Mure järgmine :
Laiendatakes Silma looduskaitseala minu mets jääb sinna sisse.
Olulisi taimeliike nad sealt leidnu pole (3liigi käpalised), üks märjem lomp mis neid huvitab ja metski ei ole midagi olulist(nendearust) väärt. Aga loodukaitseala piiri saaksid nad oluliselt sirgemaks.
On meiehulgas teadjaid mehi kes saaksid head nõu anda.
Olen looduskaitsjatega hädas
Moderaator: Moderators
Heeringas, kõigepealt loe läbi Looduskaitseseadus.
Oluline on seal
§ 9. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus
Teoorias saatis Sulle Silma laiendamist taotlev tegelane kõnealuse 4-punktilise teate. Olulisim on seal viimane - vastuväidete tähtaeg. Teed selle aja jooksul vastuväite, tuleb kas Sutlepas või Pürksis aga miks mitte Silma enda keskuses avalik väljapanek ja arutelu. Nagu aru saan, siis tahavad rohelised terroristid võtta "kaitse alla" ehk hakata katust pakkuma kogu Sinu metsale, mitte neile kolmele käpalisele. Sellele vaidledki vastu: käpalised võite võtta (ei saa keelduda), minu majandusmets ja olematu lombike jätke rahule, neil ei ole väärtust!
Mis on minu arvamus Sinuga sama valla elanikuna: mina kaotaks selle kuradi Silma üldse ära ja esimese asjana kaevaks kuradi silma sängi Tahu alt otse Harani läbi, et Haapslau laht päästa. Lisaks paneks neile haisvatele rooväljadele tule otsa. Ja käpalisi panen omal maal vaasi... kui tahan. Mulle lihtsalt meeldivad rohkem looduses kasvavad lilled, ka kodus lillepeenras. Peab vist valla lehel silma peal hoidma ja oma meelsust õigel hetkel avaldama tulema.
Oluline on seal
§ 9. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus
Teoorias saatis Sulle Silma laiendamist taotlev tegelane kõnealuse 4-punktilise teate. Olulisim on seal viimane - vastuväidete tähtaeg. Teed selle aja jooksul vastuväite, tuleb kas Sutlepas või Pürksis aga miks mitte Silma enda keskuses avalik väljapanek ja arutelu. Nagu aru saan, siis tahavad rohelised terroristid võtta "kaitse alla" ehk hakata katust pakkuma kogu Sinu metsale, mitte neile kolmele käpalisele. Sellele vaidledki vastu: käpalised võite võtta (ei saa keelduda), minu majandusmets ja olematu lombike jätke rahule, neil ei ole väärtust!
Mis on minu arvamus Sinuga sama valla elanikuna: mina kaotaks selle kuradi Silma üldse ära ja esimese asjana kaevaks kuradi silma sängi Tahu alt otse Harani läbi, et Haapslau laht päästa. Lisaks paneks neile haisvatele rooväljadele tule otsa. Ja käpalisi panen omal maal vaasi... kui tahan. Mulle lihtsalt meeldivad rohkem looduses kasvavad lilled, ka kodus lillepeenras. Peab vist valla lehel silma peal hoidma ja oma meelsust õigel hetkel avaldama tulema.
Heeringas, millest Sa seaduses aru ei saa 
§ 13. Kaitse alla võtmise otsuse ja kaitse-eeskirja muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Kaitstava loodusobjekti tüübi, kaitse eesmärgi või välispiiri muutmisele või kaitse-eeskirjas märgitud piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 8 ja 9 sätestatut.
Ja läheb jälle uuele ringile.
§ 9. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus
...
(7) Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu koos menetluse senises käigus saadud või koostatud dokumentidega, mille avalikustamine ei ole seadusega keelatud, pannakse tutvumiseks välja loodusobjekti asukohajärgses Keskkonnaametis ja valla- või linnavalitsuses. Avalik väljapanek ei tohi kesta vähem kui kaks nädalat.
(8) Avaliku väljapaneku kestel kirjalikult esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele vastab algataja kahe nädala jooksul pärast väljapaneku lõppemist.
(9) Pärast ettepanekute ja vastuväidete menetlemist ning kaitse alla võtmise otsuse eelnõu uuendamist korraldatakse avalik arutelu, välja arvatud juhul, kui tähtaja kestel ettepanekuid või vastuväiteid ei esitatud ja käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt oli tehtud ettepanek asja avalikku arutelu mitte korraldada.
(10) Kui avaliku väljapaneku või avaliku arutelu tulemusena muutuvad loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse põhiseisukohad, avaldatakse uus teade ja korraldatakse uus avalik väljapanek käesoleva paragrahvi lõigetes 79 sätestatud korras.
Ja pole mitte mingit muud lahendust, kui leida konsensus läbi kompromisside. Ka ainult Sinuga tuleb leida kompromiss, sest muidu võid Sina ainuisiklikult protsessi lõputult venitada ja kõik ongi JOKK. Seadus suisa näeb ette, et kõik kirjalikud vastuväited on põhjendatud ja tehakse UUS või UUENDATUD otsus.
Lisaks on kõnealuses Seaduses veel üks väga oluline paragrahv, kui seda mõttega lugeda:
§ 8. Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek
(1) Igaühel on õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks.
...
(3) Kaitse alla võtmise algataja korraldab ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku (edaspidi ekspert).
Seega ka vastuväite esitamisel ei ole Sul vaja mitte juristi, kes ei ole loodusest eriteadmistega, vaid näiteks EPA metsanduse või agronoomia diplomiga inimese arvamust. Pole neil maameestel mütsid ühti silmini, oskavad öirorahasid küsida ja keidub ka eriharidusega spetsialiste. Ma usun, et siingi foorumis on mitmeid vastava diplomiga tegelasi, kui Sa ise pole.
Looduse kaitsmisel ei ole piisav "põhjendus" see, et "nii saame piiri sirgeks". Kui asi ON kaitsmist väärt, siis kaitstakse (mööndustega, sest enamus Eesti kaitsealadest ei ole kaitsmist väärt sellises mahus) ja mitte mingi muu asi pole oluline. Ma kujutan vägagi hästi ette, MIDA nad "kaitsta" Sinu metsas tahavad ehk et kus see mets asub. Loodusterroristidele ei mahu pähe, et mõttetu roovõsa kõrval vanast teest ülespoole olev märg mets ei ole nende käsutamise all. Kujutad ette, mõni äkki teeb oma metsast lepa kaminapuud...
Muidugi on nende unistus tõmmata jutt mööda vana Hosby ja Ingküla teed pidi otse Sutlepast läbi, küll saaks suure hulga inimeste üle isandat mängida. Kuid realistlikult ei ole mitte ainsamat sentimeetrit vaja praegust kaitseala piiri nihutada, see on rohkemgi kui piisav.
Pisikene numeroloogia ka, enamus ei kujutagi ette, kui palju mistahes floora ja fauna esindajaid on Eestis "kaitse" all:
I kategooria, ehk tõesti kaitsmist vajavad liigid: 64 liiki. Igati normaalne, siia kuuluvad kotkad, haruldased käpalised, paljud sõnajalad. Aga ka täiesti mõttetud asjad nagu seened limatünnik või taigapässik. Ime, et majavamm kaitse all pole...
II kategooria koosneb juba suures osas täiesti mõttetust jamast ja seda on kokku ... 262 nimetust!!! Kui seal 50 reaalselt suuremat tähelepanu vajavat liiki on, on isegi hästi. Hülged näiteks aga et sinna kuulub näiteks ka rand-orashein või kõik nahkhiired???
III kategooria on täies mahus mõttetus ja sedagi on 244 nimetust!
Kokku siis 570 nimetust pluss pärandkooslused jms ehk mistahes tõenäosusteooriate põhjal on IGA vähe suurema kui 600 ruutu pappmaja"krunt" maaomanikul mõni "kaitstavatest" olemas.
Kõige lõppu veel üks OLULINE punkt Looduskaitseseadusest ja sellele saab peaaegu alati rõhuda:
§ 2. Looduskaitse põhimõtted
(2) Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi.
Kõige ebatõhusam looduse kaitse on suure kisaga kaitseala tegemine ,et sinna ikka võimalikult palju rahvast trampima ja reostama tuleks. See, et mind ja Sind kui maaomanikku lausidioodiks ja hävitajaks peetakse, see aga solvab üldse kõige rohkem. Kõige tõhusam looduse kaitse on maaomaniku enda roheline mõtlemine ja eht-eestlaslik individualism, kus pigem tehakse omandile aed ümber, kui et sinna rahvamasse lubatakse.
Ja sellele võidki rõhuda oma vastuväites: Mina, kodanik Heeringas, olen tõhusam kaitsja neile mõnele kaitsmist väärt liigile, tehes seda tasakaalustatumalt ja säästvamalt, kui seda suudab riigi raha eest teha mistahes süteemi mutrike, kes ennast looduskaitsjaks nimetab.
§ 13. Kaitse alla võtmise otsuse ja kaitse-eeskirja muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Kaitstava loodusobjekti tüübi, kaitse eesmärgi või välispiiri muutmisele või kaitse-eeskirjas märgitud piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 8 ja 9 sätestatut.
Ja läheb jälle uuele ringile.
§ 9. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus
...
(7) Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu koos menetluse senises käigus saadud või koostatud dokumentidega, mille avalikustamine ei ole seadusega keelatud, pannakse tutvumiseks välja loodusobjekti asukohajärgses Keskkonnaametis ja valla- või linnavalitsuses. Avalik väljapanek ei tohi kesta vähem kui kaks nädalat.
(8) Avaliku väljapaneku kestel kirjalikult esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele vastab algataja kahe nädala jooksul pärast väljapaneku lõppemist.
(9) Pärast ettepanekute ja vastuväidete menetlemist ning kaitse alla võtmise otsuse eelnõu uuendamist korraldatakse avalik arutelu, välja arvatud juhul, kui tähtaja kestel ettepanekuid või vastuväiteid ei esitatud ja käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt oli tehtud ettepanek asja avalikku arutelu mitte korraldada.
(10) Kui avaliku väljapaneku või avaliku arutelu tulemusena muutuvad loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse põhiseisukohad, avaldatakse uus teade ja korraldatakse uus avalik väljapanek käesoleva paragrahvi lõigetes 79 sätestatud korras.
Ja pole mitte mingit muud lahendust, kui leida konsensus läbi kompromisside. Ka ainult Sinuga tuleb leida kompromiss, sest muidu võid Sina ainuisiklikult protsessi lõputult venitada ja kõik ongi JOKK. Seadus suisa näeb ette, et kõik kirjalikud vastuväited on põhjendatud ja tehakse UUS või UUENDATUD otsus.
Lisaks on kõnealuses Seaduses veel üks väga oluline paragrahv, kui seda mõttega lugeda:
§ 8. Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek
(1) Igaühel on õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks.
...
(3) Kaitse alla võtmise algataja korraldab ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku (edaspidi ekspert).
Seega ka vastuväite esitamisel ei ole Sul vaja mitte juristi, kes ei ole loodusest eriteadmistega, vaid näiteks EPA metsanduse või agronoomia diplomiga inimese arvamust. Pole neil maameestel mütsid ühti silmini, oskavad öirorahasid küsida ja keidub ka eriharidusega spetsialiste. Ma usun, et siingi foorumis on mitmeid vastava diplomiga tegelasi, kui Sa ise pole.
Looduse kaitsmisel ei ole piisav "põhjendus" see, et "nii saame piiri sirgeks". Kui asi ON kaitsmist väärt, siis kaitstakse (mööndustega, sest enamus Eesti kaitsealadest ei ole kaitsmist väärt sellises mahus) ja mitte mingi muu asi pole oluline. Ma kujutan vägagi hästi ette, MIDA nad "kaitsta" Sinu metsas tahavad ehk et kus see mets asub. Loodusterroristidele ei mahu pähe, et mõttetu roovõsa kõrval vanast teest ülespoole olev märg mets ei ole nende käsutamise all. Kujutad ette, mõni äkki teeb oma metsast lepa kaminapuud...
Muidugi on nende unistus tõmmata jutt mööda vana Hosby ja Ingküla teed pidi otse Sutlepast läbi, küll saaks suure hulga inimeste üle isandat mängida. Kuid realistlikult ei ole mitte ainsamat sentimeetrit vaja praegust kaitseala piiri nihutada, see on rohkemgi kui piisav.
Pisikene numeroloogia ka, enamus ei kujutagi ette, kui palju mistahes floora ja fauna esindajaid on Eestis "kaitse" all:
I kategooria, ehk tõesti kaitsmist vajavad liigid: 64 liiki. Igati normaalne, siia kuuluvad kotkad, haruldased käpalised, paljud sõnajalad. Aga ka täiesti mõttetud asjad nagu seened limatünnik või taigapässik. Ime, et majavamm kaitse all pole...
II kategooria koosneb juba suures osas täiesti mõttetust jamast ja seda on kokku ... 262 nimetust!!! Kui seal 50 reaalselt suuremat tähelepanu vajavat liiki on, on isegi hästi. Hülged näiteks aga et sinna kuulub näiteks ka rand-orashein või kõik nahkhiired???
III kategooria on täies mahus mõttetus ja sedagi on 244 nimetust!
Kokku siis 570 nimetust pluss pärandkooslused jms ehk mistahes tõenäosusteooriate põhjal on IGA vähe suurema kui 600 ruutu pappmaja"krunt" maaomanikul mõni "kaitstavatest" olemas.
Kõige lõppu veel üks OLULINE punkt Looduskaitseseadusest ja sellele saab peaaegu alati rõhuda:
§ 2. Looduskaitse põhimõtted
(2) Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi.
Kõige ebatõhusam looduse kaitse on suure kisaga kaitseala tegemine ,et sinna ikka võimalikult palju rahvast trampima ja reostama tuleks. See, et mind ja Sind kui maaomanikku lausidioodiks ja hävitajaks peetakse, see aga solvab üldse kõige rohkem. Kõige tõhusam looduse kaitse on maaomaniku enda roheline mõtlemine ja eht-eestlaslik individualism, kus pigem tehakse omandile aed ümber, kui et sinna rahvamasse lubatakse.
Ja sellele võidki rõhuda oma vastuväites: Mina, kodanik Heeringas, olen tõhusam kaitsja neile mõnele kaitsmist väärt liigile, tehes seda tasakaalustatumalt ja säästvamalt, kui seda suudab riigi raha eest teha mistahes süteemi mutrike, kes ennast looduskaitsjaks nimetab.