Ametlik info
http://www.erna.ee/downloads/ERNA_Trophy_2005_est.htm
enne kui leheküg valmis sai jõudis SUUR ERNA kätte, aga põhiline on olemas.
Raja ja võistluse ettevalmistamime käib täie hooga ja loota on põnevat sõitu.
Lätlasi on juba registreerunud 8 võiskonda nii, et planeeritud 60 kohta võib väheks jääda ja me oleme sunnitud lõpus nii mõnelegi ära ütlema soovitan kiirustada kes ees see.... mudas.
Üleskutse huvilistele kes ei sõida aga on nõus nõu ja jõuga abistama. Kuna sõit on mitme osaline on kõik kohtunikuks tulla saavad isikud oodatud.
Rein
52 69 391
Erna Trophy 2005
Moderaatorid: hulkur, Arto, MM, Oliver, Moderators
Erna Trophy 2005
Alati saab paremini! TR3 piloot, nii mõnedki võidukad sõidud. tel: 5269391
Alanud on registreerumine ERNA Trophi´le - REGISTREERU
Lihtsalt meeldetuletuseks:
HEAD VÕISTLEJAD PALUN TÄITKE REGISTREERUMISEL ANKEET VÕIMALIKULT TÄPSELT, NII SÄÄSTATE ENDA JA KORRALDAJA AEGA JA NÄRVE !!!
6.3 Osavõtumaks tasutakse hiljemalt 17.08.2005 MTÜ SÕJALIS-SPORTLIK SELTS ERNA arveldusarvele 22 1002 161 881 Hansapangas või sularahas Rein Pinn või Meelis Rätsepa kätte. Võistkond loetakse registreerunuks peale osavõtutasu laekumist.
Lihtsalt meeldetuletuseks:
HEAD VÕISTLEJAD PALUN TÄITKE REGISTREERUMISEL ANKEET VÕIMALIKULT TÄPSELT, NII SÄÄSTATE ENDA JA KORRALDAJA AEGA JA NÄRVE !!!
6.3 Osavõtumaks tasutakse hiljemalt 17.08.2005 MTÜ SÕJALIS-SPORTLIK SELTS ERNA arveldusarvele 22 1002 161 881 Hansapangas või sularahas Rein Pinn või Meelis Rätsepa kätte. Võistkond loetakse registreerunuks peale osavõtutasu laekumist.
Viimati muutis MM, L Juul 30, 2005 11:20 am, muudetud 1 kord kokku.
Vabaklass
Nagu välja lugeda võib siis vabaklassi pole 
-
tarmo
- I live off from the mud
- Postitusi: 5138
- Liitunud: N Juul 01, 2004 1:04 am
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Mõningad pildid meie tiimi tegemistest (suht igavad, sest ainult punktipildid, vä mõni üksik 
):
http://www.mk.ee/galerii/ernatrophy2005
):http://www.mk.ee/galerii/ernatrophy2005
-
Landy
- Typo Master 2.1
- Postitusi: 17317
- Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
- Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
- Kontakt:
Erna Trophy seekord siis NAVIGATSIOONITEHNIKA:EE TEAM'il seljataga.
Kokkuvõtteks niipalju, et pidevalt Nivat kummitvad tehnika probleemid ei lasknud sõitu täiel rinnal nautida. Eelkõige tegi muret kütuse (mitte)liikumine mootorisse.
Mis siis juhtus:
*Karburaatori alune metallfilter umbes (1. katse)
*Bensiinipump tuli ka vahetada (3. katse)
*Poolass püsikiirusliigendi nuutidest väljas ja profülaktika mõttes püsikiirusliigendi vahetus (3. katse)
*Ühe korra vintsisime aku ka tühjaks. (1. katse)
*Velg kõveraks (5 katse)
*Tagumine piduritoru katki (5. katse)
*Pika reatktiivvarda kinnitus kronsa kõveraks ja 2 polti lahti mutrtud (5. katse)
*Praoga esituli.
Aga omal jalal (koormarihmaga tagasild kinni) tulime koju ära.
Kui veel oma tulemused ka teada saaks, siis oleks eriti popp.
Kokkuvõtteks niipalju, et pidevalt Nivat kummitvad tehnika probleemid ei lasknud sõitu täiel rinnal nautida. Eelkõige tegi muret kütuse (mitte)liikumine mootorisse.
Mis siis juhtus:
*Karburaatori alune metallfilter umbes (1. katse)
*Bensiinipump tuli ka vahetada (3. katse)
*Poolass püsikiirusliigendi nuutidest väljas ja profülaktika mõttes püsikiirusliigendi vahetus (3. katse)
*Ühe korra vintsisime aku ka tühjaks. (1. katse)
*Velg kõveraks (5 katse)
*Tagumine piduritoru katki (5. katse)
*Pika reatktiivvarda kinnitus kronsa kõveraks ja 2 polti lahti mutrtud (5. katse)
*Praoga esituli.
Aga omal jalal (koormarihmaga tagasild kinni) tulime koju ära.
Kui veel oma tulemused ka teada saaks, siis oleks eriti popp.
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
-
aadu
- Fitting 44"
- Postitusi: 482
- Liitunud: T Mär 18, 2003 9:43 pm
- Asukoht: Tallinn, Õismäe; Helsingi, Lassila
- Kontakt:
Lendorava tiim oleks küll silla ära vahetanud aga juppidast tuli puudus kätte.
Landylt saime pooltelje laenuks
ja tänu sellele saime esivedusena koju sõita 
Oleks veel mõni tagadiffer saadaval olnud siis poleks nii vara alla andnud
Tuleb ikka veel nii mõnestki võistlusest osa võtta, et lõpuks Nivaga sõitmise selgeks saaks.
Nüüd on ka pildid albumis olemas.http://www.pesapaik.pri.ee/
Landylt saime pooltelje laenuks
ja tänu sellele saime esivedusena koju sõita Oleks veel mõni tagadiffer saadaval olnud siis poleks nii vara alla andnud Tuleb ikka veel nii mõnestki võistlusest osa võtta, et lõpuks Nivaga sõitmise selgeks saaks.
Nüüd on ka pildid albumis olemas.http://www.pesapaik.pri.ee/
peaksite moodustama Lendsalga OÜ. Teelt lahkunute kiirremont, garantiiga kodu ukseni...koliseb aga ikkagi liigub:)-
Stupiduser
- Vintsmännide AÜ
- Postitusi: 1280
- Liitunud: K Veebr 19, 2003 6:25 pm
Tahad eputamist- aga palun!
Proloog: masinale installeeriti kella üheni tühikäiku külge. Pakkisime kola autosse. Siis meenus, et neli plekikruvi on katuseraami kinnitamiseks ikka vist vähevõitu. Vahetult enne ärasõitu selgus, et võistlejakaart on kummalisel kombel Jimny dokumentide vahele pesa teinud ja koos proletaarlannast abikaasaga linnas (sõitsid linnast Jürisse meile vastu). Keilast saime minema 15.02 ehk pessimistliku graafiku järgselt.
Stardiaeg 22.20 ehk 5-6 tundi jõudeaega.
Seni kogetust põhjalikeim tehniline: Mait ei pidanud paljuks auto alt õlilekkeid otsida ja sõbralikku loengut pidada, mis kõik meile piki pead hakkab lendama (liig peenikese rihmaga fikseeritud bensiinikanistrid, kirves jms)!
Tänu jõudeajale jõudsime igavusest osa rada valges läbi kõndida
I etapp (karjääriorienteerumine 2h):
Alustame läbikõnnitud rajaosast: peale starti kohe mäest üles ja 2. siis tiik 10., 14., katusel olevad twin-beam töötuled näitavad siga hästi, näitaksid veel paremini kui udu poleks, pealamp imeb see-eest vilinal, lauge liivamägi 6., mullahunnikute 3.-e võttes juhtub apsakas (masin vajub punkti sõites liiga vasakule auku, otse taha üles ei lähe, pöörame aukudes ümber, vahepeal diagonaalis rattad õhus (lukke on vaja, lukke), 13., enne 7. (puudesalu künkal taga loodenurgas) jääme liiva kinni, peab tagant lükkama, 12., suure liivamäe kallakul olev 11., väiksel liivamäel olev 4., vasakult ei lähe mäest üles, 5. võtma sõidame paremalt ringiga (olid praktiliselt kõrvuti), 7.-da punkti juures olevatest rööbastest alla ja tiigi serval olev 8., ringiga 9.-ndasse (mingi pasa sees), teiselpool tiigis olev 1. Sealt mäest üles on juba sellised rööpad, et peame vintsima (ainuke kord), madal tiik 16. (pähh, vesi pole põlvinigi), 15. tõusul ja vasakult kaarega (värske vintsimine oli meeles, et mitte otse minna) finishisse. 20 minutit oleks aega standardit võtta aga ei viitsi!
Särisevat grillliha tahaks aga jobukakkudest keiteringimehed on vahepeal oma kolu kokku pakkinud. Eriti nõme!!!!!!!!!
Kokkuvõte: katusetuled viimase peal, pealamp pask (võrreldes käsiprosega, üllatus-üllatus), 1.3 mootor lahtises liivas veidi jõuetu (jälle üllatus), rööpad polnudki NII vastikud (järjekordne üllatus), päris mõnus oli
(see ei olnud üllatus). Erakordselt nõme oli see, et mõttetud toitlustajad poole võistluse pealt oma potid-pannid kokku pakkisid ja meid tühja kõhuga jätsid. 
II etapp (joonorienteerumine 2h):
Täiega mõttetu etapp. Minu teada sõidetakse sellist rada üldiselt Golfiga ja nimetatakse autoorienteerumiseks http://www.rajaajaja.ee/voistlused/5k5/juhend/ .
Eksisime rajalt ca 11.-ndal kilomeetril (mingi 6-8 haruline ristmik), sõitsime küll mitu korda uuesti tagasi aga kord oli ristmikul harusid üle ja kord puudu aga lõpuks hakkas legend maamärkidega kokku sobima (olime millalgi offroadlapsepõlves Landyga seal safaril käinud) ja kokkuvõttes saime vist tulemuse kirja ja jäime mingised 2 minutit finishisse hiljaks.
Kokkuvõte: autoorienteerumiseks on eraldi võistlused, offroadvõistluse raames imeb selline värk täiega.
Oeh, öö on, kui sellist aruannet mõtlesid võin homme edasi toksida. Remondikohad tulid edaspidi
Proloog: masinale installeeriti kella üheni tühikäiku külge. Pakkisime kola autosse. Siis meenus, et neli plekikruvi on katuseraami kinnitamiseks ikka vist vähevõitu. Vahetult enne ärasõitu selgus, et võistlejakaart on kummalisel kombel Jimny dokumentide vahele pesa teinud ja koos proletaarlannast abikaasaga linnas (sõitsid linnast Jürisse meile vastu). Keilast saime minema 15.02 ehk pessimistliku graafiku järgselt.
Stardiaeg 22.20 ehk 5-6 tundi jõudeaega.
Seni kogetust põhjalikeim tehniline: Mait ei pidanud paljuks auto alt õlilekkeid otsida ja sõbralikku loengut pidada, mis kõik meile piki pead hakkab lendama (liig peenikese rihmaga fikseeritud bensiinikanistrid, kirves jms)!
Tänu jõudeajale jõudsime igavusest osa rada valges läbi kõndida
I etapp (karjääriorienteerumine 2h):
Alustame läbikõnnitud rajaosast: peale starti kohe mäest üles ja 2. siis tiik 10., 14., katusel olevad twin-beam töötuled näitavad siga hästi, näitaksid veel paremini kui udu poleks, pealamp imeb see-eest vilinal, lauge liivamägi 6., mullahunnikute 3.-e võttes juhtub apsakas (masin vajub punkti sõites liiga vasakule auku, otse taha üles ei lähe, pöörame aukudes ümber, vahepeal diagonaalis rattad õhus (lukke on vaja, lukke), 13., enne 7. (puudesalu künkal taga loodenurgas) jääme liiva kinni, peab tagant lükkama, 12., suure liivamäe kallakul olev 11., väiksel liivamäel olev 4., vasakult ei lähe mäest üles, 5. võtma sõidame paremalt ringiga (olid praktiliselt kõrvuti), 7.-da punkti juures olevatest rööbastest alla ja tiigi serval olev 8., ringiga 9.-ndasse (mingi pasa sees), teiselpool tiigis olev 1. Sealt mäest üles on juba sellised rööpad, et peame vintsima (ainuke kord), madal tiik 16. (pähh, vesi pole põlvinigi), 15. tõusul ja vasakult kaarega (värske vintsimine oli meeles, et mitte otse minna) finishisse. 20 minutit oleks aega standardit võtta aga ei viitsi!
Särisevat grillliha tahaks aga jobukakkudest keiteringimehed on vahepeal oma kolu kokku pakkinud.
Eriti nõme!!!!!!!!! Kokkuvõte: katusetuled viimase peal, pealamp pask (võrreldes käsiprosega, üllatus-üllatus), 1.3 mootor lahtises liivas veidi jõuetu (jälle üllatus), rööpad polnudki NII vastikud (järjekordne üllatus), päris mõnus oli
(see ei olnud üllatus). Erakordselt nõme oli see, et mõttetud toitlustajad poole võistluse pealt oma potid-pannid kokku pakkisid ja meid tühja kõhuga jätsid. II etapp (joonorienteerumine 2h):
Täiega mõttetu etapp. Minu teada sõidetakse sellist rada üldiselt Golfiga ja nimetatakse autoorienteerumiseks http://www.rajaajaja.ee/voistlused/5k5/juhend/ .
Eksisime rajalt ca 11.-ndal kilomeetril (mingi 6-8 haruline ristmik), sõitsime küll mitu korda uuesti tagasi aga kord oli ristmikul harusid üle ja kord puudu aga lõpuks hakkas legend maamärkidega kokku sobima (olime millalgi offroadlapsepõlves Landyga seal safaril käinud) ja kokkuvõttes saime vist tulemuse kirja ja jäime mingised 2 minutit finishisse hiljaks.
Kokkuvõte: autoorienteerumiseks on eraldi võistlused, offroadvõistluse raames imeb selline värk täiega.
Oeh, öö on, kui sellist aruannet mõtlesid võin homme edasi toksida. Remondikohad tulid edaspidi
-
tarmo
- I live off from the mud
- Postitusi: 5138
- Liitunud: N Juul 01, 2004 1:04 am
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Pisut ka meie (Mainor Team, nr 140) tegemistest.
Kohale sõitsime targu ka seekord võistlusauto treileril. Seda eelkõige juhuks kui taaskord peaks sidur (või mine tea mis teine oluline asi) saba andma. 160 km katkist autot Tartusse lükata poleks just kuigi meeldiv. Teiseks muidugi see põhjus, et suzukiga on piisavalt kits tunne maanteepeal sõita (võistluse lõpus ntx oli minul tagumik täiega valus ).
Meie start oli kell 22.25. Ehk siis samuti pilkases pimeduses.
Nagu Urvo juba mainis, meie suurimaks kaotuseks jäi digifotokas (õnneks oli teine kaasas ja katkestama ei pidanud).
Fotoka kaotuse aegu olime parajasti välja vintsimas karjääri punktist (nr 2 vist), mis tõotas järjekordset suzuki siduri surma. Väga sedamoodi oli juba tunne. Masendus tuli peale, sest mõtlesime, et kui juba teises punktis sidur maha põleb (veel kiiremini kui eelmisel võistlusel), siis mida fakki me sinna üldse ronisime. Tõrva lisas "meepotti" muidugi ka fotoka kaotus.
Aga ennäe imet, pärast neid vahejuhtumeid hakkas kõik minema kui lepase reega. Karjäärikatsel võtsime ära 16-st punktist 13. Kaks punkti jäi kadunud fotokasse (ühe võtsime uuesti).
Pärast seda oli tuju juba parem ja suundusime paljukirutud teisele "rallikatsele". Nagu arvata võiski eksisime seal totaalselt ära. Väga veidra kujuga ristmik oli, millesarnast meil omaarust leida ei õnnestunud. Finiisse jõudsime, kas tulemuse saime või mitte, seda ei tea praegu.
Põhikatsele (15 tundi metsas orienteerumist) saime minna kell 04.25 (muide startisime iga kord kohe pärast Sillaehitajaid - koos oli tore alustada ).
Kell 5 hakkas vaikselt valgeks minema ja punktide võtt kulges väga lõbusalt. Punktid olid paraja raskusastmega, siduri unustasime ära (vaja oli ainult kohalt liikuma hakkamiseks ). Ainuke asi mis häiris pisut, oli see, et kohati pidi tohutu pikki ja monotoonseid vahemaid läbima, et järgmise punktini jõuda. Selliste punktide võtmisel samas ei olnud kohalejõudes ka mingeid raskusi. Kõige huvitavamad punktid olid need, kus suzuki oma kergusega lihtsalt lendas üle muda samal ajal kui rasked rahvamajad sinna täiega uppusid Ühe korra läksime praktiliselt ümber (parempoolne esiratas vajus auku, mida ei näinud), auto jäi ca 70 kraadise nurga alla. See oli üks kahest korrast kui vaja läks ka taguvintsi.
Vahepeale jäi väike söögipaus ja oma punktidega lõpetasime umbes kella 13-14 paiku. Jäi veel 6 tundi aega katse lõpuni. Võtsime asja rahulikult, tõime tehnitskaja algusstardist ära, tankisime suzukit ja puhkasime veidi.
Edasi standardi punkte võtma. Vaatasime välja punktid, mis ei tapaks eriti sidurit. Oht oli ju kaotada ka oma punktid kui tehnika peaks alt vedama.
Võtsime ära 7 standardi punkti. Vast kõige lahedamad olid kändudevahelised rajad, kus jällegi ilma siduri lahutamiseta suzuki lihtsalt hüppas palkidest ja kändudest üle nagu jänes
Lõpetasime 2 tundi enne kontrollaja lõppu, et igaks juhuks jätta aega finiisse jõudmiseks juhuks kui midagi katki läheb.
Neljanda katse eel põdesime hirmsasti liivamäest ülessaamist, sest eelmise päeva (öö) kogumused näitasid, et liiva sees jääb suzukil lihtsalt toorest jõust puudu. Üllatuseks aga ei valmistanud see katse mingeid raskusi. Lasud läksid ka kõik pihta vist, ainult ühe märklaua magasime maha.
Viimane katse (kross) toimus jälle pimedas ja tõotas juba ette tulla päris karm oma järskude tõusude ja languste tõttu. Sõitsime esimese ringi vaikselt ja vahtisime silmad punnis lätlasi, kes täiel tambil mägedest üles ja alla tuiskasid. Adrenaliinist sellel katsel puudust ei tulnud. Ühe korra saime ka vintsida. Pisut tuska tekitas jällegi rahvamajade taga ootamine, kes mutta kinni jäid (kaotsime ca 10-15 minutit). Lõppkokkuvõttes aeg ~1h20m. Tänuväärne oli sellel katsel publiku töö ühe languse eel, kus nad autosid juhatasid õigest kohast alla sõitma, et mitte tuisata all kinnijäänud võistluskaaslastele selga.
Lõppkokkuvõttes võib öelda, et jäime võistlustega väga rahule. Seda nii korralduse ja raja osas, kuid eelkõige muidugi auto tubli vastupidavuse osas. Good work Suzuki!
Kohale sõitsime targu ka seekord võistlusauto treileril. Seda eelkõige juhuks kui taaskord peaks sidur (või mine tea mis teine oluline asi) saba andma. 160 km katkist autot Tartusse lükata poleks just kuigi meeldiv. Teiseks muidugi see põhjus, et suzukiga on piisavalt kits tunne maanteepeal sõita (võistluse lõpus ntx oli minul tagumik täiega valus
).Meie start oli kell 22.25. Ehk siis samuti pilkases pimeduses.
Nagu Urvo juba mainis, meie suurimaks kaotuseks jäi digifotokas (õnneks oli teine kaasas ja katkestama ei pidanud).
Fotoka kaotuse aegu olime parajasti välja vintsimas karjääri punktist (nr 2 vist), mis tõotas järjekordset suzuki siduri surma. Väga sedamoodi oli juba tunne. Masendus tuli peale, sest mõtlesime, et kui juba teises punktis sidur maha põleb (veel kiiremini kui eelmisel võistlusel), siis mida fakki me sinna üldse ronisime. Tõrva lisas "meepotti" muidugi ka fotoka kaotus.
Aga ennäe imet, pärast neid vahejuhtumeid hakkas kõik minema kui lepase reega. Karjäärikatsel võtsime ära 16-st punktist 13. Kaks punkti jäi kadunud fotokasse (ühe võtsime uuesti).
Pärast seda oli tuju juba parem ja suundusime paljukirutud teisele "rallikatsele". Nagu arvata võiski eksisime seal totaalselt ära. Väga veidra kujuga ristmik oli, millesarnast meil omaarust leida ei õnnestunud. Finiisse jõudsime, kas tulemuse saime või mitte, seda ei tea praegu.
Põhikatsele (15 tundi metsas orienteerumist) saime minna kell 04.25 (muide startisime iga kord kohe pärast Sillaehitajaid - koos oli tore alustada
).Kell 5 hakkas vaikselt valgeks minema ja punktide võtt kulges väga lõbusalt. Punktid olid paraja raskusastmega, siduri unustasime ära (vaja oli ainult kohalt liikuma hakkamiseks
). Ainuke asi mis häiris pisut, oli see, et kohati pidi tohutu pikki ja monotoonseid vahemaid läbima, et järgmise punktini jõuda. Selliste punktide võtmisel samas ei olnud kohalejõudes ka mingeid raskusi. Kõige huvitavamad punktid olid need, kus suzuki oma kergusega lihtsalt lendas üle muda samal ajal kui rasked rahvamajad sinna täiega uppusid Ühe korra läksime praktiliselt ümber (parempoolne esiratas vajus auku, mida ei näinud), auto jäi ca 70 kraadise nurga alla. See oli üks kahest korrast kui vaja läks ka taguvintsi.Vahepeale jäi väike söögipaus ja oma punktidega lõpetasime umbes kella 13-14 paiku. Jäi veel 6 tundi aega katse lõpuni. Võtsime asja rahulikult, tõime tehnitskaja algusstardist ära, tankisime suzukit ja puhkasime veidi.
Edasi standardi punkte võtma. Vaatasime välja punktid, mis ei tapaks eriti sidurit. Oht oli ju kaotada ka oma punktid kui tehnika peaks alt vedama.
Võtsime ära 7 standardi punkti. Vast kõige lahedamad olid kändudevahelised rajad, kus jällegi ilma siduri lahutamiseta suzuki lihtsalt hüppas palkidest ja kändudest üle nagu jänes
Lõpetasime 2 tundi enne kontrollaja lõppu, et igaks juhuks jätta aega finiisse jõudmiseks juhuks kui midagi katki läheb.
Neljanda katse eel põdesime hirmsasti liivamäest ülessaamist, sest eelmise päeva (öö) kogumused näitasid, et liiva sees jääb suzukil lihtsalt toorest jõust puudu. Üllatuseks aga ei valmistanud see katse mingeid raskusi. Lasud läksid ka kõik pihta vist, ainult ühe märklaua magasime maha.
Viimane katse (kross) toimus jälle pimedas ja tõotas juba ette tulla päris karm oma järskude tõusude ja languste tõttu. Sõitsime esimese ringi vaikselt ja vahtisime silmad punnis lätlasi, kes täiel tambil mägedest üles ja alla tuiskasid. Adrenaliinist sellel katsel puudust ei tulnud. Ühe korra saime ka vintsida. Pisut tuska tekitas jällegi rahvamajade taga ootamine, kes mutta kinni jäid (kaotsime ca 10-15 minutit). Lõppkokkuvõttes aeg ~1h20m. Tänuväärne oli sellel katsel publiku töö ühe languse eel, kus nad autosid juhatasid õigest kohast alla sõitma, et mitte tuisata all kinnijäänud võistluskaaslastele selga.
Lõppkokkuvõttes võib öelda, et jäime võistlustega väga rahule. Seda nii korralduse ja raja osas, kuid eelkõige muidugi auto tubli vastupidavuse osas. Good work Suzuki!