1.päev
Niisiis läksin metallipoodi ja ostsin sealt umbes 80kg metalli. Arvutuste järgi pidanuks tegelt märksa vähem kuluma ja raudade kaal kokku umbes 50 kg. (ühesõnaga planeerisin päris massiivseid) Materjali ostsin: 2x200cm nelikanttoru (60x4mm), 2x170cm+260cm ümartoru (50x3mm), 200cm lehtmetalli 80x8mm, 2x200cm keermelatti 12mm, mutreid/seibe ka. Lisaks veel ehituspoest torupõlved (51x2.6mm)
Esimese asjana tegin raamikinnitused. Planeerisin pärast mõningate tarkadega konsulteerimist rauad kinnitada nii, et ei peaks raami keevitama ega puurima. Õhukesele toyota raamile poleks see ka väga hea. Lõikasin mõlemale poole raami kinnitusplaadi ja tõmbasin poltidega kokku. Puurisin augud, et poldid satuks kenasti raami lähedale.
Kui kinnitusplaad olid kenasti valmis ja paigas, hakkasin raudade endi peale mõtlema. Plaan oli teha küljeraud kaheosaline, nii et üks osa jääb karbi alla ja teine on veidi kerest eemal, millest saaks kenasti hiliftida. Võtsin ideid usa foorumitest - isenesest on neil seal kividel turnimiseks üsna tugevaid raudu vaja.
Lõikasin kant-torust ühe 170cm ja kaks lühemat juppi kandjateks, ning punktisin need kinnituste külge. (ma ei tea, kui 100% tõsi see on aga pika kandja puhul pole liiga tugev materjal hea. Metall ei anna mängima ja läheb keevituse kohast katki) Igaks juhuks tegingi siis esimese pikema kandja natuke õhema seinaga ümartorust mis annab vajadusel ehk veidi painduma.
Lõpuks keevitasin kogu kupatuse kokku ning sama ooper ka teise poolega.
Kinnitusplaatide keevistele tegin raami poole tugevduseks kolnurgad, (ümartorust kandjale tegin mõlemasse otsa). Siis keevitasin karbi otstesse veel plekitükid ja peale tööd seda sai selleks päevaks kopp nii ette, et läksin ära koju.
2.päev
Pärast mõningaid kahtlusi ja kõhklusi raudade liigse kaalu osas otsustasin tööd edasi teha ning alustasin välimise ümartorust osaga. See pidi kujunema nii, et keskelt kinnitub kahe kandjaga valmisoleva osa külge ja otstest põlvedega. Lisaks peab kogu see ümartorust osa ka veidi ülespoole piiluma.
Lõikasin 140cm pikkuse toru ja keevitasin sinna põlved otsa. Et põlved erinevas suunas ei vaataks, oleks kindlasti abiks hea sile põrand. Mina kasutasin ühte garaazhis vedelevat kolakat karprauda. Põlved otsas, käiasin kenasti siledaks ja sobitasin silma järgi paika.
Järgmisena tuli keskmised kandjad teha. Võtsin kuulda Eriku soovitusi ja kolmikute tegemiseks kasutasin augusaagi. Varem timmisin lihtsalt lliidetava toruotsa toruseina järgi paika ja iseenesest polnud see meetod ka sugugi ebamugavam. Vbl harjutamise asi.
Lisaks veel unustasin ühe keevitamise põhitõe. Oleks pidanud kogu värgi maas lihtsalt kokku punktima ja siis juba auto küljes lõplikult kinni laskma. Kuna ma keevitasin maas kõik kokku siis tõmbas toru mõnusalt kaardu. Keskmised kinnitused oli peaaegu paar senti karbist eemal. Varastasin Jaagu Chevyst koormarihmad ja tõmbasin toru karbi juurde tagasi. Paras punnitamine oli aga sai lõupuks nii nagu vaja.
Kui kõik oli keevitatud ja metall veidi jahtunud otsustasin hilifti alla lükata. Suvalisest punktist võis ilma probleemita ühe külje rattad lahti tõsta... Ma avan, et nelja tungiga võiks auto auto maast lahti tõsta.
Mõned koledamad kohad kruntisin üle ja ülejäänd pinnad puhastasin nitroga kergelt üle.
Siis veoka raamivärv selga ja kuivama
Kokkuvõtteks võiks öelda, et nats rasked said (ca 25kg üks pool) aga see eest peaks tugevusvaru piisama. Võistlusmasinale just ei paneks aga 4Runnerile väga head ma arvan. Kangesti tahaks näha kuidas nendega kivi otsa kukkuda on
Miks sa ei sõdurit õue ei vii, vaesekesel on igavusest juhe kokku läinud 
