Uus Hilux,2016 üles,kasutajate kogemused?

[MarkM65]

Aga ikkagi, mis euronormidest me räägime, kui iga 200km tagast põletab

Sellega tagataksegi ju normidekohasus? Poolpõlenud kütus kogutakse tahma näol kokku ja põletatakse nii lõpuni kui saab.

[MarkM65]

Põnev lugemine hoopis teisest perspektiivist, ehk peamiselt maanteel ja veomasinana.

Muuseas, rääkides käru vedamisest, siis minu jaoks tuli üllatusena manuaali lugedes, et käigukasti "S" ei tähenda mitte "sport", vaid "Select" ning selle üks olulisemaid funktsioone on käigukasti seadistamine raske käru vedamiseks sobilikku režiimi.

Praegune manual ei räägi seal muud kui et selles rezhiimis saab vältida asjatuid ülesvahetusi. Haagistest ja haagiseveost pole mainitud mujal kui ainult ühes kohas ja seal on selline üleüldine "kohustuslik bla-bla"

PARANDUS: toyota.ee lehelt paistab, et autoga kaasas olev paberversioon ei ole kõie uuem. Ja netist allalaetavas versioonis on soovitus S rezhiimi kasutamiseks tõesti olemas. Põhjuseks mootorpidurduse kasutamisvõimalus. Lisaks on üks hea uudis ka: 4H lülitus on nüüd lubatud kuni 100km/h. Varasemalt oli max 80 ja see ei olnud piisav. Maanteel ootamatult libedusse sattudes peab 4h saama pikema meelitamiseta sisse lülitada. Auto+haagis käitumise ja iseloomu erinevus on 2H ja 4H puhul kohati lausa selgelt tuntav.

[v6sa]

...
Lisaks on üks hea uudis ka: 4H lülitus on nüüd lubatud kuni 100km/h. Varasemalt oli max 80 ja see ei olnud piisav. Maanteel ootamatult libedusse sattudes peab 4h saama pikema meelitamiseta sisse lülitada. Auto+haagis käitumise ja iseloomu erinevus on 2H ja 4H puhul kohati lausa selgelt tuntav.

Tasakaalus haagisega kohe kindlasti. Iseküsimus, kui paljud meist on nii pädevad juhid, et sellist lülitust suuta adekvaatselt piisavalt vara ära teha

[ahto42]

Kunagi Reporteris oli klipp, kus Hiluximees autokõrva(rehvid taevapoole)l ütles, et"kui oleks 4vedu sees olnud, ei oleks niivisi juhtunud".
Hilja, peremees, hilja.

[maksipoiss]

Amservi ette on selline, täielikus ARB lisavarustuses mudel tekkinud.

Sellel saab esimese stange peal ka asju vedada ,mitte ainult tagumise. Ma korra tõin tagastange astmelaua peal 2 paari plekikääre ja valtsitangid Väimelast Tartu kaudu Pärnusse . Pärnus foori taga tagumise auto juht juhtis tähelepanu.

[MarkM65]

Huvitav…. mitmed mu lähedasemad inimesed ja sõbrad teatasid uue auto numbrit (610 SHG) nähes millegi pärast, et esimene asi mis neile selle peale pähe kargas oli….Shaggy! Nüüdseks on siis Hilux 5000km kellale saanud, kõik soovitud lisavarustus on paika ning toimima saadud ja oma esimesed tõsisemad tööülesanded on Shaggy kah edukalt sooritanud. Boombastic, ma ütleks!

Lasin igaks juhuks autole teha ka selle nn soovitusliku neitsihoolduse mille tegematajätmine garantiid ei kahjusta, aga mis midagi halba ka ei tee kui esmaste kulumisjääkidega vedelikud uute vastu saab vahetatud. Puht juhuslikult otsustasin enne Amservi hooldusse minekut proovida kui kaugelt või lähedalt parkimisandurid häält tegema hakkavad ja kui suure viivitusega nad toimivad. Ilmnes, et need ei töötagi…. Andsin siis viimasel hetkel sellest hädast ka teada ja hoolduse käigus tehti asi pikema jututa korda. Ilmnes, et kuskil taga otsas oli üks pistik lahti tulnud. Arvata võib, et küllap kellelgi kasti kaubakinnitussiinide paigalduse ajal midagi kuskile taha takerdus ja selle kõigus sellised asjad tihti juhtuvadki. Igatahes on kõik korras ja loomulikult ei küsitud selle eest ka raha.

Paldiski

1.jpg (191.18 KiB) Vaadatud 531 korda

Teisipäeva hommik. Hoolduseks oli autol juba üle 2000 km sõidetud ja teisipäevahommikusel tagasiteel Tallinnast Saaremaale oligi mitmes mõttes õige hetk konks käruseks teha. Paldiskis TIKI tehasest haakisin sappa järjekordse BP3500-DRB multirulli: kahe sillaga haagis mille oma mass koos tellitud lisavarustusega on kuskil 900 – 1000 kg vahel. Paldiskist Virtsu poole suundusin mööda vana Haapsalu maanteed. Tühjade paadihaagistega sõites on tüüpiliseks häirivaks faktoriks see, et haagis hakkab raamist nõtkuma ja autot raputama. Kehva tee korral võib see hüpitamine nii tugev olla et kabiinis ei saa isegi normaalselt rääkida. Kuna tegemist on haagisest tuleneva nähtusega, siis mul selles osas mingeid ootusi ei olnud. Vana Haapsalu maantee on nüüdseks ilusti siledaks triigitud eurotee ja seal oli kulgemine sujuv. Kuijõelt Ristini viib aga tõeline vanakooli tee. Kruusakate on küll tänaseks pigi selga saanud, aga õõtsumist ja põrkamist on seal korraliku nostalgia jagu. Ja seal tundus küll, et Hilux on märkamistväärt rahulikum kui seda samal teel Isuzu D-Max samasuguse haagisega oli. Siin võib olla tegemist sellega, et Hiluxi vedrustust (vähemalt Invincible puhul Youtube põhjal) on nüüdseks sätitud mugavamaks ja just ilma koormata või väikse koormaga optimeerituna. Adaptiivne püsikiirushoidik sai oma tööga tühja haagise puhul ilusti hakkama ja keskmine kütusekulu oli tagantjärgi äpist vaadates sellel tripil 10,7 l/100km.

Vahepeal saatsime Hollandi poole veoka platvormil teele kaks tuliuut kiirpäästepaati ja paar päeva kulus haagise tuunimiseks ja kergeks ümberehituseks, et saada see lepingu nõuetele vastavaks. Siis läks kolmas samasugune paat haagisele ja laupäeva hilisõhtul läks siis esimest korda uue Hiluxiga pikemaks sõiduks ja suuremaks haagiseveoks. Ees ootas umbes 500km öist sõitu ja esmakogemust uue autoga. Plaan oli Saaremaalt viimase praamiga mandrile minna, öösel 1-2 vahel Iklas süüa ja hommikul hiljemalt 7:30 Liepaja sadamas Stena Line rekkapraamile check-in teha. Konksu otsas oli 1000kg haagist + 2000kg paati, aerodünaamilises mõttes oli koorem nii öelda keskmine: ei halb ega hea. Paadil oli küll kate peal, aga see on alt piisavalt tühi ja võtab kiire sõidu peal igasuguseid kentsakaid kujusid. Kuna sellise sõidu kogemusi on mul juba mitmekümne aasta jagu, siis koorma vale tasakaal jms jama ei ole üldse teema. Kuigi koorma tegijad on praeguseks juba teised inimesed ja ma ise tavaliselt enam seda ei tee, on meil omad reeglid ja üks neist on haakeseadmele mõjuv mass. Selle püüame kogemuslikult sättida 100kg ….150kg kanti. Kui vaja siis mõõdame ka kraanakaalu ja delfriga selle ka konkreetselt üle, et teel olles ja teeolude muutudes ei oleks ega tuleks üllatusi.

Laupäev enne starti

2.jpg (150 KiB) Vaadatud 531 korda

Laupäeva õhtu. Tegin haakimise veel viimases päevavalges. Sõidu algus oli plaanipärane 22:10 ja selleks ajaks oli õues juba pime. Sain lõpuks ometi ka tuled järgi proovida! Ja tuledes pettuma ei pidanud. Väga head! Pisut häirib lähitulede puhul väga järsk valgustatud ja valgustamata ala piir mis võiks olla grammikese pikemalt ees. Kaugtuled on suurepärased ja ka udutuled on head. Puudust tundsin automaatsest kaugtulede vahetusest. See võiks olla ja seejuures väljalülitatavana. LED tuledega haagise peale auto pirtsutama ei hakanud ning kõik töötas nii nagu peab nii autol kui ka haagisel. Salongi sisekliima on hea, sõidumüra vaikne ja raadio/antenn töötab väga hästi. Helikvaliteet on ka hea.

Liepaja Stena

3.jpg (108.73 KiB) Vaadatud 531 korda

Pühapäeva varahommik. Öisel sõidul tegime kokku kolm peatust: tankisime paagi silmini täis Alexela Võiste tanklas, sõime kõhud täis Ikla Bistroos ja tankisime uuesti paagi silmini täis Salduse Nestes. Iste on hea, selg ja tagumik ei väsinud. Ise olin ka kuni sõidu lõpuni ilusti erk – ilmselt tänud vähemale mürale väsitab sõit ise ka vähem kui eelmise veduriga. RAM, Tundra või F150 oleksid muidugi velgi mugavamad ja vaiksemad, aga nendega hakkavad (kogemuslikult) vastu tulema hoopis muud uued ja huvitavad mõõtmetest lähtuvad ebamugavused. Igatahes olime plaanipärasel ajal ilusti Lieapaja sadamas, tegime check-in’i ära ja saime seekord ka suht ruttu Stena Livia pardale. Kiirused reisi ajal olid umbes 88….92 km/h, kütusekulu selle etapi keskmisena 16,5 l/100km

Järgneb....

[MarkM65]

Järgneb...

Kohal

4.jpg (164.91 KiB) Vaadatud 526 korda

Esmaspäeva pärastlõuna. Laev saabus Travemündesse graafikujärgselt kell 7:00 ja me saime ka üsna kiiresti laevalt maha. Nüüd oli ees järjekordne 500km Hollandisse, DenHelderi Mereväebaasi. Jah, Hollandi Sõjaväepolitsei kasutab (riigihanke kaudu) Eestis Eesti toodetena toodetud haagiseid ja eritellimusena ehitatud paate. Hollandi Mereväe laevadel ja ka Belgia Mereväe laevadel vahetatakse välja taktikalised paadid „RIB 2000“ ja asemele lähevad eestimaised taktikalised/kiirpäästepaadid „Alunaut A7 FRB“. Teekond baasi kulges enamvähem kiirusel 85….92 km/h. Enne Hamburgi oli ummik kus istusime tunnikese paigal ja siis liikusime umbes 5 km väga aeglastel kiirustel. Ummiku põhjustas üks auto mis oli otsustanud bahni peal maha põleda (ei olnud elektriauto ). Järgmine ummik oli samuti umbes 5km väga aeglast sõitu kuskil enne Bremenit ja seal oli mingi teetööde värk. Viimase ummiku saime kümmekond kilomeetrit enne sihtkohta – laupkokkupõrge teel kus kummaski sõidusuunas üks rada… Adaptiivne püsikiirushoidja tegi ka bahni peal rekkade reas kulgedes oma tööd hästi. Ei hakanud „vedrutama“ ega midagi. Riputasingi end aegajalt püsika abil lihtsalt mõne sobivat tempot hoidva veokist „jänese“ sappa ja võtsin rahulikult lastes tal mind ka läbi kiiruspiirangutega alade „vedada“. Shaggy sikutas oma koormat ilusti rahulikult, mootori pöörded peamiselt alla 2000 ja ülesmäge lõikudel umbes 2500 juures. Pole üldse paha. Baasi pääslasse jõudsime 16:20. . Saksa ja Hollandi teedel kukkus selle etapi kütusekulu 13,6 peale. Laugem maastik, tihe pärisuunaline liiklus pärituult tegemas ja väiksema veeretakistusega teekate. „Välismaa kütust“ võtsime alles reisi lõpu poole peale.

Teisipäeva pärastlõunaks olid kõik paadid ja haagis üleandmisprotseduurid läbinud ja meie tagasitee soolomasinaga saigi alata. Teisipäeval küll midagi põnevat ei toimunud. Sõitsime Papenburgi, et seal öömajale jääda. Olgu öeldud, et 6. septembril oli seal sooja 27…29 kraadi. Aga Shaggy kliima töötas laitmatult ja kabiinis oli hea.

Travemünde

5.jpg (228.14 KiB) Vaadatud 526 korda

Kolmapäeval läks põnevaks – ees oli soolomasinaga bahnil lendamine! Papenburgist Peaaegu Bremenini kulgesime küll 1+1 teid pidi ja 60….100 km/h. Bremeni juurest saime bahni peale. Liiklus oli tihedavõitu ja Bremeni juures on pikalt 130 ja 120 piirangud. Nii et sain veel mõnda aega masinale selliste kiiruste peal „soojendust“ teha enne kui päris asjaks läks. Kui lõpuks A1 peal piiranguteta alad algasid, hakkasin tasapisi proovima. Mõtlesin, et lasen 150 peale ja siis vaatame edasi, aga tegelikult vajus ilma mingi draamata kohe 160…165 peale ära. Ja seal kuskil hakkas tunduma, et vanker on natuke vedel ja päris perfektset juhitavust enam pole. Kui tuli taas hõredama liiklusega periood, otsustasin ikka ka Omaniku käsiraamatu kohase 175 ka korra ära teha. 170 peale läks kastika kohta suhteliselt reipalt, 175 kogus ka mitte väga uimaselt peale ja …. Läks veelgi! Lasin ta 177 pealt siiski tagasi ja seejuures unustasin kahjuks tahhoka näidu vaatamata. Kiirused millele viitan on muidugi GPS järgsed. Mul jäi ka see vaatamata kus spidomeetri osuti 177km/h puhul paiknes. Eks järgmisel korral proovin uuesti. Kuni 150km/h on sellel autol sõiduomadused nagu keskklassi sõiduautol ja müratase püsib ikka veel mõistlikult madal.

Garmin

6.jpg (179.85 KiB) Vaadatud 526 korda

Kõige selle juures oli õhutemperatuur õues 30….33 kraadi ja salongis minul 20 ning kõrvalistujal 23. Jaksu sellel masinal igatahes jagub rohkem kui ametlikult lubadusi antud. Pakun tunde järgi, et 180 saab kindlasti GPSi näiduks ja mõne pügala üle ka vist. Kütusekulu kõikus 140…150 juures 10…15 l/100km vahel ja selle päeva keskmine tuli 9,2 l/100km.

Liepaja- Virtsu etapi keskmine kütusekulu tuli 7,9 l/100km. See oli maanteekiirustel 90…91 ja ka lisaks Riia linna läbimine lennujaama juurest , läbi Maskavas iela ja Juglas iela Tallinna peale.
Mina olen oma värske tööriistaga selle kogemuse pealt väga rahul! 2024 peaks vist uus ja huvitavam tulema, aga ma ilmselt lasen praegusega kuni 2028 suveni rahulikult.

[boob]

Järgneb...

Kiidusõnad toredate postituste eest.
Kõik on öeldud. Minu tunded masina vastu on samad

[v6sa]

... ka udutuled on head.
...

Kogu lugupidamisega suurepärase kirjatüki eest julgen küsida, et kuidas õnnestus maanteesõidul udutulede headusest aimu saada?

[boob]

Ma püsika kohta tegelikult vinguks veidi. Adaptiivne püsikas minul vähemasti vedrutab paar korda eessõitjale järgi jõudes, ehk siis võtab järgi jõudes hoogu liiga palju maha ja siis kiirendab jälle järgi. Korra või paar, siis jõuab samale kiirusele ja siis sõidab suht kenasti. Ja linnavahel kui kiirus kukub alla, lülitab püsika välja.
Ah jaa, täna kus autod sõidavad ise, ei saa Hiluxile ikka veel vihmasensorit

[MarkM65]

kuidas õnnestus maanteesõidul udutulede headusest aimu saada?

Praegusel aastaajal on öisel ja varahommikusel ajal madalamaid alasid ja soid läbides uduseid lõike pea igal öösel. Sain ikka päris udus ka järgi proovitud ja näitasid ilusti "altkaudu". Aga ma kasutan neid võimalusel ka koos lähituledega kui on piisavalt tihe vastuliiklus mis ei lase kaugtulesid kasutada. Eestis pressiti see komme kampaaniakorras peaaegu olematuks, mujal on see pigem tavaline, et koos lähituledega on maanteel udutuled ka sisse lülitatud. Näeb paremini metsloomi tee ääres ja inimesi teepervel ning kui vastutulija pimestab siis aitab hoida ka paiknemist oma rajal sest teepeenar paistab paremini. Kaugtuled+udutuled on kehv kombinatsioon. Juba alates Iklast kipub see nii olema, et koos lähituledega kasutatakse ohtralt ka udutulesid. Viimatise Isuzuga ei saanud udutulesid liikluses eriti kasutada - kiputi vilgutama. Järelikult ei olnud kaasliiklejatesõbralik lahendus. Toyoyaga nüüd ootasin ka märke võimalikust häiringust, aga ei midagi - kedagi ei häirinud.

[MarkM65]

Ma püsika kohta tegelikult vinguks veidi. Adaptiivne püsikas minul vähemasti vedrutab paar korda eessõitjale järgi jõudes, ehk siis võtab järgi jõudes hoogu liiga palju maha ja siis kiirendab jälle järgi. Korra või paar, siis jõuab samale kiirusele ja siis sõidab suht kenasti. Ja linnavahel kui kiirus kukub alla, lülitab püsika välja.
Ah jaa, täna kus autod sõidavad ise, ei saa Hiluxile ikka veel vihmasensorit

Juhiabid on selgelt praegusest pensionileminevast generatsioonist, aga siiski toimivad. Mul püsikas laseb esmalt ligemale kui seatud ja siis võtab vaikselt hoogu maha jäädes "jänese" taha "rippuma". Rohkem nagu ei vedruta midagi. Vihmasensorist tundsin mina ka puudust. Ja samuti märkasin, et see püsikas ei toimi kuni täieliku peatumiseni. 20km/h pealt lülitab ennast välja ja annab asja juhile üle. Kaasaegsed autod suures osas oskavad juba "jänese" järel peatuda ja koos sellega ka uuesti liikuma hakata. Ma arvan, et uue generatsiooni Hiluxil saab see kõik olema.

[beginner]

Aga ma kasutan neid võimalusel ka koos lähituledega kui on piisavalt tihe vastuliiklus mis ei lase kaugtulesid kasutada. Eestis pressiti see komme kampaaniakorras peaaegu olematuks

Mis kampaania, udutulede koos lähituledega kasutamine ei ole seadusega aktsepteeritud. Neid võib kasutada küll udutulede asemel, aga mitte koos. Juhul, kui on lihtsalt tavaline pimedus, mitte udu/sadu/tolm vms nähtavust raskendavad tegurid.

§ 42. Udutulede kasutamine

(1) Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral.

(2) Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel.

(3) Tagumisi udutulesid võib kasutada sõidu ajal ainult asulavälisel teel udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral või kui sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.

[maksipoiss]

Näeb paremini metsloomi tee ääres ja inimesi teepervel ning kui vastutulija pimestab siis aitab hoida ka paiknemist oma rajal sest teepeenar paistab paremini. K

Näed küll, aga neid mis juba päris nina ees ja millele vaevalt reageerida jõuad. Samas mida valgem on "ninaesine" , seda kehvemini näed kaugemale (kehtib ka armatuuri ja igasugu telefonide ja gps-ide valgustugevuse kohta). Hiluxi tuled (ka eelisel mudelil) on ka tavaliste halogeenide puhul nii paganama head , et mul puudub küll igasugune vajadus mingi lisavalguse järele. Tee äärde riputatud helkurimajandus särab vastu nii et vähe pole

[maksipoiss]

Mis kampaania, udutulede koos lähituledega kasutamine ei ole seadusega aktsepteeritud. Neid

Linnas mu meelest vist ei tohigi üldse kasutada