XC/AWD nelikvedu
Postitatud: E Veebr 13, 2012 10:21 am
Kuidas see töötab ja millised sõlmed on sellega seotud auto küljes? Oma auto juures oli vaja endale asju selgitada ja sai üksjagu erinevatest kohtadest infot kokku korjatud. Mõtlesin, et panen kokkuvõtte ka siia ülesse.
Volvo XC ja AWD mudelitel puudub aeglusti ja autod on pidevalt esiveolised. Tagasilla veojõudu suurendatakse murdosa sekundi jooksul, kui ees toimub läbilibisemine. Vedu saadetakse taha silda läbi nurk-ülekande (Bevel Gear, Angle Gear), mis asub käigukasti küljes ja on ühendatud käigukastiga läbi muhvi. Läbi selle nurk-ülekande jookseb käigukasti ka auto parem esimene pooltelg. Kui pooltelg läheb käigukastis oleva difri satelliidi külge, siis nurk-ülekanne on ühendub difri korpusega, et saada 1:1 pidev ülekanne käigukastist. Nurk-Ülekandest läheb kardaan taha silda Haldexi külge ja Haldex on kokku ehitatud tagumise difriga. Haldex on nüüd see komponent, mis ühendab tagasilla ära pöörleva kardaaniga ja seeläbi saab tagumine sild veojõu. Haldex võib läbi libiseda või olla 100% haakunud. Tema tööd kontrollib Haldexi küljes olev juhtmoodul. Tänapäeva XC ja AWD alt leiab 4 põlvkonna Haldexi.
XC90 üldskeem:
XC90 vedrustus:
Komponendid:
I Põlvkonna haldex 1998-2002. On re-aktiivse lülitusega, ehk kui täheldatakse esimeste rataste läbilibisemist, siis Haldeks rakendub. Haldeksi sees olev õlipump rakendub, kui sisendvõll ja väljundvõll pöörlevad erinevate kiirustega. Õlisurve surub kettad kokku ja sisend- ning väljundvõll sunnitakse pöörlema üheaegselt. Suurtel kiirustel ja kurvides tõmmatakse õlisurvet läbi klappide natuke maha, et tagada hea juhitavus. Rakendumise viide on lühike, ehk 1/4 rattapööret.
II Põlvkonna haldeks 2002-2004. Põhimõtteliselt sama nagu I põlvkond, ainult et lineaarne õlisurveklapp on asendatud elektroonilise solenoidiga, mis tagab kiirema rakenduse. Endiselt re-aktiivne, ehk reageerib tagajärgedele ja puudub eelsurvestus.
III Põlvkond 2004-2008. Tegemist on pro-aktiivse haldeksiga, mis jälgib kõikide muude komponentide tööd autos (gaasipedaali asend, rataste pöörlemiskiirus, kiirus, pidurdamine, ABS töö ja ilmselt ka veel midagi muud) ning üritab ennetada võimalikku läbilibisemist, tehes ülikiire rakenduse läbi eelsurvestatud lülituse. Reageerimisaeg on tänu sellele kordades kiirem II põlvkonna haldeksist. Ketastel on pidevalt 5% haarduvus, isegi siis kui auto sõidab otse.
IV Põlvkond 2008- . Enam ei ole mehaanilist õlipumpa. On elektriline pump, eesmärk on teha lülitust veelgi kiiremaks ja paremini kontrollitavaks.
Nurk-Ülekanne, maakeeli võib ka ehk öelda vahekast, kuigi see pole päris õige, kuna puudub aeglusti. Selle ülekande ja käigukasti vahelise muhvi rike on üsna sageli esinev juhtum, peale mida kaob tagavedu täielikult. Kui hästi läheb, siis jäävad käigukastist väljuva võlli ja nurk-ülekande võlli nuudid terveks ja piisab ainult muhvi vahetusest. Kui ei, siis on vaja ka uut nurk-ülekannet (see ei ole remonditav, sest hambumist ei ole võimalik ilma tehase rakiseta täpselt kokku panna ja kahest erinevast ülekandest ühte ei ole mõistlik ehitada - võib jääda uluma, igasugu asju saab kodus küll teha, aga ilma konkreetse infota kokku panna detail mis peab töötama 200+kmh juures, siis see ei tundu lihtsalt hea mõttena). See muhv on tehtud sinna kahe kasti vahele pehmest materjalist ning kui panna siia veel ka tekkiv rooste juurde nuutide pinnale, siis ei saa pikka eluiga eeldata. Eriti kui veel kõvasti tallata ja nelikvedu nautida. Riknemisi on raporteeritud juba 60 000km pealt ning tuttav Volvo remondimees soovitab seda muhvi koos hammasrihmaga vahetada, et probleeme ennetada. Samuti tuleb ette õlilekkeid tihendite vahelt ja seal pole palju vaja, et hammasrattad kuivale jätta, kuna sinna sisse läheb ainult 1L õli. Lekke eemaldamiseks on Volvol juhend olemas - Klikka siia!
Nurk-Ülekanne.
Sisemised hammasrattad.
Nurk-Ülekanne käigukasti küljes.
Siin on näha muhv, millel on nuudid maas.
Siin on näha ka käigukastist välja tuleval võllil kahjustused.
Volvo on teinud edasiarenduse selle muhvi osas ja uuem muhv on natuke kõvem, mitte oluliselt ja tööpinnad on nitriidiga töödeldud ehk kulumiskindlamad. Päris probleemivabaks aga isegi selle uue muhviga see koht ei lähe. Riknemisi tuleb ikka ette. Kes tahab võib siit sellest kõigest pikemalt lugeda. http://v70r.com/forums/topic/13041-p2-a ... -analysis/
Vasakul vanem ja paremal uuem R-seeria bensinimootori muhv. Tugevused on järgmised, vanem 110,000lb/sq inch ja uuem 351,000lb/sq inch. See on siis Rockwell'i skaalal kusagil HRA 50 ja HRA 130.
Õlisid Volvo ütleb, et pole vaja vahetada nurk-ülekandes ja tagumises difris. Kuid kes soovib seda teha, siis peaks ühte teist teadma nende õlide omaduste kohta. Ise olen alati oma autodel korra aastas igal pool vedelikud alati ära vahetanud.
Nurk-Ülekanne: API GL5, BOT ehk low foam omadustega õli, loomulikult sünteetiline.
Tagumine differ: API GL5, low friction ehk siis õli lisanditega, mis vähendavad hõõrdetegurit, loomulikult sünteetiline.
Haldex: Haldexis on soovitatav iga aasta korra õli ja filtrit vahetada või siis korra 40 000km jooksul. Sinna läheb Volvo ja Haldexi koostööna valminud eriliste hõõrdeomadustega õli ning seda millegi muuga asendada pole mõtet. Saab seda Info Autost.
Volvo XC ja AWD mudelitel puudub aeglusti ja autod on pidevalt esiveolised. Tagasilla veojõudu suurendatakse murdosa sekundi jooksul, kui ees toimub läbilibisemine. Vedu saadetakse taha silda läbi nurk-ülekande (Bevel Gear, Angle Gear), mis asub käigukasti küljes ja on ühendatud käigukastiga läbi muhvi. Läbi selle nurk-ülekande jookseb käigukasti ka auto parem esimene pooltelg. Kui pooltelg läheb käigukastis oleva difri satelliidi külge, siis nurk-ülekanne on ühendub difri korpusega, et saada 1:1 pidev ülekanne käigukastist. Nurk-Ülekandest läheb kardaan taha silda Haldexi külge ja Haldex on kokku ehitatud tagumise difriga. Haldex on nüüd see komponent, mis ühendab tagasilla ära pöörleva kardaaniga ja seeläbi saab tagumine sild veojõu. Haldex võib läbi libiseda või olla 100% haakunud. Tema tööd kontrollib Haldexi küljes olev juhtmoodul. Tänapäeva XC ja AWD alt leiab 4 põlvkonna Haldexi.
XC90 üldskeem:
XC90 vedrustus:
Komponendid:
I Põlvkonna haldex 1998-2002. On re-aktiivse lülitusega, ehk kui täheldatakse esimeste rataste läbilibisemist, siis Haldeks rakendub. Haldeksi sees olev õlipump rakendub, kui sisendvõll ja väljundvõll pöörlevad erinevate kiirustega. Õlisurve surub kettad kokku ja sisend- ning väljundvõll sunnitakse pöörlema üheaegselt. Suurtel kiirustel ja kurvides tõmmatakse õlisurvet läbi klappide natuke maha, et tagada hea juhitavus. Rakendumise viide on lühike, ehk 1/4 rattapööret.
II Põlvkonna haldeks 2002-2004. Põhimõtteliselt sama nagu I põlvkond, ainult et lineaarne õlisurveklapp on asendatud elektroonilise solenoidiga, mis tagab kiirema rakenduse. Endiselt re-aktiivne, ehk reageerib tagajärgedele ja puudub eelsurvestus.
III Põlvkond 2004-2008. Tegemist on pro-aktiivse haldeksiga, mis jälgib kõikide muude komponentide tööd autos (gaasipedaali asend, rataste pöörlemiskiirus, kiirus, pidurdamine, ABS töö ja ilmselt ka veel midagi muud) ning üritab ennetada võimalikku läbilibisemist, tehes ülikiire rakenduse läbi eelsurvestatud lülituse. Reageerimisaeg on tänu sellele kordades kiirem II põlvkonna haldeksist. Ketastel on pidevalt 5% haarduvus, isegi siis kui auto sõidab otse.
IV Põlvkond 2008- . Enam ei ole mehaanilist õlipumpa. On elektriline pump, eesmärk on teha lülitust veelgi kiiremaks ja paremini kontrollitavaks.
Nurk-Ülekanne, maakeeli võib ka ehk öelda vahekast, kuigi see pole päris õige, kuna puudub aeglusti. Selle ülekande ja käigukasti vahelise muhvi rike on üsna sageli esinev juhtum, peale mida kaob tagavedu täielikult. Kui hästi läheb, siis jäävad käigukastist väljuva võlli ja nurk-ülekande võlli nuudid terveks ja piisab ainult muhvi vahetusest. Kui ei, siis on vaja ka uut nurk-ülekannet (see ei ole remonditav, sest hambumist ei ole võimalik ilma tehase rakiseta täpselt kokku panna ja kahest erinevast ülekandest ühte ei ole mõistlik ehitada - võib jääda uluma, igasugu asju saab kodus küll teha, aga ilma konkreetse infota kokku panna detail mis peab töötama 200+kmh juures, siis see ei tundu lihtsalt hea mõttena). See muhv on tehtud sinna kahe kasti vahele pehmest materjalist ning kui panna siia veel ka tekkiv rooste juurde nuutide pinnale, siis ei saa pikka eluiga eeldata. Eriti kui veel kõvasti tallata ja nelikvedu nautida. Riknemisi on raporteeritud juba 60 000km pealt ning tuttav Volvo remondimees soovitab seda muhvi koos hammasrihmaga vahetada, et probleeme ennetada. Samuti tuleb ette õlilekkeid tihendite vahelt ja seal pole palju vaja, et hammasrattad kuivale jätta, kuna sinna sisse läheb ainult 1L õli. Lekke eemaldamiseks on Volvol juhend olemas - Klikka siia!
Nurk-Ülekanne.
Sisemised hammasrattad.
Nurk-Ülekanne käigukasti küljes.
Siin on näha muhv, millel on nuudid maas.
Siin on näha ka käigukastist välja tuleval võllil kahjustused.
Volvo on teinud edasiarenduse selle muhvi osas ja uuem muhv on natuke kõvem, mitte oluliselt ja tööpinnad on nitriidiga töödeldud ehk kulumiskindlamad. Päris probleemivabaks aga isegi selle uue muhviga see koht ei lähe. Riknemisi tuleb ikka ette. Kes tahab võib siit sellest kõigest pikemalt lugeda. http://v70r.com/forums/topic/13041-p2-a ... -analysis/
Vasakul vanem ja paremal uuem R-seeria bensinimootori muhv. Tugevused on järgmised, vanem 110,000lb/sq inch ja uuem 351,000lb/sq inch. See on siis Rockwell'i skaalal kusagil HRA 50 ja HRA 130.
Õlisid Volvo ütleb, et pole vaja vahetada nurk-ülekandes ja tagumises difris. Kuid kes soovib seda teha, siis peaks ühte teist teadma nende õlide omaduste kohta. Ise olen alati oma autodel korra aastas igal pool vedelikud alati ära vahetanud.
Nurk-Ülekanne: API GL5, BOT ehk low foam omadustega õli, loomulikult sünteetiline.
Tagumine differ: API GL5, low friction ehk siis õli lisanditega, mis vähendavad hõõrdetegurit, loomulikult sünteetiline.
Haldex: Haldexis on soovitatav iga aasta korra õli ja filtrit vahetada või siis korra 40 000km jooksul. Sinna läheb Volvo ja Haldexi koostööna valminud eriliste hõõrdeomadustega õli ning seda millegi muuga asendada pole mõtet. Saab seda Info Autost.