4x4.ee

Kilpkonn kirjutas:Ostsin sügisel Tööriistamarketist soojapuhuri. Maksis vist 30 eurot, 2kW. Panin selle taimeriga käima, 15 minutit igal täistunnil sellal, kui auto garaažis on ehk siis õhtul ja öösel. Seisab põrandal garaaži tagaosas ja puhub auto alt läbi. Enamasti lihtsalt puhub, ilma soendamata. Mingi aeg proovisin ka 1. astmes soendusega, mis oli vist 0,6 KW minu mäletamist mööda. Kuna garaaži uks pole väga õhutihe, siis tekitab piisava liikumise. Hallitust sel talvel ei tekkinud. Lund ka muidugi eriti ei olnud, aga hallituse vastu liikuv õhk igatahes aitas, seda saan kindlalt väita. Lompe auto all ka hommikuks eriti pole, st. vahel on, aga väikesed.

Ok, see on sinu lahendus.

Aga ülejäänud boksid? Evivad niiskust ja jagavad seda teistega? Või olete planeerinud ikke ühise väljatõmbe?

Jagan ka üht infot, et Hallitus hakkab moodustuma, kui suhteline õhuniiskus ületab 70% ja rooste protsess algab juba 60% juures. Samuti on õhukuivatid ka ideaalsed veekahjustuste korral kui ka õhu kvaliteedi paremaks muutmisel.

Info selle väite kohta siit: http://www.lokaator.ee/milleks-on-vaja- ... wwodGTcAEw

Kas keegi saab anda ka mõne teise, viite, et roosteprotsess algab 60% õhuniiskuse juures? Otsisin netist, aga ei leidnud..

Kas soojapuhuriga lompe kuivatades see lombivesi lihtsalt lõpetab oma eksistentsi nagu võluväel?????

See vesi jääb veeauruna sinna boksi, õhu soojenedes õhu suhteline niiskus tõuseb. Tulemuseks soe niiske õhk boksis, mis pole autole hea.
Soojapuhurile kuluv energia kasuta paremale väljatõmbele ja sa saad oluliselt tervislikuma sisekliima seal boksis.

Oluline on mitte lihtsalt õhku ringi ajada, vaid koos õhuga lompidest aurunud vesi välja viia. Asemele tulevas talvekülmas õhus on veeauru vähe.

Tõstatame vana teema jälle au sisse.
Nimelt tuli mul korteri ostuga kaasa maaalune garaaz mille ventilatsioon on ka suht puudulik. Panin väljalaske torusse kaks venti ja nüüd on juba poole garaazi ulatuses lagi juba kuiv. Põrand on ka juba täitsa enam vähem. Välissein on aga jätkuvalt niiske ja viimane paneeli ots ka.Nüüd mul on küsimus targematele. Kui lisada ka pisike sooja puhur ukse alumise ääre ligi, et sisenev õhk soojemaks saada kas siis asi veel paraneb? Plaanin tõsisemat remonti järgmine suvi siis lagi ja otsasein penoga ära soojustada. Kas see teeb asja paremaks või on see resursi raiskamine?

Edu

Veiko

1. Igasugune kütmine vähendab õhu suhtelist niiskust, mis kuivatamise seisukohast on väga hea.
2. Kui sein on märg seetõttu, et pinnas seinte ümber on väga niiske, siis Sa ilmselt seinu kuivaks ainult kütmise-ventileerimisega ei saagi ja lisandub vajadus seintele hüdroisolatsioon teha. Väljastpoolt!
3. Ka soojustatakse keldri seinu (tegelikult igasuguseid seinu) väljastpoolt ,mis eeldab nende lahtikaevamist. Seestpoolt soojustamine võib pigem hoonele kui tervikule kahju teha.

http://www.tarmatrade.ee/File/soklitesoojustamine.pdf

Kjen kirjutas:1. Igasugune kütmine vähendab õhu suhtelist niiskust, mis kuivatamise seisukohast on väga hea.
2. Kui sein on märg seetõttu, et pinnas seinte ümber on väga niiske, siis Sa ilmselt seinu kuivaks ainult kütmise-ventileerimisega ei saagi ja lisandub vajadus seintele hüdroisolatsioon teha. Väljastpoolt!
3. Ka soojustatakse keldri seinu (tegelikult igasuguseid seinu) väljastpoolt ,mis eeldab nende lahtikaevamist. Seestpoolt soojustamine võib pigem hoonele kui tervikule kahju teha.

http://www.tarmatrade.ee/File/soklitesoojustamine.pdf

1. Soojem õhk suudab lihtsalt rohkem vett siduda. Sellest ka näiline "suhtelise niiskuse" langus. Ilma füüsiliselt vee(auru) välja viimiseta on sellest kasu null tselõi hui desjatok. Üheltmaalt tõuseb ka soojemas õhus suhteline niiskus sellisele tasemele kus see (jahedamal seinal või nurgas) kondenseeruma hakkab.
2. Tavaliselt on välisseinad niisked sest need on madalama temperatuuriga kui õhk siseruumis ja selle tagajärjelt kondenseerub vesi külmemale pinnale (välistada ei saa ka muidugi pinnasest sisse imbuvat niiskust nn keldrigaraažide puhul).
3. Tänapäevastest välissoojustuse võimalustest ei tea sa ilmselt suurt midagi. Lahti kaevatakse hüdroisolatsiooni ja drenaaži paigaldamiseks, soojustust maapinna alla paigaldatakse vaid siis kui pinnale paigaldada pole võimalik nt ruumipuuduse tõttu).

Vähese õhuvahetusega ("tihedamasse" nii uste-akende kui ka ventilatsiooni mõttes) julgeks küll soovitada õhukuivatit (mida pikem ja jämedam seda uhkem , juhul muidugi kui elektriarve kannatab) sest see töötab samal ajal ka õhu tsirkuleerijana (ruumis sees, mitte segi ajada ventilatsiooniga) ja kütteelemendina. Suure õhuvahetusega ("hõredamasse") tuleb ainult kütet taha anda niikaua kuni on kuiv ning hea sundventilatsiooniga ruumides on mõistlik investeerida soojusvahetisse.

Hea Rommel!

Kui Sa nüüd loeksid minu postitusele eelnenud postitust, siis seal oli küsimus, kas" lisaks õhuvahetusele parendamisele ka kütmine aitaks pindu kuivata", siis ma vastasin, et aitab jah.

Siis selline väike vihje, et kui ruumi kütta, siis soojenevad ka välispiirded ja õhus veel leiduv niiskus kondenseerub kas vähem või üldse enam mitte piiretele.

Kolmanda väitega ma pean paraku nõustuma, ma olen paraku jah torumees ja ei kavatse end üldehituslike teemade suureks asjatundjaks nimetada, kuid seda ma tean raudkindlalt: vundamendi või üldse köetava niiske ruumi soojustust sissepoole ei panda! Sa tekitad ju sellise olukorra, et läbikülmunud vundamendi ja sisemise soojustuse vahele tekitad sa kastepunkti.
Seega minu arvamus, kui üldse soojustada, siis kahjuks on see kulukas, Aga kui juba lahti kaevata tuleks, kasvõi selle hüdroisoleerimise pärast, siis võiks selle seinakese ära ka isoleerida.

Õhukuivati kasutamise puhul maaaluse ruumi kuivatamisel on 1 pisike vastik nüanss. Kuhu sa välja kuivatatud niiskuse juhid, kui täiesti juhuslikult ruumis pole trappi vms asja? Et see lahendus oleks väga hea, kui see seade rentida ja kasutada mingi periood, visates iga päev kord-kaks anumaga vett välja, kuni ruum kuivaks on saanud, aga pidevaks kliimaseadmeks ilmset sellises kohas, kus igapäev just keegi tööd ei tee, see on vist natuke ebamõistlik.

Veiko kirjutas: Välissein on aga jätkuvalt niiske ja viimane paneeli ots ka.Nüüd mul on küsimus targematele. Kui lisada ka pisike sooja puhur ukse alumise ääre ligi, et sisenev õhk soojemaks saada kas siis asi veel paraneb? Plaanin tõsisemat remonti järgmine suvi siis lagi ja otsasein penoga ära soojustada. Kas see teeb asja paremaks või on see resursi raiskamine?

Mul oli välissein külm ja sinna tekkis kondensaat. Peno lahendas probleemi.

Kjen kirjutas:Hea Rommel!

Kui Sa nüüd loeksid minu postitusele eelnenud postitust, siis seal oli küsimus, kas" lisaks õhuvahetusele parendamisele ka kütmine aitaks pindu kuivata", siis ma vastasin, et aitab jah.

Siis selline väike vihje, et kui ruumi kütta, siis soojenevad ka välispiirded ja õhus veel leiduv niiskus kondenseerub kas vähem või üldse enam mitte piiretele.

Kolmanda väitega ma pean paraku nõustuma, ma olen paraku jah torumees ja ei kavatse end üldehituslike teemade suureks asjatundjaks nimetada, kuid seda ma tean raudkindlalt: vundamendi või üldse köetava niiske ruumi soojustust sissepoole ei panda! Sa tekitad ju sellise olukorra, et läbikülmunud vundamendi ja sisemise soojustuse vahele tekitad sa kastepunkti.
Seega minu arvamus, kui üldse soojustada, siis kahjuks on see kulukas, Aga kui juba lahti kaevata tuleks, kasvõi selle hüdroisoleerimise pärast, siis võiks selle seinakese ära ka isoleerida.

Õhukuivati kasutamise puhul maaaluse ruumi kuivatamisel on 1 pisike vastik nüanss. Kuhu sa välja kuivatatud niiskuse juhid, kui täiesti juhuslikult ruumis pole trappi vms asja? Et see lahendus oleks väga hea, kui see seade rentida ja kasutada mingi periood, visates iga päev kord-kaks anumaga vett välja, kuni ruum kuivaks on saanud, aga pidevaks kliimaseadmeks ilmset sellises kohas, kus igapäev just keegi tööd ei tee, see on vist natuke ebamõistlik.

Ruumi küttes soojenevad ka välispiirded kuid need jäävad siiski jahedamaks kui siseõhk (tänu väljast tulevale "külmale") ning umbse ruumi puhul pole veel kuhugi minna ning selle lisandudes hakkab see ikkagi lõpuks jahedamatel seintel kondenseeruma (võin näiteid tuua kui vaja).
Seestpoolt ja kiviseina vahelt soojustatakse teatud juhtudel (ei hakka hetkel üles lugema) aga see eeldab ka kindlat materjalivalikut. Olen nõus, et nn "Harju maja" tüüpi sisesoojustus on tripper kuubis. Seda nii välisfasaadi külmumispiiri liigse sissepoole nihkumise, külmasildade tekke kui muude puuduste tõttu. Aga olgem ausad, see leiutati ka nõukogude inseneride poolt (võibolla nendesamade poolt kes vanad palkmajad väljapoolt tõrvapapiga lasid üle taguda) eelmise sajandi keskpaiku.

Madalaid vundamente (k.a. keldriga) soojustatakse väikeste eramajade puhul maapinnast ülespoole ja kuni 1,5 m vundamendist mööda "kamara alust" kerge kaldega vundamendist väljapoole (põhiliselt maapinna külmumispiiri tõstmiseks, et ei peaks kergetele konstruktsioonidele sügavaid vundamente valama aga mõikab ka keldri soojustusena). See muidugi eeldab, et pinna- ja räästaveed on vundamendist eemale juhitud. Põhiliseks soojakao kohaks jääb pool-maalusel garaažil siiski uks ja maa-alune soojustamine oleks lihtsalt ressursi (mõttetu) raiskamine.

Õhukuivati on selleks puhuks kui miski muu enam ei aita (kinnine, ilma õhutsirkulatsioonita ruum). Kui keegi päevi ruumis ei käi siis reeglina ei teki ka sinna mingit olulist niiskust juurde (kui just pinnavesi sisse ei jookse aga sel juhul pole millestki peale drenaaži tolku) ja sellest järelduvalt ei pea piisavalt suurt "kopsikut" tühjendamas käima. Ma ei pidanudki silmas neid mänguasju millel teeklaasi suurused anumad all on

Ma ei soovinud eelneva(te) ega ka selle postitusega kedagi halvustada ega solvata, seega ära võta isiklikult

Kas sa panid peno sisse või välja poole ksf robot?
Mul väljapoole paneku mõte jääb ära kuna siis peaks kogu garaazi külje lahti kaevama. Sisse poole võin ma seda panna küll. Välisukse plaanin ka suvel ette võtta koos lae ja otsaseina soojustamisega kui sellest tolku on. Praegu aga panen väikse soojapuhuri lisaks taimeriga tööle ukse äärde. Väljatõmbe vendid käivad 24/7.

Edu
Veiko

Kui sissepoole panna, siis ikka krohvialust villa, peno sellistes tingimustes sissepoole ei kõlba, kui just oma ja hoone tervisest savi pole

Aga Veiko võib alati ka mulle helistada...

Veiko kirjutas:Kas sa panid peno sisse või välja poole ksf robot?
Mul väljapoole paneku mõte jääb ära kuna siis peaks kogu garaazi külje lahti kaevama. Sisse poole võin ma seda panna küll. Välisukse plaanin ka suvel ette võtta koos lae ja otsaseina soojustamisega kui sellest tolku on. Praegu aga panen väikse soojapuhuri lisaks taimeriga tööle ukse äärde. Väljatõmbe vendid käivad 24/7.

Edu
Veiko

Sisse.