VABA tehnilised reeglid 2013......

[RaidoKol]

Mõned mõtted,teie vintside aretusest,
1 kõige kiirem,tugevam,kergem,ja odavam on meh vints.
2 hüdro pole kah väga hull,kui osta kohe õiged asjad,kolm elektrivintsi hinda.
3 kui jätate aind elektrivintsi,tuleb veel suurema rahakotiga mees ja ostab GIGELPINI ja siis ei jõua seda kisa ja hala ära kuulata,kui ta veel 24v sinna otsa lajatab hetkeliselt

Täpselt!

[vallo3]

Kui me räägime kallidusest,et portaalsild on kallis kas siis näiteks toyota sild 2x arb on odavam ja +35-37 tolli traktori rehviga sõites osta uusi detaile iga võistlus on siis nagu odav või mis.

[tarmo]

Kui me räägime kallidusest,et portaalsild on kallis kas siis näiteks toyota sild 2x arb on odavam ja +35-37 tolli traktori rehviga sõites osta uusi detaile iga võistlus on siis nagu odav või mis.

Oleneb Toyota sillast. Ja detailidest. On selliseid, mis ei lähe puruks (niisama lihtsalt).
Ja ei pea alati ARB olema, vaid tehaselukk. Sel juhul on odavam küll jah, kuigi muidugi mitte kordades.

[Heinza]

Vallo sa ei taha kindlasti mulle müüa 1600 euro eest portaale koos pidurite ja norm rummudega. Mina ostsin toyo sillad 16000krooni eest 2008 aastal koos arbi ja LockR.ga ja osasid on sinna läinud üks tigu - taldrik, üks esimene veovõll, üks püsikas ja hoolduste käigus laagrid ja tihendid. Kogu lugu ja kulu. Ja tigu taldrik olid juba Hr A.Tuisu juurest tulles vigased , kolmel hambal olid nurgad maas, oli aja küsimus millal lõplik laks käib.
Äkki sa Vallo nüüd avalikustad , kuna sa selle teema üles tõid , mis siis tegelikult olid sinu kuluid portaalidele koos pidurite , ümber ehituste , ja rummudega. Aga ausalt , muidu me siin spekuleerime niisama ulme summasid. Ja kui hinnad välja tood äkki hakkame selle hinnaga siis sinu käest ka sildasid tellima. Business plaan, eks ole !?!

[uputaja]

Kui me räägime kallidusest,et portaalsild on kallis kas siis näiteks toyota sild 2x arb on odavam ja +35-37 tolli traktori rehviga sõites osta uusi detaile iga võistlus on siis nagu odav või mis.

Oleneb Toyota sillast. Ja detailidest. On selliseid, mis ei lähe puruks (niisama lihtsalt).
Ja ei pea alati ARB olema, vaid tehaselukk. Sel juhul on odavam küll jah, kuigi muidugi mitte kordades.

Näita palun sellist Toyota silda, mis 37" rehviga vastu peab! Lõppevad need kõvad järelturu jupid samamoodi kõvemini paugutades.. Lõpetage see ulmejutt ära, et ilgelt murevaba elu ja kestab hästi. Sõitke kõik esikohale ja vaadake palju lõpuks vedavaid rattaid järgi on. Vat seepärast võidabki reduktor, et neil ka päeva lõpuks kõik rattad veavad.

Andres

[Praks1]

Kuna olen läbi aastate sõitnud nats tr1,tr2 kui ka tr3,nii siin kui piiritaga,olen näinud igast asju mis järgi annavad,kui sõita poodjumi kõrgema koha peale.
37" ratas ja konkurendsis püsimine toyota sillaga lõppes kurland 2008 lätlase toyota sillale sellega,et võistluse lõpuks oli kärupeal 3 siledate hammastega diffrit näiteks.
Räägite ulme jutte tugevatest sildadest,TML püsikas läheb tr1-es nagu makaroon puruks.

Eks te ise teate mis teete,aga need asjad pole nii tugevad,kui arvate

[e.p.]

Kas üldse keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kellel on takistuseks rehvimõõt võistlemiseks?
Muud ju sisuliselt hetkel vahet ei ole vanade reeglitega.
Pigem ilmselt kahele autole alla pandud portaalsillad said saatuslikuks.
Ainuke mõistlik jäik otsus oleks see, kui keelata vabas portaalsilla kasutamine ja lasta nendel meestel mürada TR3-s.
Täna ehitatakse nagunii enamus autosid juba ühe vintsi peale.

[JaanusLI]

Mina pooldan kahte vintsi, muud pole siis saab katkise tehnika vähemalt raja kõrvale vintsida Kindlasti võiks kaks vintsi jääda!

[Movistar]

Kuna olen läbi aastate sõitnud nats tr1,tr2 kui ka tr3,nii siin kui piiritaga,olen näinud igast asju mis järgi annavad,kui sõita poodjumi kõrgema koha peale.
37" ratas ja konkurendsis püsimine toyota sillaga lõppes kurland 2008 lätlase toyota sillale sellega,et võistluse lõpuks oli kärupeal 3 siledate hammastega diffrit näiteks.
Räägite ulme jutte tugevatest sildadest,TML püsikas läheb tr1-es nagu makaroon puruks.

Eks te ise teate mis teete,aga need asjad pole nii tugevad,kui arvate

Praks,eks selles olegi asi,et need targad kes siin kestvusest räägivad ei ole ise kunagi suure rattaga võistlusi sõitnud-võitnud ja seda siis tugevas konkurentsis.Alles see nädalavahetus lätis nägin ise kuidas nii TR1 kui ka Vaba oma Toyota sillaga diffreid -püsikaid vahetas ja Eestiski ei ole see üldse haruldane olnud.TR2-s lagunesid need pidevalt ja just nendel kes võidu peale sõitsid.Kindlasti on oma osa ka auto massis.Mida kergemaks auto saad,seda vähem sillad lagunema hakkavad.
Tänane offroad ongi tegelikult selliseks kujunenud,et ei võida enam ratas vaid see kelle auto lõpuni ühte tükki jääb ja kelle insenertehnilised teadmised üle keskmise head on .Remondiaega võistluse käigus praktiliselt enam ei ole.Sõit käib sekund-sekundisse.
Samas jah,kui vaadata statistikat,siis Eestist käib piiri taha ainult 1 auto (see mees kes konkurentsi ei karda 33 rehviga) ja siin käivad ka vähesed.
Selles valguses võiks Eesti Vabas piirata ainult rehvimõõdu 37 peale ja ülejäänu ongi vaba.Las mehed teevad mis tahavad ja loodus suretab nõrgad ning jäävad tugevad.
Siin räägitakse,et lubame ainult elektrivintsi.Pidi odav olema.Kellel pappi on ostab omale GIGGLEPINI ca 4000-4300 euri või suts odavama Warni 2 mootoriga ja vintsib kiiremini kui mõni sõidab.Elektrivintsist räägivad need mehed kes pole üle ComeUp 9000 kunagi näinudki.Jätke omale meelde,et kiireid elektrivintse on maailmas küll ja paljudel on ka raha,et neid omale osta.
Kiire hüdro ei maksa ulmehinda,kui kohe kõik õieti teha.Olen oma hüdrovintsi tuuninud päris kiireks ja võimsaks ja kui ma poleks kõvat kooliraha katsetamise peale maksnud ja kohe kõik komponendid õiged ostnud,siis hind jääb 2000 euri kanti kogu kompoti eest koos saba ja karvadega.Ei ole ju midagi hirmsat.
Samas maksab mehhaaniline vints ca 500 euri ,pluss oma aretus kardaani näol ja on veelgi kiirem hüdrost,kuid hind on ju odav.
Kui lugeda Heinza postitusi ja ideid siis kõik on täpselt sellised nagu tema auto .Aga kas kõik ülejäänud ka selliseid masinaid soovivad jääb arusaamatuks.
Igaljuhul kui teete kõik vabaks ja jääb ainult rehvipiirang 920 mm või 37 tolli siis tulen ka teiega Vabasse kaarte segama paariks sõiduks aastas. Rehvid on mul juba mõnda aega olemas ,küll mitte selleks aga siiski.
Seega ükskõik millistesse raamidesse te üritate oma reegleid suruda,siis kellegil on ikka rohkem raha,et nende reeglite järgi omale praktiliselt võitmatu masin ehitada.Mehed peavad ka head olema.Masin üksi ei tee midagi.

[totu]

Viimased leheküljed on puhast tõde, kõigil õigus (peaaegu). Ilmselt Jaanus helistas enamusele ja teatas uue plaani- kliirens 200-330 ja rehv vaba. Isiklikult ei meeldi see mõte. Tänastest autodest kvalifitseeruks Vabaks vast Luige. Kes unistab 37" rehvist odava silla otsas, peab arvestama teatud tagasilöökidega. Toyota 8" sillale on 33" juba veidi liiast. Sõita saab ka suuremaga aga "paugutamine" tuleb ära unustada, täna aga tulemusele rahulikult ei sõida. Loomulikult on võimalik enamus sildasid kestma saada aga siis on küsimus kas kallis või väga kallis sisus.
Üks võimalik tsenaarium selliste reeglite kehtestamisel:
Porikärbes ja Buff vahetavad klassi või loobuvad.
Sõltumatu (meie) kaotab igasuguse mõtte, kuna kliirens langeb peale sõitjate ja muda lisandumist 280 peale ja ja on seda kogu kõhualuse laiuses, erinevalt talasilla "munast".
Enamus klassikalisi vabasid ei viitsi enam sildasid remontuda ja loobuvad peale pari võistlust või vahetavad klassi, paar teami leiavad raha ja ehitavad autod hiiglasliku reduktoriga sildadele ja meetrisele rattale. See osutub suurepäraseks lahenduseks ja nii nad siis võistlevadki omavahel, ehk liituvad ka Luige ja HMM, neil juba autod valmis.
Iseenesest vastab see just olemasoleva süsteemi maatasa tegemisega ja "nullist" alustamisega.
Isiklikult pooldaks läti reegleid, tundub kõige vähem halb lahendus.
Lipp kätte!
Arvet.

[Heinza]

Kas üldse keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kellel on takistuseks rehvimõõt võistlemiseks?
Muud ju sisuliselt hetkel vahet ei ole vanade reeglitega.
Pigem ilmselt kahele autole alla pandud portaalsillad said saatuslikuks.
Ainuke mõistlik jäik otsus oleks see, kui keelata vabas portaalsilla kasutamine ja lasta nendel meestel mürada TR3-s.
Täna ehitatakse nagunii enamus autosid juba ühe vintsi peale.

Täiesti päri Peetri jutuga. Kuid väike mööndus asjas oleks maksimum kliirentsi kehtestamine ilma igasugu ratta mõõdu piiranguta. Näiteks miinimum kliirents 220 ja maksimum kliirents 330mm nagu on ta Nez Cup i sarjas, siis asi väga lihtne. Iga mees vaatab ise mis ratta ta alla saab ajada, et kliirens lõhki ei läheks. Ja kuntslikud kliirensi madaldajad keelustada. See lahendaks kogu mure ja hala ära. Iga üks ise teab mis siis teeb mis silda kasutab ja mis rattad alla paneb et lõpuni sõidetud saaks. Iga mees ju võtab ise endale riski ja kasutab ise oma oskusi ja kogemusi , et saaks lõpuni sõidetud. Ei saa keegi sellelel hullusele mida keegi kasutada tahab kätt ette panna mingite reeglite kehtestamisega. Muidugi TR1-s on ka võimalik kõik asjad puruks sõita nagu ka TR3 -s. Tegemist siiski tehnikaspordiga kus suur osa on tehnikaga ümberkäimise oskusel. Ja iga mees ise teab mis mootori kapoti alla paneb millega saab tükke puruks väänata.

[Heinza]

Viimased leheküljed on puhast tõde, kõigil õigus (peaaegu). Ilmselt Jaanus helistas enamusele ja teatas uue plaani- kliirens 200-330 ja rehv vaba. Isiklikult ei meeldi see mõte. Tänastest autodest kvalifitseeruks Vabaks vast Luige. Kes unistab 37" rehvist odava silla otsas, peab arvestama teatud tagasilöökidega. Toyota 8" sillale on 33" juba veidi liiast. Sõita saab ka suuremaga aga "paugutamine" tuleb ära unustada, täna aga tulemusele rahulikult ei sõida. Loomulikult on võimalik enamus sildasid kestma saada aga siis on küsimus kas kallis või väga kallis sisus.
Üks võimalik tsenaarium selliste reeglite kehtestamisel:
Porikärbes ja Buff vahetavad klassi või loobuvad.
Sõltumatu (meie) kaotab igasuguse mõtte, kuna kliirens langeb peale sõitjate ja muda lisandumist 280 peale ja ja on seda kogu kõhualuse laiuses, erinevalt talasilla "munast".
Enamus klassikalisi vabasid ei viitsi enam sildasid remontuda ja loobuvad peale pari võistlust või vahetavad klassi, paar teami leiavad raha ja ehitavad autod hiiglasliku reduktoriga sildadele ja meetrisele rattale. See osutub suurepäraseks lahenduseks ja nii nad siis võistlevadki omavahel, ehk liituvad ka Luige ja HMM, neil juba autod valmis.
Iseenesest vastab see just olemasoleva süsteemi maatasa tegemisega ja "nullist" alustamisega.
Isiklikult pooldaks läti reegleid, tundub kõige vähem halb lahendus.
Lipp kätte!
Arvet.

Aga Arvet näiteks siis 330mm sõltumatu vedrustusega autodel ja 300mm talasillaga autodel rahuldaks sind ?

[totu]

Viimased leheküljed on puhast tõde, kõigil õigus (peaaegu). Ilmselt Jaanus helistas enamusele ja teatas uue plaani- kliirens 200-330 ja rehv vaba. Isiklikult ei meeldi see mõte. Tänastest autodest kvalifitseeruks Vabaks vast Luige. Kes unistab 37" rehvist odava silla otsas, peab arvestama teatud tagasilöökidega. Toyota 8" sillale on 33" juba veidi liiast. Sõita saab ka suuremaga aga "paugutamine" tuleb ära unustada, täna aga tulemusele rahulikult ei sõida. Loomulikult on võimalik enamus sildasid kestma saada aga siis on küsimus kas kallis või väga kallis sisus.
Üks võimalik tsenaarium selliste reeglite kehtestamisel:
Porikärbes ja Buff vahetavad klassi või loobuvad.
Sõltumatu (meie) kaotab igasuguse mõtte, kuna kliirens langeb peale sõitjate ja muda lisandumist 280 peale ja ja on seda kogu kõhualuse laiuses, erinevalt talasilla "munast".
Enamus klassikalisi vabasid ei viitsi enam sildasid remontuda ja loobuvad peale pari võistlust või vahetavad klassi, paar teami leiavad raha ja ehitavad autod hiiglasliku reduktoriga sildadele ja meetrisele rattale. See osutub suurepäraseks lahenduseks ja nii nad siis võistlevadki omavahel, ehk liituvad ka Luige ja HMM, neil juba autod valmis.
Iseenesest vastab see just olemasoleva süsteemi maatasa tegemisega ja "nullist" alustamisega.
Isiklikult pooldaks läti reegleid, tundub kõige vähem halb lahendus.
Lipp kätte!
Arvet.

Aga Arvet näiteks siis 330mm sõltumatu vedrustusega autodel ja 300mm talasillaga autodel rahuldaks sind ?

Tundub õiglane, kui mõõtmine põhjast, stardikaalus, mitte lahtitõstetuna (loomulikult reguleerimise keeluga, võistluse jooksul). ja seda just siledapõhjalise lahenduse korral, ka sõltumatu saab ehitada allaulatuva reduktoriga.
Arvet
PS. 300 klirens jätaks ka talasillaga rehvimõõdu inimlikesse piiresse (mälu järgi 8" peaülekanne ja 33"rehv andis ca. 270).

[e.p.]

kirjutame siis üheks variandiks:

Rehvid vabad, portaalsild keelatud, vints vaba, turvapuur kohustuslik (ilma homologeeringuta),
kliirents max 330 mm mõõdetuna sillatala madlamast osast, sõltumatu vedrustuse puhul võistluskaalus, telje keskosast.

see oleks ka ihaldatud läti tehnilistele ligilähedane ja võiks lubada vastastikust külalisvõistlemist.

P.S. Ei ole Jaanus helistanud.

[totu]

kirjutame siis üheks variandiks:

Rehvid vabad, portaalsild keelatud, vints vaba, turvapuur kohustuslik (ilma homologeeringuta),
kliirents max 330 mm mõõdetuna sillatala madlamast osast, sõltumatu vedrustuse puhul telje keskosast.

see oleks ka ihaldatud läti tehnilistele ligilähedane ja võiks lubada vastastikust külalisvõistlemist.

P.S. Ei ole Jaanus helistanud.

Paluks:....kliirents max 330 mm mõõdetuna sillatala madlamast osast, sõltumatu vedrustuse puhul telje keskosast, stardikaalus, koos sõitjatega.... (sõltumatu kliirens sõltub kradi palju kaalust, muda tuleb niikuinii hiljem juurde).