4x4.ee

Kas need on need arctic rehvid, millest Rait väga vaimustatud oli või on mingite teiste rehvidega tegu?

Ikka articud. Ilmselt hävingu põhjuseks külm ja madal rehvi rõhk.

Pole uhtegi tagavararatast. Pooltelge hoidvad poldid pooleks. Kardaanirist kutu. Hooldatud zimnikuni 1000km. Liigume,saatjateks tuul,lumi,janesed ja rebased.

jaan mmc kirjutas: Kas pooltelje poldid on need mis laagrit silla otsa küljes hoiavad, kas mingeid tavalisi ei saaks sinna panna? Kardaanita on masin vähemalt pukseeritav aga kui pooltelg sillast välja hakkab jooksma võib masin lõpuks 3 rattaliseks muutuda! (ma ei tea muidugi Toyo silla ehitust)

Laager on sellel sillal eraldi kinntusega ja poolassi või poolassi poltide purunemine teepeale ei jäta, kui tagadiffer on lukustatav. Siis jääb kolmerattavedu, aga ratas jääb oma kohale.

Tervitus.
Peetis rehvideks Articu kloon Rtic. Tegelikult said kõik tehvid kannatada. Madal rõhk ja rüsijää. Nüüd on rehvid vist korraks timmis. Mingid veoka lohvid said sisse. Ventiiliaugud puurisime ringi.
Pooltelje poldid puurisime tundras välja. Endal oli 3tk tagavaraks kaasas. Mutrid ja simmeringi laenasin teistelt.
Nii külm oli, et õli ei jooksnudki välja.Pooltelje augu tuiskas ka kohe täis.
korraks oli päris sitt tunne. Kui sain teada, et ühel vennal on mutrid ja koonused kaasas hakkas kergem. Sinna pooleks jäälõkujaga ka juppe saanud. Köiega poleks meie tehnika ka suutnud toetada.
Hetkel Udatsnõis. Käidi just interviud võtmas
Homme edasi Mirnõi poole. Mingi 600 veel zimnikuid ja siis see asfalt.

Keegi võiks mulle suverehvid vastu tuua

Lihtsalt öeldes rehvidega perse. Hetkel Mirnys üritavad lappida aga kui järgneval simnikul peaks midagi juhtuma siis ainuke võimalus...

Kas teised vigased rehvid on ka järele andnud raskuste vastasküljelt?

Lahedust teate ise ilmselt kõige paremini, iseasi selle kättesaadavus. Pole neid rehve sealkandis kellegi hunnikus võhivõõrale müümiseks. isegi, kui rahas poleks küsimus. Igal juhul hoian pöialt, et saaksite maanteeni ära. Kõval pinnal saavad teiesugused sellid juba suvalise ümmarguse ja õhkupidava asjaga hakkama

Pelk lohviga jätkamine toidab vähe. Ehk leiate võimaluse liimida sisse mõni ümarakskäitud mustriosaga (reeglina sobivalt pastlakskulunut vajalikul hetkel võtta pole ) ja eemaldatud rantidega mantel. See viiks surve rebendikohast eemale ja saaksite mõnisada kilomeetrit juurde. Tõsi, see tähendab siis rehviostu kõvale pinnasele jõudes.

Jätke siis rajategemine tervete rehvidega autole. On tõenäosus punnpõskse rehviga kaugemale veereda.

Sellele kohale lai rihm peale kerida, näiteks koormarihm või midagi sarnast. ja siis õhk sisse puhuda rehvile. Seda varianti Peipsi karakatitsate algus aegadel kasutati, et need lennukite lohvid laialiei valguks ja enam vähem veerevad oleksid.

Kalamees kirjutas:Sellele kohale lai rihm peale kerida, näiteks koormarihm või midagi sarnast. ja siis õhk sisse puhuda rehvile. Seda varianti Peipsi karakatitsate algus aegadel kasutati, et need lennukite lohvid laialiei valguks ja enam vähem veerevad oleksid.

Kuis koormarihmad paarikümnest miinuskraadist madalamat temperatuuri taluvad?

Samas aitab säärane mähis jälle edasi pääseda.

Mirnõi
Linn nagu kaevanduslinn ikka koos oma augu ja tohutu rasketehnikaga. Belaz- il on peatee. Ega eriti ette ei kipu ka. Kuna siin on briljandikaevandus, siis on ka vastavalt asutusi kus saad raha ilusate kivide vastu vahetada.
Rehvid saime osta kohalikult. Poolpidused 4 rehvi lunastasime 45000 rutsi eest.
Kurb on vaadata neid rehve mis jäävad siia rehvi hunnikusse vedelema. Aga elu läheb edasi ja oleme jälle kolme autoga rajal. Jäänud on viimane zimnik, mis pidi otsast juba sulama.


Raidi autol 1 rehvil väike punnike , ülalpööl olev jutt veneleaste ekipaasi kohta.

Tundub ikka paras juust see Arctic olema? Krt kui see ei kannata külma ja jääd siis milleks ta on?
Eelmistest tripidest pole siukest rehvikeppi nagu silma jäänd.

Kirjutas ju et need arcticu hiina koopiad rtic

Eelmistel pole ka artic tüüpi rehve olnud. Tavalisi mudakaid on saanud kasutada.
Peale selle pole ka nii pikkalt saanud sõita madala rõhuga kui see kord.

Ei pand tähele. Sorry.

Viimane zimnik, Mirnõi-Ust Kut 1100 km. Kohati on tee jube, jääs,aukus ja sulab. Hüpame ühest rööpast teise. Vahepeal ka natuke kruusakat. Meeletult on teel rasketehnikat, kõik üritavad veel enne sulamist kuskile jõuda. Kui autoga peaks miskit juhtuma ja kiirelt liikuma ei saa siis jääb siia järgmist talve ootama. Suvel on siin soo.
Mida tsivilisatsioonile lähemale, tekivad parklad söögikohtadega. Praed ja supid hiigelsuured.
Meie pooltelje poldid ei taha kaa vastu pidada, plaan on Krasnojarskist uued hankida.
Ekipaaz kellele sai alla väiksemad rehvid otsustas ööpäevaringselt liikuda kuna tema liikumiskiirus on oluliselt aeglasem. Hetkel jätkame kahe ekipaaziga.
300 km enne Ust-Kuti liikumine lõbusam!