Järjekordne ukaas

[tanel]

Noh, ja mitte üks mees ei oska 95 ja 98 erinevusi lahti seletada?
Eesti offroadis on kõik, mis üle mutrivõtme ja keevituse käpa, religiooni/talurahva külvikalendri tasandil?

Tikutakus on (vaatamata nitromeestele ja alkohoolitajatele) samas ka vaikus sel teemal...

[Roostekoll]

Noh, ja mitte üks mees ei oska 95 ja 98 erinevusi lahti seletada?
Eesti offroadis on kõik, mis üle mutrivõtme ja keevituse käpa, religiooni/talurahva külvikalendri tasandil?

Tikutakus on (vaatamata nitromeestele ja alkohoolitajatele) samas ka vaikus sel teemal...

Tõin selle vahe ju ennist allikate (linkidega) ammu välja. 95 detoneerib 98'st lihtsalt kergemini. 98't saab kasutada kõrgema survega mootoris südamerahuga ilma, et ta enneaegselt rõhuga plahvataks. Kui mootoris ikka detonatsioon esineb, saab Prismast riiulilt täiesti osta bentsulisandit, mis oktaanarvu veel tõstab. Oktaanarvu millegagi langetada minu arust ei saa.

Tehases on toormest see bents katalüsaatoritega (nt zeoliidiga) lõhustatud siis nafteeniks, olefiiniks, parafinideks(bensiini koostisained). Edasi kasutatakse bensiinis siis etanooli, mis tõstab oktaanarvu (ei, ma ei viitsi seletada lahti, kuidas oktaanarvu saadakse, lugege ise). Edasi jõuab ta siis tankurisse.
Kõrgem oktaanarv tähendab siis seda, et nt kümme ühele rõhu suhte asemel võib seda 98't julgelt kasutada ka mootoris, mille surve suhe on 12-1. Seega mida suurem on kompressioon, seda suurema temperatuuri saab põlemiskambris. Kõrge kompressiooniga mootorid ongi mõeldud kasutama kõrgema oktaanarvuga kütust.
http://www.economist.com/blogs/babbage/ ... ne-ratings

Nüüd siis see suur küsimus - kas nt minu 2002a pisi-x-traili 2.0l mootorile sobib 95 või 98? - 95 sobib paremini, sest see mootor ei ole mingi tuunitud katlamaja, vaid on tavaline kärakas OTTO.

Kogu jutt. Ei tasu offroadimehi alahinnata. Ise peab ka nati lugema.

[Külahull]

sigullid ja mossed saavad soomes 85e bensiini ka tankida.

Ära päris lambist ka pauguta. Kütus E85 on bioetanol ja kütuse vahekord on 85/15, ehk 85%bioetanoli ja 15% bensiini. Tuntud ka nime all Flex(i)fuel. Tavalisse bensiiniautosse sellise asja valamine lõppeb 2 asjaga- teekond jääb peale tankimist lühikeseks ja tuleb päääris suur arve remondi eest. Siin on soomekeelset lugemist, tõlkima ei viitsi hakata, kuid kui kellelgi huvi, siis erinevaid artikleid erinevates keeltes päris palju. http://eflexfuel.fi/info
Maksab see mürk igatahes palju vähem kui bensiin, täna oli hind 1,069 posti otsas. Lisaks on Soomes 95E10 ja 98E5 bensiin, milles näitab viimane number bioetanoli protsenti. http://www.e10bensiini.fi/ Seega tasub püstolit haarates ikkagi vaadata, et mida tangitakse, odavam hind ja põhjendus, et mul hea auto- sööb kõik ära, ei pruugi toimida.

[tuningman]

sigullid ja mossed saavad soomes 85e bensiini ka tankida.

Ära päris lambist ka pauguta. .

No ma ei tea, aga sõbra nivale see küll mingi probleem ei olnud.

[Külahull]

E85 on 106-oktaaninen polttoaine, selline lause minu lingil. Kahjuks kahtlen selles sügavalt, et Niva sööb rõõmuga sellist asja ja on veel õnnelik ka. Kas oleksid huvipärast nõus seda kordama? Võtaksin teinekord kanistritäie kaasa ja prooviks loomkatse ära?

[Fluss]

Ma panin prooviks kunagi Audi 80 Coupele, Kia Sportagele ja nüüd BMW E46 325´le. Audi ja Kia töötasid nii nagu 95´gagi lihtsalt küttekulu oli natuke suurem. BMW´l läks mootorituli umbes 20 km pärast põlema ja enne ära ei kustunud kui olin paagi lasknud 98t täis ja sõitnud umbes 100km. Küttekulu tõus oli 8.8lt liitrilt 10.8le liitrile.

[Külahull]

E85 kütusekulu ongi ca 30% suurem. Kuna alkohol põleb aeglasemalt, siis vaja suht täpselt ajastada pritse/süüte nurk. Lisaks peseb alkohol suht edukalt silindriseinalt õli maha ja kulumine tunduvalt kiirem. Igal pool, kus kasutusel nimetatud kütus, on vajalik auto seadistus. Ise pole proovinud, kuid kui siinsed kodanikud väidavad, et kõlbab üks-ühele, siis . Lollidelt tulebki raha ära võtta ja autoinsenerid ka vist teevad tühja tööd..

[tanel]

Tõin selle vahe ju ennist allikate (linkidega) ammu välja. 95 detoneerib 98'st lihtsalt kergemini. 98't saab kasutada kõrgema survega mootoris südamerahuga ilma, et ta enneaegselt rõhuga plahvataks. Kui mootoris ikka detonatsioon esineb, saab Prismast riiulilt täiesti osta bentsulisandit, mis oktaanarvu veel tõstab. Oktaanarvu millegagi langetada minu arust ei saa.
[...]
Kogu jutt. Ei tasu offroadimehi alahinnata. Ise peab ka nati lugema.

Vabandan, lingikogu oli esinduslik, selle läbi lugemiseks aega aga ei ole. Kui sealt linkidelt aga ammendavad vastused sai, kirjuta mulle ja teistele oinastele maakeeles paari lausega lahti asjad, millest ma ei saa aru:
1) kas 95 ja 98 kütteväärtus (J/kg või misiganes meelevaldne ühik) erineb - kas 98 põleb kuumemalt? Või, kas 95 ja 98 puhul erinevad näiteks ideaalsed kütusesegu vahekorrad (õhk-kütus suhtarv)? Talupojamõistus ei võta vastu, miks suuremat surve(aste)t taluv märjuke väiksema surve(astme)ga mootoris (väidetavalt) pahandust teeb (või, piltliku näitena: tsiklite leegitorud peale seda sinised on)?

2) miks (vt. tädi Realo sõnu) ei saa 98-t biolisanditega solkida?

Nagu siit lugeda on, siis vahe detonatsioonikindlusega ei piirdu väidetavalt, ka Su enda sõnad muruniidukitest ja rõngaste laulust ei klapi sellega?
Oktaanarvust kui "jäleduste talumise indikaatorist" saan aru ja et miks karmimasse mootorisse kangem benss käib. Küsimus on, mis veel vahet on või mis sellega kaasneb. Juba ette aitäh.

[Roostekoll]

1) kas 95 ja 98 kütteväärtus (J/kg või misiganes meelevaldne ühik) erineb - kas 98 põleb kuumemalt? Või, kas 95 ja 98 puhul erinevad näiteks ideaalsed kütusesegu vahekorrad (õhk-kütus suhtarv)? Talupojamõistus ei võta vastu, miks suuremat surve(aste)t taluv märjuke väiksema surve(astme)ga mootoris (väidetavalt) pahandust teeb (või, piltliku näitena: tsiklite leegitorud peale seda sinised on)?

2) miks (vt. tädi Realo sõnu) ei saa 98-t biolisanditega solkida?

Nagu siit lugeda on, siis vahe detonatsioonikindlusega ei piirdu väidetavalt, ka Su enda sõnad muruniidukitest ja rõngaste laulust ei klapi sellega?
Oktaanarvust kui "jäleduste talumise indikaatorist" saan aru ja et miks karmimasse mootorisse kangem benss käib. Küsimus on, mis veel vahet on või mis sellega kaasneb. Juba ette aitäh.

Ma tegelt seletan hea meelega. Läbi jaurates jõuab endale ka kogu pilt kohale

Koorub jah välja, et 98 põleb lihtsalt kuumemalt. Ideaalsed kütusesegu vahekorrad ja süttimise ajastus on veits erinevad, nagu olen ise aru saanud. Enamus autoajusid peaks selle tegelikult ise paika sättima ja pool probleemist on suht pseudokas tegelikult. Lõpeks lähevad kõik mootorid ühel hetkel untsu ja hakkavad remonti vajama. Iseasi, et millal.
Pahandus tuleb mootoris selles, et piiritus (etanool, mida bensiinis oktaanarvu tõstmiseks kasutatakse) söövitab ja lahustab õlisid ning mootor, mis on tegelikult loodud madalamal temperatuuril töötama, vajaks tegelt ühtäkki nagu rohkem määret, et seda kuumusest tingitud hõõrdumist kompenseerida. Mootorsaele näiteks valame bensiini sisse õli lisaks. Muruniiduk määrib end ise aga kui see küte takistab igasugust määrimist, siis rõngad laulavadki. Mootor käib seega kuivalt.
Mainisin ennistki, et minu arust omade kogemuste järgi kulub 98't aga vähem.
Reaalselt aga ei tohiks tegelikult kummalgi kütteväärtuse osas ühtegi erinevust paberite järgi olla. Mine võta siis kinni tegelt... Ma ise ka ei tea, keda-mida uskuda kui aus olla.

See sinine leegitoru tuleb ka kõrgemast kuumusest, millel see 98 põleb. Metall reageerib kuumusega alates 120kraadi tegelikult. See siniseks minemine on lihtsalt indikaator, mis näitab reaalselt ära, et tegu on kõrgemate temperatuuridega. Leegitoru noolutamine iseenesest ei oma mingit tähendust-tähtsust. Edasine iba läheks juba metallurgiaks ära.

98'le mingit biot juurdepannes läheb ta veel detonatsioonikindlamaks ja tõenäoliselt võib mootor vajada seetõttu VEEL rohkem määrimist. Osad tänapäeva mootorid ongi aga tegelt kõikide biode ja 98 kütsi jaoks ehitatud ja toimivad nii rõõmsamalt.
Lõppkokkuvõttes on kogu jutt teoreetiline. Ühtki näppu ma mootori töö ajal silindris ei hoia ja detonatsiooni temperatuuri ei mõõda. Pean piirduma lihtsalt sellega, mis teised kirjutavad ja ise olen näinud.

Sepistamist ma juba aastaid enam ei õpeta ja sepikoja plaanid veel oma peas alles aga... + Edit Noolutamiseks nimetatakse termotöötlemise lõppoperatsiooni, mis koosneb karastatud terasest detaili kuumutamisest piirides kuni 700 °C,sellel temperatuuril hoidmisest ning järgnevast tavaliselt aeglasest jahutamisest õhus.

Eesmärk: 1) ühtlase struktuuri saamine,

2) sisepingete kaotamine (vähendamine),

3) sitkuse, plastsuse suurendamine,

4) kõvaduse ühtlustamine ja

5) hapruse vähendamine


Rakendatakse:

- madal noolutamist 150o - 250oC

- kesk noolutamist 300o - 500oC

- kõrge noolutamist 500o - 600oC