4x4.ee

Meid ei ole kunagi piiril peedistatud.
Katsume käituda nii, et maasturitega matkajad ei satuks erilise huvi alla.
Arvan, et saadakse aru kui sa ei too mingit ühte asja suures koguses.

Minu arvamus.

Jõudsin oma tuttavate soovitusel Arshani, siin kuulus kuurort Sajaanide jalamil. Tuleb välja et kui tahad mineraalvee vanne saada, mine kõigepealt arsti juurde, see vist pistab mõneks ajaks kusagile kinnikambrisse, politseinike näost on küll sellist suhtumist näha kui nad marsruudist kuuldes enam lubegi näha ei taha. Siit kusagil 40 km, kaugusel saab poolmetsikult ka kuumaveevanni ronida, selline hommikune plaan oligi, kuid nad parkisid mu öösel kinni. Õhtul saan Irkutskis tuttavaga kokku, tal oma suvila, kui annan teada, et meil selline pidupäev tulemas, siis küllap midagi leiutab.
Auto on vastu pidanud, kuigi see künklik asfalt on UAZIKU jaoks ränk katsumus, ta vaeseke ei osanud sellist katsumust uneski näha kui vaikselt Tarvastu lautade vahel purjetas.
Endal pole häda midagi, ainult kellaajad on küll täiesti sassis, ärkasin praegu pool üks Moskva aja järgi täiesti virgena, teised veel magavad. Siin lisandub Moskva omale vist +5, kodus alles hakkab nalja saama.
Arno.

Ma tõesti ei tea kas kedagi siinsel lehel minu heietused ka huvitavad, tegu ju offroad lehega, aga ma siiski mõne reaga kirjeldan mis vahepeal saanud. Arshani sanakas ei tulnud vannidest välja midagi, arstidel ju ka puhkepäevad, nendeta ei ole mingeid vanne. Sõitsin siis 40 km. kaugemal olevasse külasse ja sain omad vannid, kas see ka õige mineraalvesi oli, ei tea, soe ja kipitas ka natukene. Siis sõitsin 100 km. tagasi Kultuki, sõin serpentiini äärel kuuma suitsu omuli, taustaks Baikal. Edasi aga hakkas ligi 100 km. õudukat, kurv järgnes kurvele, tõus tõusule ja kõige krooniks teeremont. Mäkke venivad rekkad, nõeluvad maasturid, kuid jäin ellu ja nüüd olen teist päeva Irkutskis. Käisin täna auto kõhualuse üle, käigukasti läks natukene õli juurde, mõned mutrid vajasid pingutamist ja siis! esimest korda selle aja jooksul pesin auto korralikult puhtaks ning pakkisin asjad ringi, vahetasin õhufiltri. Vaevalt jõudsin lõpetada kui suvila peremees tuli mulle järgi ja me sõitsime vabaõhumuuseumisse vene ehituskunsti imetlema. Siinkandis ehitati rida elektrijaamu, tekkisid veehoidlad, sealt sii veetigi ennetavalt vanemad ehitused siia Irkutski külje alla kokku. Blogisse panen ka pilte, edasi vaatasime kohta kus Angara väljub Baikalist, edasi sõites jõudsime kaldapealsele kus käis elav äritegevus, on ehitatud ka uhkeid hotelle, maju. Sel kohal paistab perspektiivi olema. Homme on plaanis linna päev, koduloomuuseum ja kesklinnas jala uitamine. Ülehomme minema.
Arno.

UAZIK469 kirjutas:Ma tõesti ei tea kas kedagi siinsel lehel minu heietused ka huvitavad, tegu ju offroad lehega, aga ma siiski mõne reaga kirjeldan mis vahepeal saanud.

Väga huvitavad ja lugejaid on palju. Austus!
Nael kummi ja head pühade jätku! Jääme lugusid ootama.

UAZIK469 kirjutas:Ma tõesti ei tea kas kedagi siinsel lehel minu heietused ka huvitavad
...

Huvitavad ikka. Lihtsalt hulk minusuguseid ei taha austusest Suurte Ja Karvaste Munade vastu miskit tühist vahele kobiseda. Ning tuleb tõdeda, et pikkade vahemaade läbimise UAZ-kogemusega mehi siin just palju ei liigu...

Nael kummi ja tule eluga tagasi!

Tänan, ega minulgi Uazikuga sõidu kogemusi ei ole, raputab mis kole, aga on siiani tubli olnud ja küllap saame edspidigi hakkama.
Lasti mind siis täna Irkutski linna peale üksinda jalgsi lahti. Ostsin enne küll linna kaarti, kuid ikkagi kuidagi imelik, aga eksimise võimalus oli väga väike. Jalutasin piki Angara kaldapealset, pildistasin seal tsaar Aleksander 3. tänu kellele sai olema Transsiberi raudtee, triumfikaart, kasakat kes võttis põlisasukatelt jõuga mida võtta oli jne. Muidugi on linnas Leninini tänav, igas Vene linnas on ja siis koduloomuuseum. Eksponaate on seal vähevõitu, hävisid tulekahjus, kuid on tehtud mis võimalik ning kahel korrusel on võimalik jälgida siinse elu arengut. Lenini tänava lõpus tuleb 130 kvartal, ehitatakse uusi, vanas stiilis puitmaju, sain sealt pildile Irkutski sümboli, soobel kiskja hammaste vahel. Liiklus on viisakas, lastakse vahele kui vajad, signaalitamist on natukene rohkem kui meil kuid kannatab ära. Päris huvitav oli jala hulkuda ja elu jälgida. Pilte proovin jälle blogisse panna, siia ei õnnestu kuidagi, ütleb et olen midagi valesti teinud. Nüüd läks ka postkast kinni - venewillis, nõuti mingeid kinnitusi ja kinnitamistest polnud kasu. Saan selle uuesti käiku ilmselt Kozulkas, seal üks kohalik geenius juba korra aitas,sinnasõiduks läheb 3-4 päeva. Homme kell 11 stardin, hakkan juba mugavustega liialt ära harjuma.
Arno.

Tere jälle, olen tasapisi edenenud kodupoole lähemale, teed on olnud praegu igavavõitu ümbruses sood ja nii Novosibirskist Tsheljabinskisse välja. Veesilmad, suuremad ja väiksemad, võsa, lodukohad, ega siin põldu ei hari. Et mitte Kasahstani sisse sõita tuleb Ishimi kaudu 150 km. ümbersõit teha. Eriti jube on sellest lõigust 30 km. osa, minul õnnetstus Uaziku sumbutaja tagumine toru ära murda, Tseljabinskis keevitatakse kinni ja tehakse autole õlivahetus. Linnas on eriti äge Uazikute pood, peremees ise offroadi tegija. Sestap elan praegu tema korteris, homme saan auto kätte. Kolasime ka linna peal ja koduloomuuseumis. Jalakäijate tänav jättis väga hea mulje, skulptuurid, tänavamuusikud, soe õhtu. Nagu ei olekski Aasias. Homme on plaanis peale lõunat Ufaasse sõita ja ehk siis jällegi üks kohalik dziiper tutvustab linna. Nagu igas sadamas on üks eestlane, nii igas linnas vähemalt üks dziiper. Ja hoiavad väga kokku.
Auto on end üldiselt korralikult üleval pidanud, aga mina ka, ei ole ühtegi päeva vahele jätnud et auto alla ronida ja ikka on midagi järgi andnud.
Arno.

Tere, otsaga juba Kaasanis. Eile tutvusin UFaga, Baskiiria pealinnaga, edasi kihutasin nii kuidas Uazik võttis Uljanovskisse et jõuda kokkulepitud tehase ekskursioonile. Giid oli ainuüksi minu päralt, näitas ja seletas montaaziliine, hiljem muuseumit. Uazikut pildistati ka, minult võeti intervjuu. Edasi Kaasani poole et kohtuda Adel,iga, kohaliku dziiperiga, saimegi suurel maanteel kokku ja otsustasime offroaderite garaazis veel kord üle vaadata. Autol määriti kõik punktid ära, pingutati kardaanipolte ja vahetati mootoripadjad. Kui koju jõuan, siis on auto vist päris löögivalmis. Aidati heast südamest, raha jällegi ei võetud.
Homme on plaanis Kaasani linnaga põhjalikum tutvumine, kreml jne. Nii palju olen juba näinud, et väga ilus linn Volgal, laiad, sirged tänavad. Homme püüan rohkem tähelepanu pöörata vanalinnale.
Arno.

Tere, Kaasaniga sai järgmisel päeval ikka väga põhjalik tutvumine tehtud, vanalinn, Kreml, moshees kuulasin isegi mulla jumalateenistust. Väga energiline Kaasani offroadi fänn kauples välja loa Uazikuga otse Kremli väravasee sõita et seal ajalehele intervjuu anda ja head pildid saada. Istus ise mu Uaziku roolis ja näitas linna, lõpuks tegi mulle ka offroadi metsavahel liiva sees kus tuli esimest korda ka esisilda kasutada.
Järgmisel hommikul sõitsin Nizni-Novgorodi kus kohalikud dziiperid tegid mulle vanalinna ekskursiooni, linnast lahkudes sain ka tunde kuidas lahkutakse miljonilinnast reede õhtul. Ööbisin kusagil parklas, nüüd on hakatud sõiduautodelt 50 rbl küsima palja parkimise eest. Hommikul Vladimiri, kus Muisuskaitse Selts oli palunud mind kindral Laidonerile pühendatud mälestusmärk üle vaadata. Tuli kohalik dziiper, Vladimir, koos TV-ga. Need intervjud hakkavad juba pahaks harjumuseks saama, rääkisin neile oma sõidust ja siis läksime koos kindrali mälestist otsima. Tänu kalmistutöötaja abile leidsime paiga kiiresti, see on ilusti korras ja hooldatud.
Peale lõunat sõitsin juba autofestivalile ja pidin peaaegu auto maha põletama, üks bensiinivoolik läks katki ja pritsis otse sumbutajale. õnneks on mul varupaak koos varupumbaga, nii et natukese aja pärast sain edasi sõita. Tsernogolovkas on see festival, kohe tormas appi pilv dziipereid ja bensuvoolik sai kiiresti korda.
Ja krrt, jälle intervjuu, seekord kohalikule TV-le. Offroaderite pere on sõbralik, mul söödeti kõht täis esmalt ühes seltskonnas, pärast teises veel. Nad olid juba eelmine päev kohal olnud ja pidu ka pannud, kuid kõik oli ok.
Homme lubati mulle näidata teed, mis viib Moskvast kaugemalt mööda, homme ju pühapäev ja tohutud ummikud.
Vaevalt et Venemaa pinnalt enam kirjutada saan kui just hotellis ei ööbi, niisiis kohtumiseni mõne päeva pärast Eestis, teeks äkki mingit kokkuvõtet, sõidetud sai Vladimiris 25000 km.
Homme lubati mulle anda marsruut mis viib Moskvast kaugemalt mööda, hakkan koju tulema. Vladimiris sai 25000 km. täis, auto on suht korralikult vastu pidanud, vene autol peadki iga päev midagi kruttima.
Arno.

Eile jõudsin tagasi Eestisse, Moskva ümbersõit võttis siiski aega, siis asula asula otsa, kiirust väga arendada ei tahtnud, nii ööbisin umbes 160 km. enne Pskovi. Hommikul sain Pihkvas kiirustamata lastele kommid ostetud, piiril natukene Vene tolliametnike susinat kuulatud et miks kõik uksed lahti ei käi, Eesti piir läks küll tõrgeteta. Nad said aru et rännumees, mitte ärimees ja igasse pisiasja oma nina toppima ei hakanud. Vene piirist veel, keegi ei kõssanudki migratsiooni kaardi registreerimisest, krrt, võiksid omi asju korralikumalt ajada ja mitte inimesi liigselt ärritada. Mina läksin isegi Jakuutia migratsiooni ameti bossini kus lõpuks sain teada et alla 10 päeva kohal ei toimu mingit registreerimist,
Valisin küll bensiinijaamu, kuid kusagil kallati mulle ikkagi solki, selle tulemusena puruneski üks bensiinivoolik, teised on tursunud, arvatakse et nitrolahustit saanud. Tuleb voolikud välja vahetada. Kaks torget sain, mõlemad tagumised rehvid, kummiparandajad lappisid ära, üks simmerling vahetati vahekastil, teised tilkusid vaikselt oma tilkumist. Mul oli tehtud spets õlipudelist voolikuga pudel, sellega siis panin õli tasapisi juurde. kõik amordid, vedru kronsteinid ja vedru puksid vahetati. Lõpupoole ka 2 bensiini filtrit, siis kui juba solki olin saanud. Muidu pidas Uazik hästi vastu. Kui algul keegi küsis, et kas mingi säästu projekt, siis jah, kui kulutused bensiinile maha arvestada. Liitritki bens. ei lüpsnud ma mõnest veoauto paagist, kõik ostsin ise, kilomeetreid sõitsin läbi umbes 28000, kilomeetrile kulus umbes 15-16 l. bensiini. Bensiini 95 hind kõikus 32 - 41 rbl. vahel, 41 Jakutskis.
Sääsutprogramm ses mõttes, et ainult esimeses remonditöökojas võeti raha, edasi tunnistati mind miskipärast omaks ja nii öeldigi - me omadelt raha ei võta. Varuosad maksin kinni. Säästsin ka selle arvelt, et vähemalt pooled ööd magasin offroaderite kodudes koos kosti, dushi ja linnaekskursioonidega. Hotellis ööbisin 4 korda, ülejäänud ööd autos. Autos pole just Hiltoni hotell, kuid asja ajab ära, plussiks on see, et hommikul saad varakult teele, keedad kohvi ära, võtad võileiva, vaatad kergelt masina üle ja läks. Teed on algul hõredavõitu autodega kaetud, jahedam. Päevapeale leidsin mõne estakaadi kus auto kõhu all käia, pärast käed puhtaks ja kusagil kausike borstsi.
Tänan kõiki, kes aitasid siinsamas, 4x4 leheküljel nõuga, ka neid kes aitasid mujal jõuga. Tegu on
tehtud, Vladivostokis ja Jakutskis käidud, palju sa ühelt penskarilt ikka tahta saad. Tuleb mõelda mis Uazikuga edasi peale hakata, vahelduseks sõidan natukene ka lääne autodega.
Arno.

Vabandan, sajale kilomeetrile kulus 15-16 l. bensiini, muidu oleks liialt karmiks läinud.
Arno.

Tere tulemast tagasi ja aitäh huvitavat ja jälle omamoodi sõitu siin kajastamast.

Teretulemast tagsi! Tore oli seiklust jälgida.

Sügav kummardus Vägev ettevõtmine ja tore kajastus!

Hea, et plaani järgi läks. Ning aitäh huvitava kajastuse eest.

Nu, noormehed vingujad, võtke õppust Kui TAHTA, siis SAAB