KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeniasse

Käisid autoga välismaal ? Sõitsid ümber maailma ? Tahad sellest pikemalt kirjutada või pidevalt oma reisikirja uuendada ? See on just õige koht.

Moderaator: Moderators

margus11
Rock Crawler
Postitusi: 560
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

PostitusPostitas margus11 » N Okt 10, 2013 12:33 pm

13.september 2013.

Nagu kuupäeva järgi karta võiks, algab päev “suure pauguga”. Juht hilineb ja kohale jõudes teatab, et tema ei ole nõus enam koos jätkama. Ka õhtul poolvägisi kaasa võetud Mitšu juht on ööga meelt muutnud(ümber räägitud) ja eelmiste päevade plaan minna Elbrusele on asendunud plaaniga minna uuesti Omalo`sse. Üritan saada mingeid selgitusi, kui väidetakse põhjuseks pidutsemised ja meie eileõhtune läbipõige nende laagriplatsilt. Kui pärin otsekoheselt seletust just Toyota läbukordade kohta, siis veeretatakse süü hoopis Mitšu seltskonnale. Hiljem muidugi selgub, et nendele oli vastupidi väidetud, ja süüdi oleme meie. Võib-olla on peidetud lahkumineku põhjus ka selles, et Elbruse külastamine tuli “valelt” meeskonnalt!? Kogu reisi vältel süüdistatakse kõiki teisi, kõikides ebaõnnestumistes, eksimustes ja see on üks põhjustest miks me rahul pole olnud ja oleme oma arvamuse ka kõvahäälselt ka välja öelnud. Olen alati arvanud, et eksimatuid inimesi pole olemas ja üks inimese headest iseloomuomadustest peaks olema suutlikus oma vigu tunnistada-me kõik ju eksime... Toimivas meeskonnas peab minumeelest toimuma ühine arutelu ja lahenduste leidmine-kui need üritused lõppevad paistes otsaesisega(vastu seina jooksmisest) siis ei jõuta kuigi kaugele. Etterutates mainin, et peale seda hommikut lahendatakse kõik probleemid lennult, plaanid arutatakse läbi ja kui keegi eksib siis järgneb avalik vabandus ja kõik on sõbrad edasi. Keegi jonni ei aja.
Meie ennast hüljatuna ei tunne ja oleme oma otsuses Elbrusele minna 100% kindlad. Üllatusena tõstab häält ka meie “diplomaatiline korpus“ mis siiamaani on üritanud probleeme siluda ja kampa koos hoida. Nendelt kõlavad valikud kohese kojumineku ja Elbruse vahel valimise kohta. Arusaadavalt on ka nemad väsinud see puhver olemast. Igaks juhuks sõimatakse neil veel Elbruse kasuks otsustamise eest nägu täis ja lahku me lähemegi...
Järgneb terve päeva pikkune sõit. Loodame jõuda õhtuks Venemaale. See meil ei õnnestu ja ööbime veel Gruusias, Kazbeki mäe läheduses, korraliku tuule-tormi saatel....

Janno”Jonnipunn”
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 560
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

PostitusPostitas margus11 » R Okt 11, 2013 12:26 pm

14.september 2013.

Üles ajame ennast kell neli hommikul. Kiirelt asjad kokku ja tuld! Tahame ju kiiresti jõuda Pyatigorsk`isse, et saada kokku kohalikega ja jõuda veel täna Elbrusele.
Piirile satume vahetuse ajaks. Piirivalve tegeleb kõige muuga kui autode läbilaskmisega. Räägitakse müts kuklas juttu, samal ajal suitsu tehes ja sihvkasi närides. Koored muidugi käivad koos tatilärakaga sinnasamma piiripunkti asfaltile. Keset dokumentide vormistamist lüüakse uks kinni ja minnakse uut kohvi tooma. Kontrolli erilist ei toimu ja näha on, et mehed ei viitsi pingutada millegi keelatu leidmisega. Võimalik ainult Venemaal?
Linnas saame Arsen'iga kokku ja hakkame liikuma meie sihtmärgi poole. Iga natukese aja tagant ühineb meiega mõni kohalik. Peale mõnetunnist sõitu keerame suurelt teelt kõrvale ja hakkame mööda teadjate meeste salaradu pidi edasi liikuma. Teed lähevad väga kitsaks. Pigem võiks neid nimetada radadeks.
Õhtu hakul jõuame selle mäekülje kõrgeimasse alpinistide baaslaagrisse, kuhu on võimalik autoga saada. Sellest punktist edasi lähevad need hullud, kes tippu tahavad jõuda juba jala. Leiame ilusa sileda muruplatsi, millele oma laagri püsti paneme. Keset platsi on märk mis keelab: autodega sõitmise, parkimise, telkimise, lõkke tegemise jne... Meie teeme, kohalike juhendusel, loomulikult kõike keelatut.
Kohalik klubi on teinud korralikud ettevalmistused. Kaasa on võetud suur telk pika laua jaoks, autodes on generaatorid valgustuse saamiseks, šašlõkivannid ja kõik muu korraliku laulupeo toimumise tarvis. Sütt tehakse pöögi klotsidest:D
Mingi hetk, kui üritus hakkab juba tuure üles võtma, ilmuvad kohale kolm mundrites vennikest. Sel hetkel olen täiesti kindel, et kästakse meie santlaager kokku korjata ja “nahhui” tõmmata. Selgub, et tegemist on mäepäästjatega-need mehed peaksid mäest alla tooma need alpinistid, kes näiteks jala murravad või infarkti saavad. Arsen on muidugi nendega tuttav ja ka päästjad ühinevad meiega. Pitsi need mehed igatahes ei sülita... Võrdselt joobeastme suurenemisega, lähevad ka jutud mägedes juhtunud seikadest huvitavamaks. Peo poolepeale jõudes on meeste jalg nii pehme, et annaks Jumal, et täna öösel mäel mingit õnnetust ei toimu-muidu võib juhtuda, et päästjatest saavad päästetavad:D
Nüüd on see koht, kus tõesti kestab pidu varajaste hommikutundideni. Ja oleks võibolla kauemgi kestnud, kui poleks alanud korralik äikesetorm. Kiirelt korjatakse suur telk kokku ja kõik sätivad tuttu ennast.
Magamine on muidugi selle öö kohta palju öeldud. Ühele telgile(tervitused siinkohal telgiomanikule!) sai lisakatteks koormakile, siis ringikeerutav tuul sakutab seda katet kurjalt. Tuul on nii tugev, et hommikuks on koormakatte osad nöörid katki rebitud. See koormakattega telk on terve öö nagu hoiatuseks teistele, et kohe-kohe tuleb tugevam tuuleiil. Kõigepealt kostab kerge krõbin, mis kiiresti korralikuks laperdamiseks üle läheb ja siis juba teavad kõik, et kohe on tuul jõudmas ka nende telgini... Tuul käib terve öö imelikult lainetena-kiirelt üle telkide, et mingiks ajaks kaduda ja siis uuesti alata.

Janno”Jonnipunn”
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 560
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

PostitusPostitas margus11 » E Okt 14, 2013 12:09 pm

15.september 2013.

Hommik. Osad venelased ei suuda peale eilset viinavõttu ennast telkidest väljagi ajada. Sinna jäävad nad ravile kuni õhtuni. Arseni sõnul on tekkinud uus ütlus: “Eile võtsin eestlastega viina-kahju, et ma üleeile ära ei surnud!”
Kohvik “Galvanika”(nii kutsutakse Galjat ja Vanjat, kes alati klubi üritustel söökide eest hoolitsevad) teeb hommikuks suure potitäie mingit ühepajatoidu ja supi vahepealset asja. Puljongis ujuvad kartul, porgand, terved tomatid ja koortega sibulad koos lambalihaga.... Mmmm. Hea!
Öösel sadas vihma, teed on libedad ja tundub, et liustikele sõit jääb ära. Peale seda, kui olime rääkinud meie kõrgeimast mäest, meie uhkest Munamäest, ei julge Arsen meiesuguseid “mägedepoegi” üles viia. Lähme käime hoopis värviliste allikate juures, sooja vee allikate juures, vaatame mägikoski. Turnime nii autodega, kui jagsi mööda kitsaid radu...
Lõunaks jõuame tagasi telkimisplatsile, Arsen teatab, et oleme läbinud eksami ja võime ikkagi üritada üles sõitmist. Teeme kiire šašlõki ja tuld!
Juba esimene tõus on nii järsk, et meie diiselkultuurimajad koos rahvaga üles minna ei jõua. Reisjad pekstakse autodest välja ja juhid üritavad uuesti. Õnnestub! Ülejäänud rahva veab Arsen oma autoga sellest tõusust üles. Ja siis see hakkab! Loksumine, mis tundub lõputu. Teid enam ei ole ja liigume aegluubis mööda piltlikult öeldes heinamaad mis on täis külvatud suuremaid ja väiksemaid kive. Natukese aja pärast on tunne, et kõik meie siseorganid on omavahel kohad vahetanud. Kell 13.15 oleme saavutanud 3116m. See on arvatavasti kõrgeim punkt sellelt poolt mäge, kuhu on Eestlased autodega saanud. Eesmärk on saavutatud! Jalgsi turnime veel paarkümmend meetrit kõrgemale ja siis hakkame tagasi loksuma...
Tagasi laagrisse jõudes korjame oma kola kokku ja hakkame tagasi tsivilisatsiooni poole liikuma. Peale vihma on mäed nii paksudes pilvedes, et nähtavus sõites on jälle ainult mõned meetrid. Korra üritame Mitšul tagant sisse sõita:D
Pimedaks jõuame Kislovodsk`isse. Vanja otsib meile korraliku hotelli ja jätame selleks korraks oma uute sõpradega hüvasti, koos lubadustega järgmine aasta kindlasti tagasi tulla...
Teeme veel kiire ööklubi-õlleringi kus taksoks satub meil juba uunikumi staatuses olev Volga, koos omase bensiini-õli-vingu lõhna, hääle ja mugavusega. Õnneks on klubis suht vähe rahvast ja pidu jääb lühikeseks...

Janno”Enameivingu”
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 560
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

PostitusPostitas margus11 » K Okt 16, 2013 10:52 am

17.september 2013

Saame sadakond kilti sõita, kui laiali lendab Mitšu sidur. Osa teed ise sõites, osa nööriotsas üritame jõuda järgmisesse suuremasse linna, et leida koht remondiks. Jõuame korralikku ummikusse. Mitšu nööriotsas teeme kilomeetrite pikkuse möödasõidu paremalt, mööda teepervi. “Külast” läbi jõudes võtame nööri vahelt ja Mitšu saab oma poolperses siduriga põlluralli kogemuse võrra rikkamaks. Vahelduseks aitame uuesti liikuma piimaauto, mis sarnaselt meile on läbi põõsaste otsinud ümbersõidu võimalust...
Leiame töökoja mille remondimees arvab, sihvkad põses, et tööga saaks alustada äkki kahe tunni pärast. Äkki!? Jätame meie invaliidi igaks juhuks järjekorda ja lähme linnapeale tiirutama, leidmaks mingit kiiremat võimalust. Gazjolli esinduset leiame üliagara turvamehe, kes pisikese papi eest helistab vaba päeva nautivale mehhaanikule. Räägime oma loo ära ja mees lubab “kohe” tulla...
Poolteist tundi on möödunud. Mehhaanikut ei kuskil ja esimese töökoja vennike närib endiselt Zigulli najal seemneid. Tundub, et niimoodi võime saada jälle samasuguse kogemuse võrra rikkamaks nagu Toyotaga Rostovis. Minge perse! Uuesti nöör ja hakkame edasi liikuma.
Teepealt helistame jälle Arsen'ile ja kurdame muret. Kümme minutit hiljem on meil olemas kontakt Voronezis elava offroaderiga. Räägime talle oma jutu ära ja tundub, et asjad hakkavad liikuma.
Jõuame Voronez'i kella neljaks. Aadressil kuhu me sõidame on üllatuseks üheksakordne maja. Selgub, et kutt andis meile oma koduse aadressi ja keeldub meid enne kuhugi viimast kui oleme olnud tema külalised. Üritame küll vastu vaielda, kuid selle mõtetusest aru saades, leiame pisikeses kahetoalises korteris kaheksa higi ja mustade sokkide järgi lehkavat eestlast. Perenaine ja peretütar katavad kiirelt laua. Tütart nähes lähevad meie keskeale lähenevad ja juba kolmandat nädalat ainult padjaga magavad mehepojad näost valgeks. Oodatakse, et korraliku rinnapartii ja sügava dekolteega neiu ikka kauem ja kauem teed valades laua kohale kummarduks:D
Siduri olemasolust ei taha peremees rääkida. Näitab hoopis pilte nende klubi tegemistest. Aeg lendab. Kell saab kuus, seitse ja kaheksa... Lubatud sidurit ja töömehi pole kuskil. Pererahvale jääb arusaamatuks, et kuhu meil nii kiire on...
Kella üheksaks jõuavad kohale mehed, kelle töökoda me kasutada saame. Töökoja mõiste läheb siinkohal lahku-meid juhatatakse tavalisse pisikesse veneaegsesse garaaziboksi, kuhu meie Mitšu täise tükis sissegi ei mahu. Meie-Toyota meeskond ja Mitšu tagaistmetüdrukud läheme hotelli ning Andy-Oleg jäävad ööseks käigukasti maha võtma...

Janno

Mine “Reisikirjad ja pikemad jutustused”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist