TR3 autode rehvi suuruse ja sellest saadava eelise teema. Arutelu.

[Urvo]

Mulle isiklikult jääb kogu selle teema mõte segaseks.

Kas tahame teada, kui palju keegi auto eest on maksnud?
Kas tahame teada, kui palju kellegi töötund maksab?
Kas tahame teada, kui palju erinevad komponendid maksavad?

Tundub täitsa ebaoluline.

Saan aru, et küsimuse püstitamise mõte oli see, et tõestada ära, et pole vahet, kas ehitad kerge autoga või raske auto, kuna hind on praktiliselt sama. Mis viib meid tagasi teise teema juurde, kus arutati rehvimõõdu piirangu kehtestamist kergematele masinatele, et tekiks teatud võrdsus OLEMASOLEVATE autode vahel.

Aga kui see arutelu, kui palju keegi millegi eest maksis ning kui kvaliteetselt keegi tööd teeb aitab selles kaalu/rehvimõõdu teemas selgust tuua siis jätkake samas vaimus

[Movistar]

Tundub,et teema eesmärk on selgeks saada,palju siis lõpuks ühe TR3 auto ehitus maksab.
Veelgi olulisem on selle juures,et mis maksab erineva kaalukategooria auto ehitamine.
Just see viimane haakub väga hästi selle rehvipiirangu teemaga.

[Landy]

Saan aru,et see teema algatus on suuanatud neile, kes plaanivad TR3-e ehitada võis mõne varasema võistlusautoga sõitma tulla.
Pole ise kordagi TR3-s võistelnud ( kõrval istmel safritel sõitnud küll) ja veel vähem sellist masinat ehitanud, kuid mõlemat teemat lugedes saab selgeks, et ega selle suure rattaga ei teki" sanagpommidel" ju enamikes kohtades suurt eelist.
Talupoja mõistus ütleb,et kohad, kus suurem ratas annab eelise on vast raielankidel kändude vahel, kividel- karjäärides ukerdades ja sügavas savirööpas või kohatades kus "seal all maakera sees" veel mingi toetuspunkt on ratta jaoks. Rabades-soodes läheb maakera sisse nii mis mühiseb ja suurest rattast poel seal miskit tolku. Suure rattaga raske masin maakera sees tähendab lihtsalt rohekm stressi vintsile ja vintsmannile.
Olen ma õigel teel?

[Praks1]

Landy, lihtne vastus.On ju suur vahe kas lähed nr35 kondsakingaga, või räätsadega sohu jalutama.Ühel juhul jääb sügav jälg, teisel juhul ei saa arugi, et seal keegi käinud

[Põka]

Tundub,et teema eesmärk on selgeks saada,palju siis lõpuks ühe TR3 auto ehitus maksab.
Veelgi olulisem on selle juures,et mis maksab erineva kaalukategooria auto ehitamine.
Just see viimane haakub väga hästi selle rehvipiirangu teemaga.

Väga hea kokkuvõte. Jääks selle juurde.
Mina panin kirja enam vähem oma auto komponendid ja nende hinna. Sain suht kerge auto.
Ootaks samasugust näidet teiste autotüüpide kohta.

Üks suuremaid kaalu ja hinna erinevusi tuleb Volvo vs Unimog silla kasutamisest. Ma pole kindel, et keegi plaanib Unimogi silda edaspidi võistlusauto (TR3) ehitamiseks kasutada (parandage, kui eksin).
Kui me selle välja jätame, siis väidan jätkuvalt, et kerge (1300-1400) ja raskema (nt ca 1800-1900) ehitamises suurt komponentide hinnaerinevust pole. Mõlema puhul võib kasutada odavamaid ja kallimaid lahendusi, kuid sama taseme korral vahet eriti pole.
Küll nõuab kergema ehitamine rohkem töötunde. Samas ma ei näe, et see võiks oskajatel meestel/ naistel takistuseks olla.

[Landy]

Landy, lihtne vastus.On ju suur vahe kas lähed nr35 kondsakingaga, või räätsadega sohu jalutama.Ühel juhul jääb sügav jälg, teisel juhul ei saa arugi, et seal keegi käinud

Vabanda võiklikkust, kas soo raba peal sõidetakse 0,5 at juures või veel vähemaga? ,Ma ei tea, kas suur traktori rehv nüüd mõne elastsema seinaga "off-road" rehviva võrreldes väga palju laiemaks vajub ( tske uskuda) ja saavudavab seeläbi eelise väiksema maapinnale raknduva erisuve näol. Ehk kust see suuurem ratas raskem maisna puhul (pehmets oludes) selle kasuteguri välja toob?

[TR Pjätt]

Landy, uute reeglite järgi ei oleks muutuv ainult ratta suurus vaid ka laius ja sealt tuleb see erinevus. Et kas Bogger on 18" lai või 12,5"

See teie vaidlus siin on täiesti mõtetu nagu Urvo juba välja tõi.
Suur pluss, mis nende uute reeglite rakendumisega juhutb on see, et kui ma ei ole auto ehitaja ja mul pole ka kohta, kus seda ehitada. On mul ikkagi väga lihtsa vaevaga võimalus tulla sõitma TR3 ja olla mingisuguses konkurentsis, vähemalt siin Eestis, kergete pillidega. Võtan näiteks olemas oleva Defeka või Wrangleri ja vahetan seal all ainult sillad ära. Olen TR3-s ja saan sõita võidu kõigiga. Kaal jääb ka mõlema puhul alla 2000 kg.
Ja vot sellise TR3 ehitamine tõesti ei maksa suurt midagi. Kuna selle teenuse, saan ma suht lihtsa vaeva ja kuluga sisse osta.

Aus

[poiss]

Horvaatias sõitis Hardo vist 38" rattaga, Eriku rehv oli ~ 36". Olid erinevused siis mäekõrgused? Ja kas esikolmikust väljajääjad kasutasid samas mõõdus rehve?

[erik]

Horvaatias sõitis Hardo vist 38" rattaga, Eriku rehv oli ~ 36". Olid erinevused siis mäekõrgused? Ja kas esikolmikust väljajääjad kasutasid samas mõõdus rehve?

Erinevusi oli. Aga alustame sellest, et Horvaatias ei ole soid ega rabasid. Kui me pärast võistluspäevi vintsimise saldosi võrdlesime, siis kogunes neid mulle kõige rohkem, eks siis süüdistame auto suuremat massi ja väiksemat rehvi.
Tegelik meie rehvi mõõtude vahe oli palju väiksem. Hardo 38 * 15 oli mõõtudega 945 * 320 mm ja minu 36 * 10,5 oli 930 * 255 mm. Kes esikolmikust välja jäid, kasutasid valdavalt samasugust mõõtu, kui mina, või siis 37 * 12.5 trepat, mis on pmst sama suur, kui 38 * 15 bogger. Aga sõideti ka 35" rehvidega ja mõnel optimistil oli veel väiksem... aga need pisikesed ei jõudnud ka finizisse. Eks se konks ka oli eriliselt kehvas ilmas, mis normaalse raja mülkaks muutis ja reduktori meestele edu tõi. Aga eks neid põhjuseid ja nüansse leiab veel.

[Movistar]

Nende soode ja rabade teema on ka meil keeruline.
Võistluste ajal ikka väga tihti nendesse ei satu ja kui ka satume,siis nende osakaal on olematu kuna sinna ei taheta väga lubada ja pindalalt on need ju väga pisikesed.
Selliseid soid ja rabasid, nagu Venemaal,on meie võistlustel null kogus.

Aga kogu selle arutelu 3. lehekülg asub tegelikult vales teemas.

[poiss]

Tahaks murda müüti sellega:nt tr1/vabast esmakordselt kolme siirdunud ekipaaž, oma kuni 2,5t pilliga ja 42" traktoriga ei saa võimalust hambaid näidata nt 35" boggeriga porgandile/h5/..... . Juhul kui neil tehnika vastu peab.


Ja kuidas peaks vaatama nüanssi, kui nt 5 esimest kerget pitsalõikuritega pilli kamara kandmatuks muudavad, seejärel 5 suurt augud algusest lõpuni tühjaks vintsivad. Ajakadu tuleks ilmselt viimaste kahjuks. Igal juhul "soo träkkidel " 100%.

[erik]

Mina arvan, et kui see ekipaaz pole punt saamatuid ja omavad kogemust oma tehnika kasutamisel ja rada on väga raske (sügavad rööpad, saviläga ja kännud) on neil olemas võimalus. Mida praegult kindlasti pole.

[Movistar]

Selle vastu ei saagi.
Kaal võib ka kõigil võrdne olla aga inimfaktorit ei saa muuta.
Inimeste oskused, teadmised, füüsilised omadused ja kogemused määravad rohkem kui see mass.
Mass või pigem selle vähesus võib teinekord mõne lolluse lihtsamalt andeks anda.

[LauriJ]

Tahaks murda müüti sellega:nt tr1/vabast esmakordselt kolme siirdunud ekipaaž, oma kuni 2,5t pilliga ja 42" traktoriga ei saa võimalust hambaid näidata nt 35" boggeriga porgandile/h5/..... . Juhul kui neil tehnika vastu peab.

Suure tõenäosusega ei saa jah vastu, kuna kogemustepagas on juba erinev (ühed esmakordselt tr3-s, vastased on ülikogenud kiired sõitjad). Teiseks see 2,5t traktori rehviga auto on lihtsalt aeglasem, kuna neil pole korralikku vedrustust tavaliselt - isetehtud coilover ja traktorirehvi kombinatsioon ei saa suurema profiiliga ratta ja korralikult timmitud vedrustuse vastu.
Samas kui võtta mingi 2,5t massiga tipp Ultra4 auto (sõltumatu vedrustus või portaal vähemalt peaks olema) siis ma arvan küll, et normaalse meeskonna käes võiks see olla päris konkurentsivõimeline meie võistlustel (muidugi 70kmh kiirusepiirang võib takistavaks osutuda). Sellise auto hind on muidugi kordades kallim meie juurviljadest.

EDIT: Hardo jõudis ka vastata juba.