KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeniasse

Käisid autoga välismaal ? Sõitsid ümber maailma ? Tahad sellest pikemalt kirjutada või pidevalt oma reisikirja uuendada ? See on just õige koht.

Moderaator: Moderators

margus11
Rock Crawler
Postitusi: 652
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

Postitus Postitas margus11 »

EELLUGU.
Meie matka lugu minu vaatenurgast, ausalt ja otsekoheselt...

Nagu Agu Sihvkagi oma päevikutes, et kõik ausalt ära rääkida, tuleb siingi alustada algusest.
Jaanuaris hüüdis Margus 4x4.ee foorumis välja plaani minna avastama Gruusiat. Jõudis see pakkumine ka minuni ja peale korraldajaga jutlemist reisi eesmärkide teemal, sai tehtud otsus-Janno ja Marili tahavad sellest vingest puhkusereisist osa saada. Me ei tahtnud raisata oma puhkust nüri punktivõtmise peale. Tahtsime just nimelt puhkusereisi, et lüüa sirgeks oma aasta jooksul kõrvale pandud eurokopikad, puhata rutiinist ja tööst, näha meie jaoks eksootilisi paiku. Teha seda kõike toreda, üksteist mõistva, ühtse ja teineteisega arvestava seltskonnaga, keda ühendab ühine huvi neliveoliste sõidukite vastu.
Mingist hetkest muutus kõik. Korraldaja, maršuut, seltskond, kuid põhiline eesmärk-PUHATA jäi... Meile müüdi endiselt maasturimatka, kus lisaks suurtele vahemaadele on pausid nautimaks vaatamisväärsusi, lõunapause kohaliku suurepärase söögiga, varajasi telkimisi koos lõbusate lõkke- ja veiniõhtutega. Korraldaja, kes igal võimalikul juhul toonitas kõigile oma suurt kogemust sellistel matkadel, tekitas 100% usaldustunde. Tagantjärge mõeldes, ma ju teadsin suhteliselt täpselt palju tal neid kogemusi on...
Edasistel päevadel saate, kallid sõbrad, lugeda neid mõtteid ja tundeid, mis valdasid mind selle matka jooksul. Kindlasti ei esita ma neid kogu seltskonna vaatenurgast vaid rangelt enda poolt vaadatauna. Tänaseks on kõik osalejad teinud usutavasti omad järeldused ja kindlasti tekkis kollektiive, kes ka edaspidi midagi sarnast koos ette võtavad;)

Janno”Jonnipunn”
LC105, LC61
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 652
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

Postitus Postitas margus11 »

Kell 15 stardime Ülemiste keskuse juurest. Pole näha ei meediat ega lippudega vehkivaid sponsorite horde. On tulnud vaid üksikud sõbrad, mõned emad-isad, vanaemad-vanaisad. Paljude jaoks selgub üllatusena, et ühtegi teede atlast meil matkale kaasa võetud pole ja tänapäevased, elektroonilised kaardid jõuavad kohale viimasel minutil. Sellisel reisil ainult elektroonikat, satelliite, levi usaldada...?! Aga sellest juba edaspidi ja järgemööda;) Poole kuue ajal teeme kiire tankimise Tartus, kus Ehitusteenus meie autod kõik ilusti silmini täis tangib. Vahetan kiirelt paar sõna Andreasega ja uhame kiirelt edasi. Järgneb mikropaus Võrus ja siis juba Eesti-Vene piir. Piiriületus läheb ladusalt: kõik meie kolm autot on Vene poolel umbes tunniga. Pimeduse saabudes leiame telkimiskohaks ilusa männimetsa, kus lauad pingid ja naabriteks kohalikud lõõgastujad. Kiire söök taskulambi valgel ja tuttu. Rohkem polegi nagu suurt öelda. Venemaa oli plaanis ülikiiresti läbida, et jõuda võimalikult ruttu meie tegeliku eesmärgini-Gruusiani. Esimesed päevad mööduvadki vaid kilomeetrite võtmises. Päeva läbisõiduks saame kesised 320km. Kõik on heatujulised ja rahul...
LC105, LC61
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 652
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

Postitus Postitas margus11 »

31 august 2013.

Äratus 6.00. Esimesele hommikule kohaselt suudame peale VeskiMati kaerahelbeid, hommikukohvi ja pakkimist startida alles 7.40. Nii nagu plaanitud oligi möödub päev taas kivi näoga uhades. Lõunat üritame süüa paaris teeäärses “stalovajas” milledest ükski ei suuda toitlustada 12 inimest korraga. Lõpuks teeme peatuse, maanteekraavis makarone konserviga keetes. Margus ja Vova lasevad ennast Markol ümber sõrme keerata ja lõunasöögi kõrvale läheb käiku juba samakas. Peale lõunat tuleb minul vahetusjuhina rooli minna. Oleks ma vaid teadnud kauaks... Algavad esimesed möödalaskmised GPS juhendusel. Elektroonika ei taha aru saada, et otsemat teed valides võivad jääda vahele teised riigikorrad ja riigipiirid, kus meiesuguselt euroinimeselt viisasid ja muud säärast nõutakse. Õnneks on Margusel ainukesena kaasas Venemaa teede atlas ja seekord jääb paberkaart peale, ning Valgevenesse sõit jääb ära. Vaidluse teravamaks muutumisel võrreldakse meid vanainimese poolt armastatud Moskvichiga ja soovitatakse tänapäeva noore, tehnikaimesid armastava noore mehe jaoks iganenud atlas aknast välja visata. Oma jonni jätmata me seda ilmselgelt ei tee.
Hakkavad ka esimesed probleemid tehnikaga. Kuna Toyota oli Eestis lubatud poole päeva asemel kaks päeva remondikohas kinni olnud ja meie seetõttu ajahädas, selgus, et vedrud ikkagi väsinud ja aukudest läbi sõites käivad rattad koobastesse. Kiire nõupidamine Rait'iga ja saame kontaktid Rostov'isse, et leida sealt uued tõstevedrud. Sellest tekib meile uus eesmärk-jõuda 1. septembri hommikuks Rostovisse ja teha auto korda ajaks, kui ööbima jäänud Nissan ja Mitšu järgi jõuavad. Autos elu keeb-ringi käivad vaheldumisi viin ja vanakas....

Janno “Jonnipunn”
LC105, LC61
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 652
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

Postitus Postitas margus11 »

1.september 2013.

Kell näitab 00.00 ja sõit jätkub. Soov teistele meie järgi ootamisega mitte igavust tekitada on suur ja kilomeetrid lendavad. Rostovini on muidugi veel sitta kanti maad, aga püüan anda endast parima. Öösel suudan keset klaassiledat asfalti leida autosuuruse löökaugu ja sinna u 110km/h sisse lennates lõhkuda ka arvatavasti ühe amordi. Leiame puhtama põllulapi ja õnneks avastame, et amort on terve-ainult polt on läinud. Mitmest teeäärsest rehvivahetusest ei leia kedagi, kes oleks nõus meile 1 poldi lühemaks lõikama. Lõpuks saame ühest putkast 25 rubla eest relaka, et see suur töö ise ära teha. Hommikul hakkab tunne muutuma lõunamaisemaks. Ümberringi on eestlase jaoks uskumatute mõõtmetega päevalille, maisi ja arbuusipõllud. Tundub, et siin on mõne mehe põld suurem kui meie riik. Kella 11ks oleme Rostovis. Kõik sujub suurepäraselt-poeomanik tuleb ja teeb oma äri uksed lahti ja hakkame otsima lahendust meie murele. Uusi vedrusi me ei saa, kuid saame tõstepuksid, mis suure tõenäosusega meie mured lahendavad. Ja siis algab kepp... Kümnetest töökodadest mis linnas on, ei leia me mitte ühtegi, kes meid aitaks!!! Igal vennal on mingi rohkem või vähem tõsiseltvõetav vabandus, millega meid järgmise ukse taha kraapima saata. Kus kurat on see paljukiidetud vene külalislahkus!? Lõpuks sebin eesti sõpru kasutades kohaliku offroaderi telefoni ja tundub, et asi hakkab lahenema. Vennike lendab kohale ja KÄSIB viimasel töökojal, kes meid perse saatis meie auto korda teha. Vingus nägudega õlinäpud ajavad me auto sisse, meie taha mingi Peugeot`i näraka(mille nad ülehelikiirusel laiali võtavad) ja teatavad , et nemad ei julge nii raske auto all tööd teha. Ülejäänud 8(loe: KAHEKSA) tundi vahime nende töökoja ust, seda Peugeot'i ja irve näol sihkvasid närivaid mehhaanikuid. Tundub, et saime kättemaksu kaebamise eest, et vennikesed meid vastu ei võtnud... Kohaliku offroad klubi presidendilt saame järgmise suurema linna klubi presidendi, Gruusia ja Armeenia klubide kontaktid. Äkki on abi. Söönud pole alates eilsest lõunast muud kui ühe kapsapiruka, millest kapsas oli ära unustatud. Auto kätte saades leiame kella 22 ajal telkimiskoha. Peale 18 tunnist sõitu+päeva remondikohas jään kiiresti magama. Hetkeks ärkan kohale jõudnud Mitšust pärit reisikaaslase kõrgendatud hääletooni peale, et Juht ei arvesta kaasmatkajatega...

Janno”Jonnipunn”
LC105, LC61
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 652
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

Postitus Postitas margus11 »

2.september 2013.

Ärkame rahulikult ja kiirustamata. Patrol ja Mitšu on järgi jõudnud. Jätkame sõitu. Vahelduseks tekib vaidlus Juhi ja teiste vahel teemal, kas autopesulas on võimalik teha maasturile tõstet või ei. Taas jääb viimane sõna meile, kes me just eelmine päev ei saanud abi isegi remondikohtadest. Usume kindlalt, et pole mõtet hakata raiskama meie kallist aega pesulast pesulasse sõitmise peale teades u 99% tõenäosusega vastust mille sealt saame. Vaikselt hakkab tunduma, et meie vastuvaidlemised ja vastuväitlemised ei sobi kokku Juhi isikuomadustega. Olgu need väited siis lõppkokkuvõttes õiged või valed on nagu diktaatorlikule ühiskonnale omaselt ainult üks tõde, mis kaalub üle kõik muud arvamused ja teadmised nii tehnikast, orienteerumisest kui muudest tõekspidamistest.
Saame ka esimese kogemuse osaliseks kohaliku politseiga. Teeme kahe autoga tikksirgel ja hea nähtavusega teelõigul möödasõitu. Muidugi tuleb ära märkida, et teele on kellegi kuri käsi joonistanud pidevjoone ja joone lõpus on meid ootamas patrull. Ninnu-nännu juttu ja värki. Lõpuks tehakse teatavaks eksimuse hind: 230 euri autojuhi näo kohta. Minge v***u! Läbirääkimiste käigus langeb hind 50 eurile auto kohta.
Õhtupoolikul jõuame Pyatigorsk`isse, saame kokku kohaliku offroadässa Arsen'iga. Suhtumine meisse on hoopis teine. Meie käsutuses on töökoda koos üliasjaliku ja sõbraliku töömehega, kohalike maasturimeeste käepigistuste ja loomulikult Arsen'i endaga. Vot sellest mehest, tema külalislahkusest ja abivalmidusest saab rääkida ainult ülivõrdes! Ehedaks näiteks võib tuua meile telkimisplatsi otsimine ja kui üks pakutud koht osadele meist mingitel põhjustel ei sobinud, siis kohe uue koha väljapakkumine, tasuta autoremont, õhtune söök tema poolt, koos viinade, veinide, toostide, lamba-, kana-, seašašlõki, värske lavaši ja soolapekiga ahjukartulitega, kutsega teda alati sinna sattudes külastadaJa pakkumisega teha tagasiteel üks vinge ja meeldejääv matk Elbrusele, millest kõik lauasviibijad vaimustuses olid! Usun, et tema poolt pakutud pidusöök ja viinad/veinid maitsesid kõigile, kes sellest melust osavõtuga oma austust võõrustaja vastu üles viitsisid näidata...

Janno”Jonnipunn”
LC105, LC61
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 652
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

Postitus Postitas margus11 »

3.september 2013

Kell 8.00 stardime. Täna on siis see päev, kus lõpuks jõuame Gruusiasse. Kell 10.20 oleme Osseetia piiril, kus kõik meie autojuhid suudavad alkomeetri punaseks puhuda. Kaasa arvatud autojuht, kes eelmisel päeval tilkagi napsu ei võtnud. Tundub nagu vanal oleks laua all nupp, millest alkoholi kontrollimise massina tulemust vastavalt enda soovile regullida saab. Kuna eilne õhtu läks veidi pikale, ära joodi kõik jäägid ja tilgad mis veel kuskil pudelipõhjas või autopõrandal vedelesid, lisaks Arsen'i toodud alkohol, oli autojuhile muidugi näkku kirjutatud, et magamise aega on veidi väheseks jäänud. Kutt nägi välja nagu öise vahetuse keevitaja:D Peale esimest alkomeetri punaseks puhumist, paluti ta viisakalt tuppa ja lasti järgmisesse masinasse puhuda. Tulemuseks kerge pohmakapromill. Piirivalve v ment kes ta seal iganes oli hõõrus rõõmust käsi. Järgnes jutuajamine rahade teemal ja pakkumiseks tuli, et kas maksate 2000(kaks tuhat) dollarit andamit või jääte ootama kohut. Peale selgitust, et sellist raha pole taskust võtta soovitati tulla ja papp sõpruskonnalt kokku korjata. Möödusid minutid-meile tegi asi hirmsasti nalja. Aasisime ja naljatasime, tegime karantiini putka najal pilti ja lobisesime niisama. Mendid käisid iga natukese aja tagant uksepealt piilumas, et kas need süüdimatud juba korjavad raha. Lõpuks kutsuti autojuht tagasi tuppa ja tehti teatavaks uus otsus: “Kuna me tahame teiega sõbraks jääda ja, et te meid hea sõnaga meeles peaksite, tuleb teil maksta 100 euri ja võite jalga lasta!” Natukese ajaga langes hind niisiis kahelt tuhandelt dollarilt saja euri peale-võit missugune:D
On Beslan'i tragöödia aastapäev. Mööda tuhisevad politseieskortidega bussid koolilastega kes lähevad oma sõpru mälestama... Meie oleme mõned tunnid oma graafikust maas ja ei hakka Beslan'i sisse keerama. Viimases Venemaa tanklas tangime viimast korda odavat kütust. Tanklas, mis üritab olla nagu Ameerika filmis, on tööle võetud keskeale lähenev neiu, kes tangib klientide sõidukid. Neiu vist tunneb ainult vene tähestikku, sest vaatamata suurele punasele kirjale paagiluugil, suudab ta diiselmootoriga ja tühja paagiga Toyotasse lasta kümmekond liitrit bensiini. See on koht jauramiseks. Tankla väidab, et süüdi oleme meie, meie, et nemad. Lõpuks paneme paagi täis ja loodame, et järgneb väikegi hinnaalandus ja oma vea tunnistamine-sittagi! Isegi valesti lastud bensiini hind üritatakse arvele juurde kirjutada. Selle maksmisest lõpuks ikkagi pääseme tänu Marguse ja Marili tähelepanelikkusele. Jääb ainult õnne tänada, et õigel ajal viga märkasime ja bensiini ainult 10l paaki sai. Edasi üritame mingis kolkalinna postkontoris kodustele kaarti saata. Kõigepealt ei leita kaarte. Kui lõpuks kaardid leitakse, siis selgub, et pole marke. Võimalik ainult venemaal?
Kell 14 oleme Gruusias. Hakkavad mäed mis sellel päeval tunduvad tohututena. Hiljem muidugi selgub, et see on alles algus. Õhtul jõuame Tushurebi`sse kus Margus on sebinud meile pisikese kodumajutus/hotelli. Pererahvas eesotsas peremehe Mamuka'ga on meid juba hommikust saadik oodanud ja valmistanud kohaliku pidusöögi millel ei paista lõppu tulevat. Hinkaalid, hatšapurid, kodune juust, šašlõkk... Laud on nagu äke. Ei puudu ka koduvein ja rahvuslik viinamarjasamakas Tšatša mida me muidugi eestlase kombel suuremates kogustes hävitame. Õhtu venib pikaks ja nagu juba targemad ja vanemad eestlased öelnud on: “Viias peitub tõde” hakatakse ka pitsi taga arutama omi mõtteid... Viinavines olles öeldakse välja nii mõndagi , vennastutakse ja leitakse liitlasi... Hakkavad kujunema esimesed nägemused reisikaaslastest...

Janno”Jonnipunn”
Viimati muutis margus11, E Sept 30, 2013 12:02 am, muudetud 1 kord kokku.
LC105, LC61
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 652
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

Postitus Postitas margus11 »

4.sepember 2013.

Külluslik hommikusöögi laud. Selgub, et pidu läks korda-peremees Mamuka ei mäleta õhtust suurt midagi:D Ringi hakkab taas käima tšatša... Poole üheteistkümne ajal on aeg hakata lahkuma ja hüvasti jätma. Mamuka tänab kõiki, teeb kingitusi ja annab kaasa moonakoti, millest jätkus meitele veel mitmeks päevaks. Muidugi käib asja juurde ka kutse edaspidigi teda külastada. Algab tee meie esimese punkti Omalo poole. Teed on meie mõistes jubedad. Üks riigi põhimaanteid on tunduvalt hullemas seisukoras kui Tehnika tänav Tallinnas. Lageda maaga harjunud eestlasele tundub, nagu väiksemgi vääratus võib tunduvalt vähendada meile kõrgemalt poolt ette nähtud eluiga. Kella 14.45ks oleme suutnud sõita ainult 30km ja kõrguseks saavutanud nigelad 1700m. Kell 15.30 oleme jõudnud üles Tuseti`sse. Kõrgus on 2871m. Ilm pilves, külm ja jube tuuline. Näha pole midagi, mis on kaugemal kui 5m. Omalo'sse sõit näib ajanappuses ja nullilähedase nähtavusega mõtetu. Seega saame kirja ainult pool punkti(mis matka lõpus annab meie nigelale punktiskoorile küll juba suure lisa). Teeme paar “siil udus” stiilis pilti ja keerame autode ninad tagasi. Saame paarsada meetrit sõita kui korraga kaovad pilved ning avaneb uskumatu väätemäng pilvedes mägedele. Autod pidurdavad, kõik tormavad fotokad-kaamerad näpus välja ja... Hetkeks kui näpp on jõudnud nupule, sulevad pilved jälle vaate. Nii narrib loodus meid korduvalt, kuni lõpuks ikkagi halastab ja laseb teha mõned pildid ja videoklipid. Seda vaadet ei saa panna ei sõnadesse ega elektroonilisse jäädvustusse-seda peab ise nägema! Nüüd tagantjärgi pilte vaadates saab seda tegelikult öelda kõige nähtu kohta. Logistame alla tagasi ja jääme telkima ilusa, prügimäega kaunistatud mägijõe äärde. Õhtul hakkab sadama. Pidutsev pool seltskonnast tekitab autode vahele koormakattest köök-elutoa ja naudib õhtut...

Janno” jonnipunn”
LC105, LC61
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 652
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

Postitus Postitas margus11 »

5.september 2013.

Hommikul ärgates on tänu vihmale nii mõnelgi matkasellil asjad telkides märjad. Aega asju tuulutada ei anta. Soojas, kuivas autos magama jäädes ei tunne ju seda niiskust ja kopitanud haisu, mis märgade asjade kokkupakkimise tagajärjel on telkidesse, magamiskottidesse ja madratsitesse kogunenud.
Telav'is tangime. Kuna Mitšul oli kuidagi sattunud paaki vesi ja Toyotal teatavasti bensiin, sai räägitud, et paneks kütusele õli lisaks. Meie jääme tankima, Oleg ja Margo lähevad otsima Mitšule uut tagavarafiltrit. Poes millest nad selle leiavad antakse nn “kauba peale” liiter õli kütusesse segamiseks. Tagasi jõudes saab Mitšu oma õlisuraka paaki, Margus saab Olegilt õlipläsku, et ka oma autosse surts valada, kui see talt käest võetakse ja Patrolisse valatakse. Selline käitumine oli niigi juba kriitilistele suhetele kui õli tulle valamine. Meil bensiin, Mitšul vesi ja õli valati autosse millel mingeid probleeme kütusega polnud täheldatud. Oleks siis vennalikult jaganudki!? Pärast teatatakse, et õli said “nemad” ja meie mingu otsigu ise... Kuhu jääb solidaarsus ja teineteisega arvestamine jääb siinkohal arusaamatuks. Muidugi polnud eriti keeruline see õli leida, kuigi sitamaitse jääb tekkinud olukorrast suhu.
Kella kaheks jõuame pealinna. Kuna märke me ei jälgi, siis vaatamata eeslinnas olevale liiklusmärgile, mis näitab teed ümber linna, veab “Ooo üllas juht ja õpetaja” Garmin meid taas otseteed valides läbi linna. Parimaks näiteks GPSi järgi sõitmisel võiks tuua ühe vahejuhtumi, kus kogu meie matkaseltskond sõitis öösel otse üle ringtee kuna Garmin ei näidanud, et seal on ringtee. Tundub, nagu sõidaksimegi nina GPS`is, teed ja tegeliku olukorda teel jälgimata. Sellest annavad ka tunnistust vähemalt kolm rohkem või vähem liiklusohtliku olukorda vasakpöörde sooritamisel, kui pööratakse endale sobivas teeotsas jälgimata tagant lähenevaid sõidukeid.... Vägisi meenuvad uudised välismeediast, kus idiootisest autojuhid on gepsu jumalikul juhendusel näiteks järve sõitnud:D Õnneks on liiklus sel kellaajal enam-vähem ja suurtesse ummikutesse me seekord ei satu.
Armeenia piiriületus läheb kergelt ja kiirelt. Piiriületusel tuleb maksta 23000 kohalikku raha ökoloogia, terrorismi, tee ja kurat teab mis maksudeks veel. Lisaks 7 euri kindlustust. Kindlustusputkas läheb aega umbes kolm korda rohkem, kui piiril. Kuna putka juures on suveniiri pood siis kohe võetakse ligi väga hea ja VÄGA odav Armeenia konjak. Võib öelda, et kindlustuse tegemise ajaga jõuti seda konni seal korralikes kogustes juua:D
Telkimiseks valime külalähedase künkapealse. Õhtu võtab üles korralikud pöörded. Meie jaoks imeodavat alkoholi voolab ojadena. Konjakit, viina, tšatšat, õlut ja veini läbisegi. Disco'st võtavad osa kõik, peale kahe, kes valivad une. Tuju on ülev, tantsitakse, lauldakse võetakse napsu. Kõik saavad omavahel hästi ja sõbralikult läbi. See jääb esimeseks ja viimaseks selliseks õhtuks...

Janno”Jonnipunn”
LC105, LC61
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 652
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

Postitus Postitas margus11 »

6.september 2013.

Ärgates on pea kogu seltskond heatujuline. Meie öise peo tulemusena arvavad kohalikud kindlasti, et meil rohkem laululugusi peale “Marina” polegi. Lugu ketras kordi ja kordi, kostes mägedele omaselt, kindlasti ka külani. Hommikul sai kohalik karjuse peni, terve lati suitsuvorsti näol, arvatavasti õnnelikumaks koeraks piirkonnas. Plaanis on teha üks korralikum sõidupäev. Teeme lõuna kohalikus söögikohas. Välimuselt ja ka sisemuselt on tegemist uue, turiste meelitava restoraniga. Valged linad, pehmed toolid, puhas ja ilus koht. Pangakaardiga maksmise kohta küsides raputatakse naerdes pead. Plastik maksevahendit ülistavad kaasmatkajad vaatavad üksteisele nõutult otsa ja tõdevad, et vist jääb söömata. Vahemärkusena võiks praegu öelda, et sularaha ruulib nii Gruusias kui Armeenias. Kaardimakse toimib ainult suurte linnade üksikutes tanklates ja tõesti korralikes ja suurtes kaubanduskeskustes milliseid on nendes riikides vähe. Mujal on tarvis kohalikku sularaha. Euro neile ei sobi-paremal juhul lepivad dollaritega. Seda saime korduvalt tunda. Mõnes linnakeses on küll olemas ka ATM aga selle leidmine tänavate rägastikust, võib raista niigi väärtuslikku aega ja keegi ei tea ju täpselt, kas selles linnas/külas üldse on see päästev pangaautomaat. Ja kui mägedevahelises külakolkas peaks kütus lõppema? Kohas kus pole korralikku tanklatki ja kütust tangitakse autosse kanistritest? Siis Visa kaarti võid küll üritada dzigiti mõnest praost läbi tõmmata, kuigi kahtlen sügavalt selle makse õnnestumisies:D
Lõuna maksmise päästsid reisikaaslased, kes ettenägelikult olid endeid sularahaga varustanud. Söögi kohta pole suurt sittagi head öelda. Tundus kuidagi Mäki burksina kogu see söök. Erinevalt ülejäänud kohtadest oli kõik maitsetu ja imal... Siinkohal soovitan otsida ikkagi vähem blinge kohti ja saada sealt tunduvalt parem elamus;) Ööbimiseks leiame ilusa metsaaluse Sevan'i järve ääres, mille vesi oli uskumatult soe...

Janno”Jonnipunn”
LC105, LC61
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 652
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

Postitus Postitas margus11 »

7.september 2013.

Eile õhtul mõtlesime Mariliga, et ujuma lähme hommikul. Et saaks päeva värske olla. Hommikuks oli soojast veest jäänud vaid mälestus ja vesi järves jääkülm... Peale mingit aega sõitmist hakkavad hullud teed. Asfalt vaheldub kruusaga, augud, märgistamata teeremont kus kruusakoorem on lihtsalt valatud keset teed. Osades kohtades on kruus juba Jossiga laiali lükatud. Seda muidugi sellise kvaliteediga, et kus enne oli lohk on nüüd muhk. Kuna endiselt pole me leidnud kuskilt teedeatlast siis magame maha Arsen'i hoiatatud ristmiku ja GPS`i usaldades keerame ristmikult valesti. Natuke edasi sõites on lahtine tõkkepuu, liiklusmärk “Stopp-Kontroll” ja vildakas sitamaja moodi putka. Hetkeks seisatame, kuid kuna kedagi näha pole, siis jätkame sõitu. Mitu tundi hiljem jõuame mingisse linnakesse. “Kurat”! Mingi jama on... Lipud linnas pole küll Armeenia omad.... Peale hetkelist vaikust hakkab Toyotas koitma, et olemegi siin, kuhu tulemise eest mei hoiatati ja väideti, et võime sattuda suure sita sisse. Lähme Margusega esimesse poodi ja küsime, et kas on kuskilt võimalik kaarti osta. Poest juhatatakse meid lahkelt 2 maja edasi. Järgmises poes atlast muidugi pole kuid leitakse umbes kolmanda klassi geograafia kaart millelt meile näidatakse, et oleme sattunud Aserbaidžaani. “KURAT!” Siin on ju meil viisat vaja!? Küsime kaupmehelt kinnitust, kuid vastuseks kuuleme, et oleme hoopis Mägi-Karabahhias. Iga vähegi välisuudistega kursis olev inimene peaks nüüd aru saama, et see pole koht kuhu hõisates ronida ja asja tõsidusest aru saama! Selgituseks niipalju, et Mägi-Karabahhiat kui riiki, pole ükski riik tunnistanud. Armeenia arvab, et ala kuulub neile, Aserbaidžaan, et neile ja Mägi-Karabahhia arvab ise, et nad on vabariik. Nende eriarvamuste pärast nad kõik kolm seal sõdivadki.... Poest väljudes näeme, et meie autode juures on kohalikud mendid. Küsitakse muidugi reisidokumente mida meil ette näidata ei ole. Ment hoiatab kolmekümne kilomeetri kaugusel käivast paugutamisest ja käsib sõita pealinna, Stephanakert'i pabereid korda ajama. Edasi sõites saame juba ise ka aru, et tegemist ohtliku alaga: kümnete kilomeetrite viisi on külad maatasa pommitatud, põldudel sebivad sõdurid tankide ja soomukitega, vedeleb uskumatult palju vanarauaks muutunud sõjatehnikat... Kauguses paistavad arvatavasti põlevatest majadest tekkinud suitsusambad. Teeme otsuse, et kuna riiki sisse saime nii lihtsalt siis küllap saame ka samamoodi riigist välja ja pealinna oma nina toppima ei hakka.
Jõuame taas piiripunktini, mis seekord on juba vähe arenenum. On korralik putka, piirivalvur, kes erinevalt eelmisest piirivalvurist pole põõsas sital ja tõkkepuud. Jälle küsitakse dokumente ja kuna meil neid esitada pole siis arestitakse meid, kui illegaalselt riigis viibijaid ja meie autod piiril. Käsi küll raudu õnneks ei panda aga kuhugi liikuda ka ei lubata. Antakse luba ainult ühele inimesele ja ühele autole minna koos kõikide passidega tagasi pealinna ja ajada viisad korda. Margus seebitab niipalju piirivalvuri ära, et lastakse minna kõigil. Pealinna tagasi jõudes ootab meid ees politseipatrull ja eskordib meid vilkurite särades otse ministeeriumi ette. Viisad korras saame jälle hakata piiri poole sõitma. Selle edasi-tagasi nühkimisega kaotame pea pool päeva... Et tuju üleval hoida vaidleb Juht, vaatamata paberile millele oli selge sõnaga kirjutatud sõna “Viisa”, piirivalvele ja kohaliku politsei jutule, et me oleme endiselt Armeenias. Ja arvatavasti arvab ta seda tänaseni:D Nüüd tagantjärgi on kõik muidugi rahul, et selise apsuga hakkama saime ja sellises kohas ära käisime. Sel olles aga olid paljudel näod hallid ja taheti kiiresti minema saada. Ka minul...

Janno”Jonnipunn”
LC105, LC61
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 652
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

Postitus Postitas margus11 »

8.september 2013.

Tangime korralikust “eurotanklast”. Tankla koosneb putkast ja rohketest suurematest ja väiksematest kanistritest, vaatidest, pudelitest. Enne meid seisab tanklas Kamaz, mille paagist tõmmatakse kütus kanistritesse, mis pärast Kamza lahkumist sujuvalt meile edasi müüakse. Tankla sildil on targu jäetud keskmine number kolmekohaliselt numbrilt panemata jäetud, et saaks hinna üle tingida.
Jõuame Ararati lähedale. Otsime kohta, kus saaks pilti teha ja leiame sobiva arbuusipõllu. Ringi tiirutavad põllumehed kelle autoakendest paistavad püssitorud. Meie valitud põllu peremees annab kõigepealt ühe arbuusi tasuta maitsmiseks ja teise umbes 10ne kilose müüb 1,8 euri eest. Tema põllu lõpus olevad toikad märgistavad piiri Armeenia ja Türgi vahel. Teeme oma pildid ja liigume edasi. Käime korraks ühes kloostris millest tagasi tulles näitab Olegi auto kraadiklaas 51 kraadi sooja. Saun missugune. Tegelik umbes 30C.
Jerevanis on ootamas kohaliku ekstreemspordi klubi tegelased, kellega kohtumisi, tutvumisõhtut ja käesurumisi on juba mitu kuud suurelt ette reklaamitud. Ootused on üles kruvitud ja loodame vinget ja sõbralikku vastuvõttu, kohalikke pidusööke ja muud mis peaks selliste tähtsate külaliste saabumisel loomulik olema. Võõrustaja esindajat nägime vilksamisi kokku kolm korda. Esimest korda kui ta meid hotelli juhatas, teist korda kui ta osa seltskonnast kesklinna juhatas ja kolmandat kui ta meid kohalikku söögikohta viis. Selles keldribaaris oli söök järjekordselt ei midagi ütlev, kuiv ja imeliku kõrvalmaitsega. Vein oli ainult hea:P Kõikidel nendel kordadel kadus ta hetkega peale sihtkohta jõudmist. Ei mingeid uhkeid vastuvõtte ega pidusööke... Usun, et suvalise külamehe uksetaha ilmudes oleks ka rohkem meie vastu huvi tuntud. Kuna tegemist ikkagi pühapäeva õhtuga siis ei usu ka, et midagi väga pakilist nendel kohalikel teha oli-lihtsalt väga ükskõikne suhtumine meisse ja meie matka. Ainuke asi millega saab seda ootust ja tegelikkust natukene siluda oli kohalike pakutud hotell-tõesti hea hinnaga ja korralik... Muu oli tõeline pask ja ülehaibitud!
Õhtul saime meie aga Marguse, Marko, Vova, Mariliga sõita kohaliku marsaga. Kuna kohalik autoriteet lükkas kogu aeg oma saabumiskellaaega edasi, siis läksime omal käel kesklinna. Gazelliga ja puha... Jubedalt krigisev, loksuv, absoluutselt igasuguse heliisolatsioonita vene ime. Elamus missugune! Käisime kesklinna pubides, jõime igas pubis 1he õlle ja jalutasime edasi järgmisesse pubisse... Elu nagu lill!

Janno”Jonnipunn”
LC105, LC61
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 652
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

Postitus Postitas margus11 »

9.september 2013.

Hotelli hommikusöök koosneb ühest keedetud munast, imeliku maitsega juustuviilust ja kohvist, mis maitseb hullemini kui vana mootoriõli. Jube kibe ja tõrvane.
Kohalikud lasevad oma valmivas töökojas meil autod üle vaadata. Nagu arvata oligi tuleb Toyotal Eestis enne reisi vahetatud rattalaagreid natuke peale keerata. Mitšu võib lugeda remondivabaks, Patroli krõbisevat esisilda korda ei saa.
Autod üle vaadatud hakkame liikuma tagasi Gruusia poole. Kell kaks jõuame Gyumri linna Armeenias, mille lähistel sõidab meile vastu kohalik politsei. Keerab otsa ringi, paneb peale oma tuled-viled ja peatab kogu meie kolonni. Millega me nüüd hakkama saime mõtlevad kõik!? Roolis olnud ment astub kilekott näpuvahel, müts kuklas autost välja, käsutab kogu matkaseltskonna autodest teeäärde ja... Hakkab kommi ja präänikuid jagama!!! Selgub, et inspektorihärra on “natuke” napsuga liialdanud-”Segi nagu Zil`i uks”!:D Uurib, et kust tuleme-kuhu läheme, lisaks tavapärane küsimus, et kumb riik Armeeniast/Gruusiast rohkem meeldib ja pakub meile eskorti piirini. Selge see, et selle seadusesilmaga meil probleeme ei teki. Kingime vennikesele meie matka logoga pläsku(seekord ilma Vana Tallinnata) ja hakkame liikuma. Meie “eskort” läheb ees sellise madallennuga, et iga vahtralehega bemmimees punastaks häbist. Üle kolme tonnised matkaautod muidugi sammu pidada ei jõua ja korravalvurid peatavad meid uuesti. Ulatab enda telefoninumbri ja annab infot, et eespool rohkem patrulle pole. Samal ajal oksendab seni kõrvalistmel istunud politseinik autouksest välja-ju siis tema joobeaste ei sobinud kokku selle kiirusega, millega paarimees meid piiri poole saata üritas...
Oleme jälle Gruusias. Võtame suuna Vardzia koobaslinna poole. Tänu GPS`ile, mis jälle otsetee valib ,satume üle põldude ja mööda külateid kõrvalmäele. Koobaste ja meie vahele jääb kitsas ja libe mägitee ning sügavad kuristikud. Loodan, et praegu minust jälle valesti aru ei saada-seekord ma ei süüdista üllast Garminit! See laskumine oli tõesti vinge! Kuid see võttis aega ja mitte vähe... Sihtpunkti juurde jõuame napilt peale sealset tööaega ja koopaid uudistama ei taheta meid lasta. Kaupleme ikkagi sissepääsu omal vastutusel, võtame taskulambid ja lähme. Täiesti ulme mis on kaljudesse tehtud. Lugematu arv suuremaid ja väiksemaid koopaid, mida vaadates tundub, et ka sel ajal oli juba nn. kastisüsteem-on ilusaid, mitmetoaliseid ja nikerdustega kaunistatud eluruume, oli selliseid kuhu vaevu üks inimene magama mahuks. Ja kirik! Uhke kirik keset kogu seda mesitaru meenutavat linna mis on kaljudesse toksitud.
Läheb pimedaks ja hakkame tagasi alla minema. Mina, Marili ja Kristel jääme hetkeks toppama ning kaotame teised silmist. Ja eksinud me olemegi! Pimedas koobaslinnas kus minna ei oska kuhugi sest kõik rajad viivad ühe suletud väravani... Persse! Lõpuks otsustame minna tagasi algusesse, sest muud moodi me välja minna ei oska. Selle seiklemisega kulutame me kolmveerand tundi kallist aega ja alla jõudes kostab kuulujutuna meieni Juhi nurinat... Lisaks tunnistab Oleg, nägu naerul, üles, et just tema selle kuradi värava kinni lükkas! Nalja kui palju nii talle kui meile!
Edasi jõuame Batumi`sse. Linn mida võiks nimetada president Mihheil Saakašvili sülekoeraks. Täiesti uskumatut "blingi" on sinna tehtud. Üritame leida hotelli. Mingi taksojuht üritab meid viia mingisse urkasse. Seda me õnneks ei vali. Lähme laiali, et leida võimalikult kiirelt normaalne hotell normaalse hinnaga. Meie jõuame uue, pisikese, Türgi stiilis villani. Türklasest perenaine näitab tube, kus on siidist voodipesu ja baldahhiinidega voodid, uhked duširuumid, söögituba kuhu saab tellida türgipärast hommikusööki. Viimasepeal! Muidugi on kogu ilu juures 1 pisike viga-pole kaheseid tube ja kuna osale seltskonnast ei sobi jälle teistega ühes toas ööbida, jääb selle hotelli võtmine ära...
Jõuame ka valitud hotelli kui tekib tüli minu ja hotelli adminni vahel. Mina oma super vene keelega ja tema veel vähema keeleoskusega ei suuda üksteise mõtetest aru saada. Üritan inglise keelt-tulemus sama! Tema väidab, et rohkem tube ei ole ja meile Mariliga on ainult ühekohaline tuba välja pakkuda... Mine vittu karvakäsi! Otsustan jonni ajades autos ööbida kui selgub, et ikkagi on tuba kuskil nurgataga olemas...
Tuba on vaatamisväärsus omaette. Põrandad on nii sitased nagu oleks neid viimati koristatud ehituse aegu. Sitamaja haiseb eelmiste klientised nurkapissimise jääkidest ja voodilinad on mingist liivapaberit meenutavast materjalist. Lisaboonusena keset voodit olev auk, mis arvatavasti on tekkinud eelmiste, litsidega armurõõme jagavate klientide marulisest tegevusest:D Tunne on nagu magaks väljaveninud reformvoodis, kus perse kipub vastu maad vajuma. Magamisest ei tule see öö midagi välja...
LC105, LC61
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 652
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

Postitus Postitas margus11 »

10.september 2013.

Kuna osa seltskonna soov oli pikemalt Batumi linna ja ööeluga tutvuda, otsustasime oma meeskonnaga vaikselt ja rahulikus tempos edasi liikuda. Linn oleks nagu noaga pooleks lõigatud. Rikas ja bling ning teiselpool joont räpane agul. “Postkaardi” linnaosas on uhked pilvelõhkujad, värvilised purskkaevud, majad, kus arhitektid on lasknud ideedel vabalt voolata, LED-valgustustega palmialleed jne...
Liigume vaikselt mööda Musta mere rannikut edasi. Käime ujumas ja söömas, leiame aega lihtsalt vedeleda. Söönma satume säärasesse kohta, kuhu kunagi tagasi minnes, tahaks kindlasti veel minna. Võtame päeva rahulikult ja naudime edasikulgemist...
Õhtul otsime telkimisplatsi ja leiame pisikese sooja veega mägijärve. Selle lähedal on viinamarjaistandus, koos pisikese veinikeldriga. Lähme poodi et võtta natuke kohalikku veini ja saame toreda vastuvõtu osaliseks. Tehakse pisikene ekskurssioon ja räägitakse veini tegemisest. Õhtuks võtame 3 liitrit punast ja 3 liitrit valget veini. See kulub lõkke juurde uskumatu kiirusega....
LC105, LC61
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 652
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

Postitus Postitas margus11 »

11.september 2013.

Hommikul kraabime juba veinikeldri ukse taga, et osta veel veini... Täna peaks saama jälle kokku teistega ja vein kulub kindlasti taasühinemise tähistamiseks ära.
Sõidame Gori`sse. Linn kus sündis suur juht ja õpetaja Jossif Stalin. Käime Stalini muuseumis. Giidiga ringi liikudes saame teada paljugi uut ja huvitavat meie kunagise riigipea kohta. Muuseumisse on kokku tassitud uskumatu kogus Stalinile kuulunud originaalesemeid püstolist-teemantitega akordionini. Giid esitab vilunult päheõpitud kiidulaulu suure juhi kohta, kuid kui otse küsida, siis vatab ta kerge muie näol “Ega teda ikka väga ei armastata!” Pidi olema veel vanainimesi, kes tõesti tunnevad uhkust selle üle, et diktaator on selles linnas sündinud kuid neid pidi aina vähemaks jääma. Ja loomulikult pole ka mõtet sellist muuseumi kinni panna ja laiali tassida. Tänu giidi võtmisele saame teha ringi ka Stalini isiklikus rongivagunis(vana oli paaniliselt kartnud lendamist ja kõik oma reisid teinud rongiga) ja istuda tema diivanil-mis küll erilisi tundeid ei tekita...
Edasi liigume Tbilisi poole, kus saame veelkord kokku Mamukaga. Rõõm taaskohtumise üle on kahepoolne ja Mamuka teeb kõigile 12 matkasellile jälle kingitusi-kohalikud mütsid. Teeme lõunapausi restoranis, kus üle pika aja on peldikus augu asemel pott. Kõik on puhas ja korras. See juba on midagi!!! Küsimuse peale, et kas toidud valmistatakse kohapeal, kutsutakse meid restorani säravpuhtasse kööki vaatama kuidas meie lõuna valmib. Sööme sellistes kogustes kohalikke hõrgutisi, et siin vaataks inimesed meid kui vangilaagrist pääsenuid. Meelde jääb kindlasti kohapeal tehtud limonaad Tarhun, mis on kaugel sellest magusast lägast mida me oleme poest harjunud ostma. Lahkumisele sättides võtab kogu personal ennast rivvi ja jäetakse ainult lõunamaalastele omase soojusega meiega hüvasti...
Liigume edasi. Ööbima ja ülejäänud seltskonda jääme ootama järjekordse järve äärde. Üleval mägiteel käivad kohalikud meid piilumas. Ringi hakkab käima vein....

Janno”Jonnipunn”
LC105, LC61
margus11
Rock Crawler
Postitusi: 652
Liitunud: E Apr 23, 2012 11:10 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: KAUKAASIA 2013 - reisikiri 4x4matkalt Gruusiasse/Armeeni

Postitus Postitas margus11 »

12.september 2013.

Teised järgi ei jõudnud. Hommikul magame kaua, kuivatame rahulikult asju, lebotame niisama... Stardime alles poole üheteistkümne ajal. Päev möödub tasases tempos ülespoole trippides. Üles jõuame kela neljaks, vaatame külavahel ringi ja lähme küla alguses oleva hoelli omaniku käest “maad kuulama”. Hotelliks on kohta natuke palju nimetada, pigem on tegemist kodumajutusega, kus on pesemisvõimalus, voodid puhaste linadega, söök jook ja sõbralik pererahvas.
Kuna see, et Shatilis ööbime hotellis oli juba ammu kokku lepitud siis võtame julguse otsustada sinnajäämine. Koht ju ok ,magamisasemeid jätkub kõigile ja rohkem võõrastemaju seal pole... Seame ennast sisse, teeme kiire õhtuoote ja jääme ülejäänud seltskonda ootama.
Esimesena saabub Mitšu seltskond-kõik rõõmustavad jällenägemise üle, hotell vaadatakse üle ja loetakse sobivaks. Juba toob perenaine ka õhtusöögi lauda... Sinna juurde muidugi ka koduvein ja tšatša;) Pidu läheb käima ja jagame eelmiste päevade muljeid. Mingil hetkel jõuab kohale ka Patroli meeskond, kes käisid veel ringi vaatamas-tiirutamas. Tundub, et ka nemad on rahul, kuid... Kõigile üllatuseks otsustavad nemad minna “telkima”. Kirjutan sõna telkima jutumärkidesse sellepärast, et Juht toonitas nii enne matka kui matka ajal, et just telkimine on ühe tõelise matka tunnusmärk ja hotellides peaks viibima võimalikult vähe. Endal tal polnud arvatavasti telki kaasaski ja targutada teemadel mis sinusse ei puutu on ju ilmselgelt tore.... See selleks! Käsk hotellist ära minna antakse ka Mitšu juhile, kes oli ka juba andnud oma hääle hotelli poolt ja vist isegi oma aseme välja valinud. Imelik arvate? Ei ole! Sest juht peabki ju juhtima ja käsutama kõiki,nagu lasteaialapsi stiilis:siia istud-siia astud...
Ok! Nemad telkima meie pidutsema...
Kuna vein ja kohalik samakas voolab jälle ojadena, siis muidugi tõuseb ka hääletoon, varsti võetakse üles juba laulujoru. Laulmisest muidugi suurt välja ei tule, sest sõnu teatakse ju ainult refrääni jagu:D
Ja siis tekivad ideed:P Oleme ennast juba suhteliselt kapsasteks joonud, kui tuleb hirmus tahtmine kuulata meie reisi hümniks kujunenud “Marina” lugu. Tehtud-mõeldud võib nüüd, hiljem, selle otsuse kokku võtta. Länkarile hääled sisse ja kaasmatkajaid otsima, et saaks Mitšust kätte plaadi koos sel hetkel VÄGA vajaliku looga. Nagu tõelistele valgetele dzigittidele omane ei kasuta me sihtkohta jõudmiseks sõiduteid, vaid lähme üle maasturitele sobivamatele radadele, läbi jõgede ja üle küngaste. Lõpuks leiame ööbijad ja ajame Olegi üles, et saada oma ihaldatud plaat. Vahemärkusena ütlen, et mingit lällamist ja paarutamist nende laagriplatsil polnud ja seal viibimise ajaks võib lugeda max 2 min.
Saame oma plaadi ja võtame suuna tagasi. Keset mägijõge suudame kinni jääda. Selle asemel, et üritada jõest kuidagi välja saada, toimub autos vaidlus musikavaliku teemadel. Varbad on märjad ja vesi käib üle kapoti. Mehed, kes ilma naisteta on matkale tulnud jagavad teadmisi zoofiilia kohta-ikkagi teine nädal juba:D:D:D Minu kolmest osast koosnev e-sigaret suudetakse neljaks osaks lõhkuda....

Janno”Jonnipunn”
LC105, LC61
Vasta

Mine “Reisikirjad ja pikemad jutustused”