduri konstruktsiooni või aju proge eripära. Kui süüde ei katke ega kõigu ja pihustitega on sama siis on ilmselt mehhaanika ehk vänt või gaasijaotus mehhanismi teema. Nt. klapivahed kaovad ära, kolvile/silindrisse kogunenud tahm (või minupärast ka sokk) höögub ja tekitab isesüttimist/detoneerimist.

[v6sa]

Klapivahed on hea pakkumine. Seda peaks kuumalt nägema kompressiooni vähenemisena ka.

[totu]

Jama on. et küünlad on kollektorite taga ja kompressomeetri ühendamiseks peab mootor veidi jahtuma. Väljalaske klapid välistaks, see peaks näha olema, ilma kolledeta. Mingi leegi peaks ikkagi klapi vahelt läbi pressima. Hetkel ongi järgmine mõte eemaldada sisselaske "kopsik" ja vaadata sisendid üle, kui tule tagasi lööb, peaks mingi värvimuutus (tahm) "oreliviles" näha olema. Tegelikult on ülimalt ebatõenäoline, et hüdrotõukur kuumalt kokku ei lähe, pigem võiks see paksema õliga juhtuda. Mehhaaniline põhjajõudmine on juba välistatud ("klaverid" sai 1mm kõrgemale tõstetud- muutusteta).
Väntvõll on terve. Ja mis k...di asi soojeneb kriitilise piirini tund+ jooksul ja mille puhul see kriitilise piiri saavutamine ajas lüheneb (algas rinkadel, 3ndal tunnil, nüüd juba 10-15 minutit peale käivitamist) ja mille jahtumine võtab kümneid minuteid?
PS: Vaevalt aga ehk on kellelgi MS 2 riiulis ja oleks nõus seda laenama? Keeruliseks teeb selle 8 silindrit (4 süütevälundi vajadus). Teistel asjadel peaks hakkama igasuguseid ühendusi ringi tegema.

[totu]

Viled väga ühesugused, seega üks viga jälle võimaluste listis vähem.

[rommi@rommi]

Tundub,et foorumi teel lahendust pole leidnud
Olemas inimene kes sellele lahenduse kindlasti leiab.
Helista